Korduvalt alates covidi pandeemiale reageerimise algusest on riigiametnikud, meedia ja kuulsused julgustanud avalikkust “eksperte usaldama”. Otsustades, kas just seda teha, peab avalikkus kindlasti teadma, mis või kes on „ekspert” ja kuidas soovitatakse avalikkusel seaduse alusel oma otsuseid vastu võtta.
Põhjus ekspertide umbusaldamiseks, isegi kohtus
“Kohtuprotsessi advokaadina olen praktiseerinud palju vandekohtuprotsesse, mille käigus võtame ütlusi tunnistajatelt, kes on teeninud “eksperdi” tiitli. Mida enamik võhikuid ei pruugi mõista – enne, kui neil on aeg täita oma kodanikukohustust ja olla vandekohtus –, millist rolli need tunnistajad etendavad ja kuidas tuleks nende ekspertide ütlusi kaaluda.” – Gwendolyn Kull, USA kriminaalõiguse advokaat.
Gwendolyn Kull jätkab:
“Žürii kohtuprotsesside ajal on asja arutav kohtunik seaduse vahekohtunik. Tema ülesanne on menetluse käigus korda hoida, tagada, et pooled järgiksid reegleid, otsustada advokaatide vahel õigusküsimusi ja juhendada žürii liikmeid seaduste osas, mida nad peavad järgima. Kohtuprotsessi ajal võtab kohtunik aega, et lugeda ja vandekohtunikele seadust selgitada.
Kui osapool kutsub eksperttunnistaja, ei peeta seda tunnistajat eksperdiks, kui ta esimest korda võtab seisukoha ja vannub tõtt rääkida. Pigem küsitlevad pooled teda tema erihariduse, koolituse ja kogemuste kohta, mis võimaldaksid teda määrata kohus eksperdiks tunnistajaks. Alles pärast seda küsitlemist palub tunnistaja kutsunud pool kohtul tunnistaja eksperdina aktsepteerida.
Žürii vaatleb ja kuuleb kõiki neid küsimusi ja vastuseid eksperdi kogemustesse, kuulates kokkuvõtte eksperdi elulookirjeldusest. Kui kohtunik aktsepteerib tunnistajat eksperdina, peatab ta ütluste andmise, et anda žüriile juhised, mida eksperdiks nimetamine tähendab:
Eksperttunnistaja on isik, kellel on koolituse, hariduse ja kogemuste kaudu omandatud erioskused või teadmised. Eksperdi “erilised” või “tavapärased” teadmised või oskused võivad teile, žüriiliikmetele, olla abiks selle juhtumi otsustamisel, andes eriteavet, selgitusi või arvamusi.
Pidage meeles, et žürii kuulas just ära kogu eksperdi koolituse, hariduse ja kogemused. Kohtunik on tunnistaja kvalifitseerinud seaduse alusel eksperdiks, kuid tunnistaja koolituse ja kogemuste kohta kõike kuulamine annab nende eelseisvale ütlusele usalduse – see lisab sellele, mida nad ütlevad, kaalu. Sageli vaatavad advokaadid läbi eksperdi kogemused, et tugevdada järeldusi ja arvamusi , mida ekspert teeb.
Põhjus, miks advokaadid kvalifikatsiooni kohta pikalt küsivad, tuleneb sellest üliolulisest juhisest, mida iga selle riigi kodanik peab teadma nn ekspertide kohta:
“Pidage meeles, vandekohtunikud, teie olete ainsad kohtunikud kõigi tunnistuste usaldusväärsuse ja kaalukuse üle. Asjaolu, et seda tunnistajat nimetatakse “eksperdiks” ja et tal võivad olla eriteadmised või oskused, ei tähenda, et tema ütlused või arvamused on õiged või õiged . Nii nagu iga tavatunnistaja puhul, tuleks ka siis, kui otsustate, kas ekspert tunnistaja vastab tõele ja kas tema tõesed ütlused on selles küsimuses kaalukad või täpsed: tunnistaja võimet tajuda asju, mille kohta ta tunnistab, tema mälu, kuidas ta tegutses ja rääkis tunnistades – kas ta oli ebakindel, segaduses või kõrvalehoidev –,kas tunnistajal on kohtuasja tulemuste suhtes eelarvamusi või huve, mis võiksid mõjutada tema ütlusi, kas tema ütlused sobivad kokku teiste asjas sisalduvate tõenditega, kas tema ütlused sobivad kokku tema eriväljaõppega, kogemustega ja võimetega, kasutatud allikate ja teabe usaldusväärsusega tema arvamusi, seda, kas tema arvamust toetavad selgitused on mõistlikud või terve mõistusega, ja muud tegurid, mis on teie arvates tema tõepärasuse ja tunnistuse väärtuse seisukohast olulised.”
Arutelu ajal peab iga vandekohtunik ise otsustama, millised on juhtumi tegelikud faktid, tehes koos lõpliku otsuse. Isegi rühmaarutelude ajal annavad kohtunikud vandekohtunikele ülesandeks üksteisega kokkuleppele jõudmiseks nõu pidada, kuid ainult siis, kui kokkuleppele on võimalik jõuda “ilma, et teie individuaalset hinnangut vägivallatsetaks”. Üksikud vandekohtunikud ei tohi ohverdada oma ausat usku tõenditesse ainult selleks, et jõuda kokkuleppele või kohtuotsusele.
Need õiguspõhimõtted, mida vandekohtunikele kohtusaalis õpetatakse, rõhutavad, et grupimõtlemine ei vii õiglase kohtuotsuseni ja et eksperdid võivad olla oma tiitli välja teeninud, kuid nende ütlused võivad olla ebaõiged või mitte midagi väärt. Alles pärast kõigi asjakohaste tõendite kaalumist peaksid vandekohtunikud ja avalikkus otsustama, mis on mõttekas ja kas anda ekspertidele kaalu.
Järgmine kord, kui kuulete, et peaksite “eksperte usaldama”, tuletage endale meelde, et ainult teie saate otsustada, keda ja miks usaldate, lähtudes oma tervest mõistusest ja kõigest, mida olete näinud ja täiendavalt uurinud.”
Artikli allikas: https://brownstone.org/articles/reason-to-distrust-experts-even-in-court/
Loe lisaks sarnasel teemal:
39
