Maksude tõstmine ja inimeste heaolu piiramine on tundlik teema iga riigi poliitikas. Ajaloolised näited näitavad, et valitsused, kes võtavad kasutusele drastilisi maksu- ja kärpemeetmeid, eriti majanduslanguse ajal, satuvad sageli poliitilise surve alla ning on toimunud võimuvahetus. Järgnevalt uurime erinevate riikide näiteid, kus maksutõus ja heaolupiirangud on viinud rahutuste, valitsuse vahetuse ja poliitiliste kriisideni.
Poliitiline püsivus ja langus viimase 100 aasta jooksul
1. Weimari Saksamaa (1920ndad-1933)
Weimari vabariik on üks tuntumaid näiteid riigist, kus maksutõusude ja majanduslike raskuste tõttu valitsus kukkus. Pärast Esimese maailmasõja kaotust ja Versailles’ rahulepingu allkirjastamist seisid Saksamaa valitsused silmitsi kohutavate reparatsioonimaksetega. Majanduslik kaos, hüperinflatsioon ja suur tööpuudus tõid kaasa ulatuslikke maksutõuse ja heaolu kärpeid. Valitsus vahetus tihti ning lõpuks langes Weimari vabariik 1933. aastal, kui Adolf Hitler ja tema natsionaalsotsialistlik partei võimu võtsid.
Lahkumise tüüp: Kuigi Hitler võttis võimu alguses seaduslikult, oli üleminek natsionaalsotsialistlikule diktatuurile vägivaldne, millega kaasnes poliitiline represseerimine ja kodanikuõiguste kaotamine.
2. Tšiili (1970–1973)
Tšiili president Salvador Allende tõstis 1970ndate alguses maksukoormust ja riigistas paljusid majandussektoreid, püüdes suurendada sotsiaalset õiglust. Allende reformid ja inflatsioon tõid kaasa majandusliku kriisi ja poliitilise polariseerumise. Tema valitsus kukutati 1973. aastal Augusto Pinocheti juhitud sõjalise riigipöördega, mis viis repressiivse diktatuuri kehtestamiseni.
Lahkumise tüüp: Äärmiselt vägivaldne. Riigipöördes ja sellele järgnenud diktatuuris hukkus või kadus tuhandeid inimesi.
3. Kreeka (2009–2011)
Kreeka majanduskriis, mis sai alguse 2009. aastal, tõi kaasa maksude tõstmise ja ulatuslikud eelarvekärped, mis olid tingitud rahvusvahelise päästepaketi tingimustest. Kriisi ajal viidi ellu mitmeid valusaid meetmeid, sealhulgas pensionikärped, maksutõusud ja avaliku sektori koondamised. Selle tulemusena koges Kreeka aastaid kestnud proteste ja rahutusi. George Papandreou valitsus kukkus 2011. aastal.
Lahkumise tüüp: Suhteliselt rahumeelne, kuid tugeva poliitilise ja majandusliku surve tõttu.
4. Argentiina (2001)
Argentiina valitsus tõstis 1990ndatel maksukoormust ja piiras riiklikku kulutamist, püüdes võidelda riigi tohutu võlakoormuse ja majanduslangusega. 2001. aasta majanduskriisi haripunktis sattus riik massiliste meeleavalduste ja rahutuste keerisesse. Valitsus pidi maksma IMF-ile suuri laene tagasi, mis tähendas töötutele ja vaesematele kodanikele tugevaid kärpeid. Detsembris 2001 pidi president Fernando de la Rúa rahutuste tõttu ametist lahkuma ja lahkus presidendipaleest helikopteriga.
Lahkumise tüüp: Rahutuste tõttu vägivaldne lahkumine.
5. Prantsusmaa (2018–2019 – Kollavestide liikumine)
Kuigi Prantsusmaa ei ole viimase sajandi jooksul olnud suurema vägivaldse riigipöörde tunnistajaks, tõid 2018. aastal president Emmanuel Macroni valitsuse maksutõusud kaasa laialdased protestid. Kütusemaksu tõstmine vallandas “kollavestide” liikumise, mis muutus lõpuks laiahaardeliseks sotsiaalseks protestiks maksu- ja majanduspoliitika vastu. Kuigi Macron jäi võimule, sundisid protestid valitsust peatama kavandatud maksutõusud.
Lahkumise tüüp: Rahumeelne, kuigi Macroni valitsus seisis silmitsi suure rahva survega.
Kõige vägivaldsem võimuvahetus
Kõige vägivaldsem võimuvahetus viimase 100 aasta jooksul seoses majanduslike probleemide ja maksutõusudega on tõenäoliselt Tšiilis 1973. aastal toimunud sõjaline riigipööre. Riigipööret juhtinud kindral Augusto Pinochet võttis võimu verise riigipöörde tulemusena, kus tapeti ja vangistati tuhanded Allende toetajad ja poliitilised vastased.
Kõige rahumeelsem võimuvahetus
Rahumeelsem võimuvahetus toimus Kreekas 2011. aastal, kui majanduskriis ja maksutõusud sundisid peaminister George Papandreoud tagasi astuma. Protestid ja rahulolematus olid küll laialdased, kuid lahkumine toimus seaduslikult ja ilma vägivallata.
Kaasaegsed ohumärgid
Tänapäeva maailmas on mitmeid riike, kus maksu- ja heaolupiirangute tõttu võib tekkida sarnane poliitiline ebastabiilsus:
- Sri Lanka (2022) – Sri Lanka sattus suurtesse majanduslikesse raskustesse, mis viis rahva rahutusteni. President Gotabaya Rajapaksa pidi 2022. aastal protestide tõttu ametist lahkuma.
- Liibanon – Majandusliku kokkuvarisemise ja poliitilise korruptsiooni tõttu on Liibanon olnud rahutuste keerises. Riik on tõstnud makse ja piiranud sotsiaaltoetusi, mis võib viia valitsuse vahetumiseni lähitulevikus.
- Prantsusmaa – Kuigi Macroni valitsus suutis vältida võimuvahetust 2018–2019 kollavestide liikumise ajal, püsib sotsiaalne ja poliitiline rahulolematus Prantsusmaal kõrgel tasemel. Edasised majanduslikud otsused võivad vallandada uusi proteste ja poliitilist ebastabiilsust.
- Suurbritannia – Majanduse taastumise aeglus ja kõrge inflatsioon on sundinud valitsust maksutõusude ja kärbete poole pöörduma. Valitsus on kehtestanud maksutõuse suure sissetulekuga inimestele ning tõstnud sotsiaalmaksu, samal ajal kui kärbitakse teatud avalikke kulutusi, sealhulgas tervishoiuteenuseid ja pensione, mis on toonud kaasa laialdased protestid ja rahulolematuse.
- Hispaania – Valitsus on tõstnud makse, eriti suurettevõtetele ja energiafirmadele, et tulla toime eelarvedefitsiidiga ja rahastada sotsiaalprogramme. Kõrge sissetulekuga isikutele on samuti kehtestatud suuremad maksud. Hispaania on silmitsi ka vajadusega kärpida teatud avalikke teenuseid, et leevendada majandussurvet.
- Norra – 2022. aastal tõstis Norra valitsus kapitalitulude makse, et suurendada riigi tulusid. Need meetmed on suunatud nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele, kes teenivad suuremaid tuluallikaid, nagu dividendid ja aktsiamüügid.
- Argentina – Pidevas võitlustes majanduskriisidega on Argentina valitsus pidanud kasutusele võtma maksutõuse ja kärpima avalikke kulutusi, et täita IMF-i tingimusi ja maksta tagasi suuri laene. See on toonud kaasa ulatuslikud rahutused ja protestid.
- Poola – Poola on viinud läbi mitmeid maksureforme, sealhulgas uue maksusüsteemi loomine ja tervisekindlustuse maksude tõstmine. Lisaks sellele on suurendatud teatud kõrgemate sissetulekute maksukoormust, samas kui valitsus püüab säilitada avaliku sektori kulutuste taset.
- Eesti – Maksutõusud, heaolu piirangud ja majandusraskused võivad põhjustada poliitilist rahulolematust ja rahutusi, eriti kui valitsus ei suuda rahuldavalt lahendada keerukaid sotsiaalseid ja majanduslikke küsimusi, nagu vananev elanikkond ja Ida-Virumaa majanduse ümberkorraldamine. Samuti on oluline jälgida poliitilist polariseerumist, mis võib teatud tingimustel viia teravama võimuvõitluseni ja isegi rahutusteni.
Need riigid illustreerivad, kuidas majandusraskused ja rahvusvaheline surve on viinud maksude tõstmiseni ja kulutuste kärbeteni. Sarnased poliitikad võivad suurendada sotsiaalset rahutust ja tekitada valitsuste vastu proteste, eriti kui kärped mõjutavad otseselt igapäevast heaolu, sotsiaaltoetuseid, töökohti, ….
Järeldus
Viimase 100 aasta jooksul on mitmed riigid silmitsi seisnud poliitiliste kriisidega, mis on seotud maksude tõstmise ja heaolu piirangutega. Vägivaldsed ja rahumeelsed võimuvahetused sõltuvad paljuski riigi poliitilisest ja sotsiaalsest kontekstist. Kuigi mõnes riigis on õnnestunud majanduslikud raskused lahendada rahumeelselt, on teistes riikides, nagu Tšiili ja Argentiina, tekkinud tõsised sotsiaalsed ja poliitilised konfliktid. Tänapäeval tuleb riikidel olla tähelepanelik sarnaste ohtude ees, et vältida poliitilist ebastabiilsust ja vägivaldseid konflikte.
Loo autor Veiko Huuse. Allikas Internetis vabalt leviv info.
Loe lisaks:
