Raha loomine, kasutamine ja universaalne kuu sissetulek kodanikele – jätkame uue Eestimaa loomise ideede tutvustamisega. Esimene idee tutvustus oli Eestimaa juhtimine koos rahvaga läbi Eesti Vanemate Kogu ja teine idee tutvustus oli vajaduspõhine elu- ja majandusmudel. Räägime rahast, mis on ehk kõige olulisem:
Raha loomine, kasutamine ja universaalne kuu sissetulek kodanikele
See on üks idee ja näidislahendus, millest saab hakata looma töökõlbulikku lahendust.
Minu väide:
Ma väidan, et kui Eestis võtta kokku kõik inimesed ja summad, kes saavad erinevaid riiklikke toetusi – olgu selleks pensionid, toitjakaotuse- ja invaliidsustoetused, töövõimetus- ja töötutoetused, lapsetoetused, sünnitoetused, sotsiaalabi, samuti riigiametnike, valitsusliikmete ja riigiettevõtete töötajate palgad ning erinevad ettevõtlustoetused ja erakondade riiklik rahastus –, siis selgub, et nende kogukulu on sisuliselt võrreldav süsteemiga, kus kõigile Eesti kodanikele makstakse võrdset igakuist püsisissetulekut (UBI) ning elu jaoks hädavajalikud teenused nagu toit, elekter, eluase, haridus ja arstiabi on tasuta.
Sellest ei räägita inimestele ausalt, sest ühiskondlik norm eeldab, et inimene peab „teenima“ oma õigust elule – jäädes sageli orjusesarnasesse elurütmi. Tegelikkuses ei ole enam vajadust sellise kasumikeskse eraettevõtlusmudeli järele, mida maailm täna tunneb. Kui ettevõtlus kuulub rahvale läbi riigi, ja iga inimene annab ühiskonda oma panuse – olgu see väike või suur –, siis saab luua mudeli, kus inimesed elavad külluses, turvaliselt ja tähenduslikult.
1. Praegune süsteem on killustunud ja keerukas
- Eestis on kümneid erinevaid toetusi ja skeeme, mis sageli kattuvad või on vastuolulised.
- Töövõimetu võib saada mitut toetust, pensionär veel lisatoetusi, lapsevanem veel eraldi jne.
- Kogu see süsteem nõuab tohutut bürokraatiat ja töötajaskonda, et seda hallata – mis on iseenesest lisakulu.
2. Kogukulud võivad juba läheneda universaalsele baasrahale
- Kui paneme ritta:
pensionid, töötutoetused, invaliidsus, puue, sünnitoetused, haridus, riigiametnike palgad, ettevõtlustoetused, erakondade toetus jpm,
siis saadki tulemuse, mis oma struktuurilt sarnaneb riikliku baasraha ja tasuta teenuste mudeliga.
3. UBI + tasuta teenused = lihtsam, õiglasem, efektiivsem
- Ühtne süsteem (nt 2000 EEK kuus + tasuta toit, elekter, elamine jne) kaotaks bürokraatia, vähendaks vaesust ja looks psühholoogiliselt stabiilsema ühiskonna.
- Inimesed ei peaks pidevalt tõestama, et nad „väärivad“ abi – inimväärikus taastuks.
4. Eraettevõtlus praegusel kujul teenib väheseid, mitte ühiskonda
- Kasumimajandus soosib ebavõrdsust: omanik saab rohkem kui tööline.
- Töötajale jääb harva kontroll, tähendus või püsiv turvalisus.
- Riiklik või kogukondlik ettevõtlus võib olla tõhusam, solidaarsem ja keskendunud vajadustele, mitte kasumile.
VÄLJAKUTSED JA MIDA PEAKS TÄIENDAMA:
1. Inimesed on harjunud „teenima, et väärida“
- Paljud inimesed usuvad, et tasuta UBI viib laiskuseni. (Uuringud seda tegelikult ei toeta.)
- Vajame kultuurilist nihet: panus ühiskonda ≠ ainult palgatöö. Vabatahtlik tegevus, hoolitsemine, õpetamine on sama väärtuslik.
2. Eraettevõtluse täielik kadumine võib tuua tagasilööke
- On valdkondi, kus loovus ja konkurents toovad innovatsiooni (nt teadus, disain, tehnoloogia).
- Lahendus võiks olla: riiklik/kogukondlik ettevõtlus + lubatud väike vabaala (nt käsitöö, loome, kohalik turg).
3. Üleminek sellesse mudelisse vajab plaani ja ajutist tasakaalu
- Kui lõpetame kõik toetused ja palgad üleöö → sotsiaalne segadus.
- Vajame selget üleminekumudelit: nt 5 aastaga liikumine killustatuselt UBI-le.
Seega, Minu IDEE tutvustus: Raha loomine, kasutamine ja universaalne kuu sissetulek kodanikele
1. Raha eesmärk vajaduspõhises majandusmudelis
- Raha ei ole enam kasumi või spekulatsiooni tööriist, vaid:
- Vahetusvahend – mugavus ja kiirus (füüsiline + digitaalne vorm)
- Juurdepääsu tagaja – vajadustele ja teenustele (UKS (Ing.k. UBI) – Universaalne Kuu Sissetulek – kaudu)
- Panuse mõõdik – näitab, kes ja kuidas ühiskonda panustab
2. Raha loomise ja jaotamise mudel
Raha loomine
- Raha ei teki läbi laenu, nagu praegu tavapärases rahanduses.
- Raha trükitakse või vermitakse (füüsiline) ja paralleelselt kasutatav välismaailmaga arveldamiseks digitaalselt (EEK-digi) Eesti Varahoidla poolt vastavalt reaalvajadustele ja panusele.
- Raha tagatiseks on Eestimaa loodusvarad, maavarad – millede omanikuks on eestlane ise, mitte välismaine pankur või rahatrükkija.
- AI jälgib süsteemi – palju on vaja raha juurde, palju eemaldada (antiinflatsiooniline tasakaal).
Jaotamine (UKS + lisapanus)
- Iga kodanik saab baasrahaks näiteks 2000 EEK kuus
- Tingimus: osalemine ühiskondlikus panuses ja kodanikukohustustes
- Lisaks võimalik „teenida“ lisaraha punktipõhiselt, nt:
- Rohkem panustad (vastutusrikkam töö, lisatöö) = lisarahaline preemia
- Mentorlus, innovatsioon, õpetamine
- Ühiskondlik väärtus = lisamärgid või rahaline preemia
3. Raha väärtuse säilitamise mehhanismid
- Tsentraalne kontroll + AI dünaamiline tasakaalustamine
- Raha hulk seotakse reaalse ressursibaasi ja tööpanusega, mitte spekulatsiooniga.
AI algoritmid jälgivad rahavoogu, inflatsiooni- ja deflatsioonisurvet ning:
- Suunavad vajadusel raha tagasi (nt reserveerivad)
- Juhivad hinnatasemeid (nt kvoodid, nõudluse juhtimine)
- Vähendavad UKS-i ajutiselt, kui süsteem on ülekoormatud
Inflatsioonivastased tööriistad
- Tarbimise juhtimine: tasuta ressursid on kvoodiga – vältimaks ületootmist
- Raha „aegumine“: osa UKS-ist kehtib näiteks 3 kuud – soodustab ringlust, mitte kogumist
- Maksude asendamine: raha ei kaotata maksudega, vaid tagasiimemise mehhanismidega (nt panuse puudumisel)
4. Raha seotus väärtuse ja reaalse ressursiga
- Raha hulk ühiskonnas seotakse tegelike ressursside mahu ja vajadusega:
- Tootmiskogus, teenusvõimekus, tööpanus
- Põhimõte: Raha tekib alles siis, kui midagi on loodud või kui panus on tehtud
5. Raha ringlus
- Kodanik saab UKS-i → kasutab seda poodides, teenustes, reisimisel
- Ettevõtted kuuluvad Eestimaale (edaspidi nimetame riigiks, et paremini mõistate) ehk eestlastele, seega raha liigub tagasi riiklikku tsüklisse
Riik:
- maksab töötajatele (kui lisatasu) või
- investeerib arengusse
- taaskäivitab raha UKS kaudu
Tulemus: raharinglus jääb siseriiklikuks, kontrollituks ja tasakaalus.
6. Raha tüübid süsteemis
7. Näidisvoog (üks kodanik)
Väga mõistlik ja süsteemne lähenemine, kui alustada vajaduspõhist majandusmudelit konkreetse rahahulgaga, mida enam juurde ei trükita lõputult. Selline “suletud” või kontrollitud raharinglus loob stabiilsuse, läbipaistvuse ja vastutustunde, ning aitab vältida inflatsiooni, raiskamist ja moraalset riski.
1. Ühekordne rahakogus – kindel algsummade süsteem
Riik loob/emitteerib kogu vajaliku raha ühekordselt, nt. 2.6 miljardit EEK (2 000 EEK x 1,3 mln kodanikku): varu ettevõtluseks, investeeringuteks, impordiks jms
Pärast seda:
- Raha ei lisata süsteemi rohkem, v.a kontrollitud vahetus/import
- Raha liigub ringluses, vahetub ja aegub vajadusel
2. Mis juhtub raha ringluses?
Raha funktsioonid:
AI jaotab raha ringlust tasakaalustavalt, nt kui kuskil tekib „rahapaak“, suunatakse see tagasi UKS kaudu või investeeringutesse.
3. Raha väärtus säilib, sest:
- Raha ei inflatsioonistu, sest seda ei toodeta piiramatult
- Kogu majandus põhineb reaalsetel ressurssidel ja panusel, mitte spekulatsioonil
AI aitab:
- tasakaalustada hinnataset (toodang vs nõudlus)
- rahavoogu suunata vastavalt vajadustele
- arvutada panuse ja väärtuse suhet
4. Tagajärjed ja eelised
Eelised:
- Inflatsiooni praktiline puudumine
- Inimesed õpivad väärtustama raha, mitte kulutama niisama
- Raha ringlus = peegel ühiskonna dünaamikast
- Raha väärtus sõltub tööpanusest ja ühiskondlikust vajadusest, mitte turuhinnast
Väljakutsed:
- Vajab väga täpset algset planeerimist (kui palju raha, kui kiiresti see liigub)
- AI peab olema võimas, läbipaistev ja usaldusväärne
- Impordiks on vaja luua reservi või vahetussüsteemi
Näide: Raha bilansi jaotus (alguspunkt)
Võimalik täiendus: „rahapõletusmehhanism“
- Raha aegub või tõmmatakse tagasi, kui seda ei kasutata (nt UKS osa kehtib 3 kuud)
- Aitab hoida aktiivset ringlust
- Vältida kogumist või spekuleerimist
Eesti vajaduspõhine majandusmudel saab suhelda välismaailmaga ilma erakapitali või eraettevõtluseta, säilitades kodaniku kasu ja süsteemi tasakaalu.
1. Välismaailmaga suhtlevad ainult riigiettevõtted
- Kõik rahvusvahelised tehingud (ekspordi/impordi, tehnoloogia, reisid, litsentsid, kultuurivahetus jne) toimuvad:
- Riigi või riiklikult volitatud asutuste kaudu
- Süsteemi eesmärk ei ole kasum, vaid elukvaliteedi tõstmine ja ressursside mitmekesistamine
2. Kas riiklik ettevõtlus kasum teenib inimest?
- Jah – rahvusvahelise edu kaudu kasu saavad kõik kodanikud, sest:
- A. Lisandväärtus = rohkem ressursse UKS ja teenuste jaoks
Kui Eesti riik ekspordib näiteks energiat, teadmisi, taastuvat tehnoloogiat:
- Selle eest saadud välisvaluuta vahetatakse EEK-digi vastu ja suunatakse kogumajandusse
- See võimaldab tõsta UKS-id, investeerida rohkem tasuta teenustesse või luua uusi eluasemeid, tehnoloogiaid, haridust jne
- B. Kasumi jagamine kodanikele (mitte otse rahana, vaid väärtusena)
Raha ei jagata otse kasumiosakuna nagu aktsionäridele, vaid:
- Parema toidu, elamispinna, transpordi või teenuste kaudu
- UKS tõusu, töökoormuse vähenemise või preemiasüsteemide kaudu
- Uute projektide rahastamisena (nt kodanikualgatused)
3. Välismaised tehingud ja siseringlus
4. Kodanik ja välismaailm: kuidas inimene reisib ja suhtleb
- Digitaalsed vahetuskursid ja konverteerimine
- Kodanik saab vahetada osa oma EEK-digi rahast välisvaluutaks riiklikus pangas – Eesti Varahoidlas (nt reisiks, hariduseks)
- AI hindab vahetuskursid vastavalt rahvusvahelise kaubandusbilansi tasakaalule
- Väliskaubanduse „boonuspunktid“ võimaldavad kodanikule preemiaks rohkem vahetusõigust
5. Mis juhtub, kui riigi ettevõtted on edukad?
Scenaarium A – eksport õitseb:
- Rohkem valuutat → rohkem investeeringuid → UKS tõus või väiksem tööpanus
- Töö muutub rohkem vabatahtlikuks / loominguliseks
- Teenuste kvaliteet tõuseb
Scenaarium B – eksport väheneb:
- UKS võib jääda stabiilseks, aga ei tõuse
- Töökoormus võib pisut kasvada ajutiselt
- AI suunab tähelepanu siseriiklikule isemajandamisele
Näide elust:
Eesti ekspordib tarkvarapõhise AI tootmissüsteemi teise sarnase mudeliga riiki (nt Islandile):
Müügitulu tuleb digitaalselt EEK-panka
20% suunatakse UKS tõstmiseks järgmine kuu 2200 EEK-ni
30% investeeritakse tasuta terviseteenuste digiplatvormi loomisesse
50% läheb rahvusliku tehnoloogiakeskuse arengusse, mis koolitab kodanikke tasuta
Isemajandav süsteem vajab ka importi, sest kõike (eriti kõrgtehnoloogiat, haruldasi maavarasid, eksootilisi toiduaineid, meditsiiniseadmeid jne) ei ole võimalik kohapeal toota. Vaatame, kuidas import toimiks vajaduspõhise, riigile kuuluva süsteemi sees, nii et see oleks rahva kasuks ja süsteemi tasakaalus.
1. Kuidas toimub import riiklikus mudelis?
Kes impordib?
Ainult riiklikud ettevõtted või ministeeriumid, nt:
- Tehnoloogiakeskus (IT, seadmed)
- Tervishoiuministeerium (ravimid, seadmed)
- Kaubandusagentuur (toorained, erikaubad)
- Import = vahetus või ost
Kaubavahetuspartnerile makstakse:
- Rahvusvaheliselt konverteeritava digivaluutaga
- Või vahetuskaupadega (nt taastuvenergia, tarkvara, teenused)
Raha tuleb:
- Eksporditulust
- Või rahvusvahelistest partnerlussuhetest, koostööprojektidest
2. Import jaguneb kahte kategooriasse
3. Kuidas kodanik saab ligipääsu imporditud kaupadele?
Jagamisviisid:
- Tasuta strateegiline tase (nt ravim, protees) → jagatakse vajaduspõhiselt
- Riiklik tarbepood – ostetakse UKS eest
- Kvoodid/limiidid – haruldasi kaupu piiratakse, et kõigile jätkuks
4. Kuidas AI toetab importi?
- Jälgib, mida Eesti ei suuda toota ning millised on rahva vajadused
- Planeerib impordi mahud ja prioriteedid
Arvestab:
- Eksporditulu
- Tarbijakäitumist
- Ressursside kättesaadavust
- Optimeerib, et mitte üle importida ega tekitada sõltuvust
5. Import & UKS seos
Kui impordi kogukulu kasvab, UKS ei vähene, vaid:
- Võib väheneda kaupade kättesaadavus mugavustasandil
- AI optimeerib, et strateegiline tase jääks alati kaetuks
- Hea majanduslik eksport = rohkem importi = rohkem valikuid kodanikule
Näide elust:
Eesti ei tooda ise sülearvuteid. Tehnoloogiakeskus impordib 10 000 sülearvutit välisvaluutaga (ekspordist saadud). Neid jaotatakse koolides tasuta. Ülejäägid lähevad müüki riigipoodi UKS eest.
UKS mudeli loogika: vajaduspõhine, vanuse ja elujärgu järgi
Kuidas süsteem säilitab õiglust ja motiveerib panust?
Dünaamiline UKS määr AI kaudu
AI arvestab:
- Vanust
- Elukohta (kaugemal elades võib vajada rohkem toetust)
- Sissetulekute/teenuste kogukulu
- Panustamist ühiskonda (nt töö, õpetamine, mentorlus)
Automaatne kohandamine: näiteks kui inimene elab vanematest eraldi alates 17. eluaastast → UKS muutub täiskasvanu tasemele.
Pere ja laste UKS
Lapse UKS läheb vanema kontole kuni 16. eluaastani (või vastavalt vajadusele)
Noor saab iseseisva UKS, kui:
- Alustab õpinguid väljaspool kodu
- Töötab või panustab iseseisvalt
- Elab omaette
AI aitab jälgida, millal toimub “elulõige” – st iseseisvumise hetk.
Vanaduse lahendus: mitte karistus, vaid kohandamine
Pensionärid ei saa lihtsalt “väiksemat UKS”, vaid:
Vajaduspõhist UKS-d (kui eluasemekulu puudub → väiksem UKS, kuid teenuseid rohkem)
Tasuta või prioriteetsed teenused: meditsiin, hooldus, transport, toit
Võimalus panustada mentorina või kogukonnas (ja saada boonus UKS)
AI + UKS süsteem:
AI jälgib:
- Vanuse muutust
- Elukoha ja iseseisvuse taset
- Panust
- Terviseseisundit (võimalusel)
- …ja kohandab UKS-i vastavalt.
Põhimõte: Võõramaalane ei saa rohkem kui kodanik, aga võib panustada ja osaleda tingimustel
1. Välismaalane saab elada Eestis, kui:
Tal on üks järgmistest põhjustest:
2. Mida ta saab ja mida mitte?
3. Välismaalase tehingumaks – “Süsteemihüvitise” loogika
Miks?
- Et välistada eelisseisundi tekkimine
- Tagada, et sissetulek välismaalaselt läheb Eesti hüvanguks
- Luua motiveeriv, aga mitte tõrjuv struktuur
Näide:
Välismaalane teeb IT-konsultatsioonitehingu 10 000 EEK ulatuses 10% ehk 1000 EEK läheb automaatselt süsteemi hüvitisfondi. See jaguneb:
- 50% teenuste (haridus, tervishoid) rahastuseks
- 30% UKS toetuseks
- 20% innovatsiooni või keskkonnainvesteeringuks
4. Kontroll ja läbipaistvus
Kõik välismaalaste rahatehingud peavad toimuma ainuüksi Eesti Varahoidla kaudu
AI jälgib:
- Otseste ja kaudsete mõjude kasulikkust
- Kas tegemist on spekulatiivse või väärtuspõhise panusega
Välismaalasel ei ole õigust:
- Raha koguda ja Eestist viia ilma eraldi ekspordimaksuta
- Osaleda poliitilistes otsustes
5. Kodakondsuse tee (soovi korral)
Kui inimene soovib Eestisse pikemalt jääda ja süsteemiga liituda:
- Peab osutama reaalset ja dokumenteeritud kasu ühiskonnale
- Elama Eestis vähemalt 5 aastat
- Õppima süsteemi väärtusi, keelt ja osalema ühiskonnas
Siis:
- Võib taotleda täielikku kodanikustaatust
- Saab UKS ja tasuta teenuste õiguse
- Maksusüsteem kaob või väheneb
KOKKUVÕTE – STRUKTUURILINE LAHENDUS
1. Välismaalase rahakasutus: jagunemine
Põhitulu (2000 EEK kuus) – Eestis kulutamiseks
Riik lubab kuni 2000 EEK kuus puhastulu digitaalsel kujul kasutada Eestis järgmistel eesmärkidel:
- Üür (riigile kuuluv, turuhinnaga)
- Elekter, vesi, side (riigiteenused – tasulised välismaalasele)
- Toit (riigipood, mitte tasuta talle)
- Transport, terviseteenused, kultuur, vaba aeg
See raha kulub ainult Eestis ja läbi riikliku maksesüsteemi – jälgitav, reguleeritud.
Ülejäänud tulu – kodumaale või kasutamiseks väljaspool
Kõik, mis ületab 2000 EEK kuus:
- Võib konverteerida rahvusvaheliseks valuutaks Eesti Keskpangas
- Kuu limiidiga (nt max 5000 EEK kuus)
- Konverteerimisel lisandub 10% süsteemimaks
- Väljamakset jälgib AI – et vältida spekulatsiooni, varjatud tulu kandmist jm
2. Kulude reguleerimine: elamiskulud kui sisemine maks
Välismaalase elamiskulud katavad automaatselt suure osa tema tulust:
- Üür: 600–800 EEK
- Elekter + vesi + side: 200–300 EEK
- Transport: 100–150 EEK
- Toit: 400–700 EEK (täielikult ostetav)
- Muu: 100–300 EEK
Tegelikult on tavaline elamine Eestis juba 1500–2000 EEK kuus – seega välismaalane ei kogu raha lihtsalt niisama.
3. Raha kogumine ja spekulatsioon on piiratud
- Raha kaotab kehtivuse, kui seda ei kulutata X kuuga (nt 3 kuud)
- Raha ei tohi anda edasi teistele (keelatud kontoülekanded kodanikele)
- Mitte mingit EEK musta turgu – kõik tehingud läbi Eesti Varahoidla
- AI jälgib mustrite põhjal riske, hoiatab või sekkub automaatselt
4. Näide välismaalase rahavoost
5. Eelised süsteemile
- Välismaalane panustab süsteemi kaudu tööga, teadmistega või koostööga
- Ta ei kujuta rahalist ohtu või konkurentsi kodanikule
- Süsteem on läbipaistev, õiglane ja motiveeriv mõlemale poolele
Lahendused vastutusrikka töö väärtustamiseks UKS süsteemis: sõjaväelased, päästetöötajad, politseinikud, arstid
1. Ühiskondlik prestiiž ja nähtav tunnustamine
Eraldi kodaniku auaste / märk / identiteet, mis:
- annab eeliskohti hariduses, reisimisel, valikus töökohale
- kuvab ühiskonnas vastutustundlikkust (rahvalikult tunnustatud)
Teatud privileegid, mitte materiaalsed hüved:
- lühem töörotatsioon
- osalemine strateegilistes otsustes (nt kohalikus rahvanõukogus)
2. Riiklik preemiasüsteem – „teenistusbondid“ või „panusepunktid“
- Iga kuu teenitakse panusepunkte, mida saab:
- vahetada näiteks: parema elamispinna, reisi, haridusprojekti, lisapuhkuse vastu
- kasutada “töökohapassina”, mis avab ligipääsu huvitavamatele ametitele
- Bondid on persoonipõhised, mitte üleantavad
3. Töörolli rotatsioon: elutähtsaid rolle ei tee ainult üks grupp
- Iga kodanik saab võimaluse õppida ja teenida elutähtsates rollides
- Nt 2 kuud aastas kogukonnapäästes või meditsiini abis (olenevalt huvist ja sobivusest)
Täiskohaga arst või korrakaitsja saab muid eeliseid: vähendatud tööaeg, rohkem vaba aega, eluaegne kindlus
4. Tunnustus- ja otsustusõigus
Vastutusrikka töö tegijal on:
- suurem hääl kogukonna otsustes
- võimalus olla rahva esindaja automaatselt
- kutse üle-eestilisse ekspertkogu, mis nõustab süsteemi
5. Praktilised toetused, ilma rikkaks muutmata
- Tasuta ligipääs kõrgetasemelisele haridusele ja arengule
- Riiklik prioriteet elamispinnas (nt ökod, mugavused)
- Eri ligipääs taastumiskeskustele, puhkusele, hooldusele
Kokkuvõte: süsteem väärtustab panust, mitte ainult tulemusi
Kui Eestimaa juhtimine põhineb Rahva Võimul ja valitud juhid (nt Vanemate Kogu ja Eesti Vanem) on esindusfunktsioonis, siis tuleb süsteem üles ehitada usaldusel, läbipaistvusel, vastutusel ja väärtuspõhisel tasakaalul – ilma “eliitstaatuseta”, kuid ka ilma motivatsioonitühjuseta.
Paneme paika täieliku süsteemi, kus:
- Juhtimine ei ole hüppelaud võimule, vaid teenistus
- Motivatsioon ei ole rahaline, vaid seotud tunnustuse, sümbolite ja teenustega
- Vastutus on päriselt olemas – tagasikutsumine, usaldusmehaanismid, läbipaistev hindamine
- Tavaline inimene jääb alati võrdseks väärtuseks
1. Eestit juhtivad rollid ja nende põhimõtted
2. Motivatsiooni loomine ilma klassistruktuurita
Motivatsioon tuleb kolmest kihist:
3. Vastutus ja karistusmehhanism
Rahva poolt tagasikutsumine = tagajärg
Kui Eesti Vanem või Vanemate Kogu liige:
- Rikub lubadusi
- Takistab rahva otsuste elluviimist
- Käitub mittetransparentselt või autoritaarselt
Siis:
Rahvahääletus → tagasikutsumine
- Kaotab juurdepääsu kõikidele juhtimisest tulenevatele eelistele
- Punktikaotus ühiskondlikus hindes (nt kaotab ligipääsu teatud teenustele 2 aastaks)
- Uus kandideerimisõigus peatatakse 4 aastaks
4. Süsteemi tasakaal: miks see ei muutu võimu võistluseks
Läbipaistvad põhimõtted:
- Kõik otsused dokumenteeritakse, on rahvale nähtavad
- Kõik valitud juhid on ainult täideviijad rahva tahtele, mitte autorid
- Kõik kohtumised salvestatakse ja arhiveeritakse
Väljavalitu = rahva teenija
- Juht ei saa omaalgatuslikult seadusi teha
- Juht juhib protsesse, mitte inimesi
- AI toetab ja jälgib otsuste läbivust ja sobivust põhiväärtustega
5. Preemiad pühendumise eest
Kui inimene:
- Teenib 4 aastat usaldusväärselt
- Saab rahva uuesti valitud
- Loob nähtavat positiivset mõju
Siis:
- Saab Eesti Vanema Eluaegse Staatusmärkme
- Võib osaleda rahvavõimu mentorprogrammides
- Saab automaatse ligipääsu hariduse ja tervise süvasüsteemidele
- Kuid ei tohi saada kõrgemat UKS-d ega materiaalset kasu
NÄIDE: Eesti Vanem
Siit edasi saab edasi mõelda erinevaid lahendusi.
Loe lisaks:
39
