Topeltstandardid Eesti kohtutes: Vangid jäävad sama asja eest vangi ja pikendatakse karistust, vandeadvokaat Mari Männiko aga naudib vabaduse privileege.
Kohtuasja number 1-23-6871
Advokatuuri Aukohtu liige, vandeadvokaat Mari Männiko BwC Legal Eesti esitas valekaebuse kriminaalasja alustamiseks tsiviilasjas vastaspoolel olevate inimeste kohta.
Teadlikult valekaebuse esitamine on kriminaalkorras karistatav, karistusseadustiku paragrahv § 319 kohaselt.
Eesti Prokuratuur ja kohtud, k.a Riigikohus on jõudnud seisukohale, et vandeadvokaat s.h. Advokatuuri Aukohtu liige Mari Männiko ei peagi seadust tundma sõltumata sellest, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt selgitanud, et kui seadused pole arusaadavad, siis nende alusel pole võimalik inimesi süüdi mõista. Vähemalt advokaadid peaks sellest aru saama, kuna neil on kõrgemad õigusalased teadmised tavalisest lihtinimesest (kel pole juriidilist haridust).
EIK Euroopa Inimõiguste Kohus on aastakümneid esitanud karistusõiguslikke tagajärgi evivatele seadustele kaks olulist nõuet:
1. ..määratletuse põhimõte, mis tähendab, et norm peab olema täiesti selge ja seadus peab detailselt defineerima, milline on keelatud tegevus.
2. … kehtib ettenähtavuse reegel, mille kohaselt peab isik oma tegevuse ajal selgelt aru saama, et ta tegutseb vastuolus seadusega sätestatud keeluga.
… ja nüüd ühtäkki on meil siin eluterve vandeadvokaat, kes seda ei tea … väga huvitav, sest Advokatuuriseadus (AdvS ) § 40 lg 2 kohaselt peab advokaadi õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel.
Eesti Riigikohus on leidnud, et vangid peavad seadusest paremini aru saama kui vandeadvokaat Mari Männiko PwC Legal Eestist. Riigikohtu 3 liiget Saale Laos, Velmar Brett, Hannes Kiris otsustasid, et Männiko poolt esitatud kaebus ei kvalifitseeru valekaebusena kriminaalasja algatamiseks. Vaatamata sellele, et sel puuduvad igasugused seosed kuriteoga.
Riigikohus on kriminaalasjas 3-1-1-33-10 selgitanud süüteo täpsemat koosseisu. Samas kriminaalasjas tehtud maakohtu otsuses (1-08-13042), mis ka jõustus, on lühidalt selgitatud ka subjektiivse koosseisupärasuse tuvastamist. Et Riigikohus on selle käsitlusega nõustunud, on asjakohane neil ka peatuda. Faktiliste asjaolude osas oli tegemist juhtumiga, mil isiku suhtes olid vanglaametnikud rakendanud vägivalda ning kinnipeetav oli juhtunu osas esitanud kuriteokaebuse. Maakohus tuvastas aga, et isik teadis, et tema suhtes ei rakendatud jõudu kuritegelikult, vaid tema enda tegevuse tulemusel, mistõttu on tegemist valekaebusega ning põhjendas subjektiivse koosseisu täitmist järgnevalt: „kuna eelnevalt leidis nii tunnistajate kui ka süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlustega tõendamist, et süüdistatav teadis kindlalt, et ametnikud pole kuritegusid toime pannud, kuid väitis seda nii kaebustes kui ülekuulamistel eesmärgiga kättemaksuks algatada vanglaametnike suhtes kriminaalmenetlus, on kohus seisukohal, et süüdistatav esitas politseile kaebused ja andis valeütlusi kavatsetult.“
Vandeadvokaat esitas oma klientide nimel valekaebuse, kusjuures vandeadvokaadina, st põhjalikke õigusteadmisi omava isikuna, pidi ta hästi teadma, et tegu on justnimelt valekaebusega, on elementaarne et süüteo koosseis ei saa tekkida tagantjärgi, vaid nagu EIK on selgitanud peab olema ettenähtav. Riigikohtu 3 kohtunikku: Saale Laos, Velmar Brett, Hannes Kiris leidsid aga, et vandeadvokaat ei pea seadust tundma ja kriminaalmenetlust ei ole võimalik sellisel juhul valekaebuse esitamise korral alustada.
Vang sai samasuguses olukorras kriminaalasjas nr 3-1-1-33-10 karistada, põhjendusega, et vang pidi teadma, et tegu ei ole kuriteoga aga esitas teadlikult sellegipoolest kuriteokaebuse.
Tuleb välja , et vangid peavad seadust tundma paremini kui vandeadvokaadid ja kui ei tunne, saavad valekaebuse esitamise eest vangla-aastaid juurde, samas vandeadvokaat ei pea üldse seadust tundma ja võib esitada valekaebusi niipalju kui kulub, ilma, et peaks kartma kriminaalvastutust.
Kas meil on topeltstandardid või teeb Riigikohus advokatuurile „suitsukatet“? Äkki peaks vanglates avama Tartu Ülikooli õigusteaduskonna distantsõppe, et kõik vangid saaksid oma teadmisi täiendada, vältimaks õnnetul kombel valekaebuste eest karistada saamist?
Otsustage ise!
Loe lisaks sarnastel teemadel:
39
