Neid uusimaid arenguid Põhja-Euroopas võib oma ulatuselt võrrelda laiemas plaanis põllumajandussektrori meeleavalduste ja plokaadidega mitmel pool Euroopas, mis viis vähemalt Prantsusmaal ja osaliselt ka Saksamaal EL-i rohepoliitika külmutamiseni eelmise aasta lõpus ja selle aasta jaanuaris.
Soome ametiühingud teatasid suurtest protestidest trantspordisektoris
Soome tsiviilpoliitikud ei ole näidanud liitude esimeeste väitel piisavalt head tahet, et nad on valmis pidama läbirääkimisi tööõiguse alal, mille tulemusel on ametiliidud teatanud järgmisel esmaspäeval algavatest kogu riiki hõlmavatest suurtest streikidest.
Lisaks keskliidu SAK-i esimehele Jarkko Elorantale teatasid kolmapäeval kahenädalasest streigist, mis mõjutab esialgsetel andmetel peaasjalikult kaubavedude ja sadamate tegevust, Soome Tööstusliidu esimees Riku Petteri Aalto, Avaliku ja Hoolekandesektori Liidu JHL-i esimees Håkan Ekström, Auto- ja Transporditöötajate Ametiühingu AKT-i esimees Ismo Kokko ja Elektriliidu esimees Sauli Väntti.
SAK ütles 5. märtsil, teisipäeval, millistes küsimustes on valmis peaminister Antti Petteri Orpo valitsusele tööturutegevuses vastu tulema ja milliseid korrektuure see valitsuselt nõuab. SAK esimehe sõnul pole valitsus olnud järeleandmisteks valmis. Seega on olukord ummikus.
„Orpo on kutsunud reedel tööturu liidrid arutlema eelkõige ekspordipõhise palgamudeli üle. Ay-liikumise hinnangul ei piisa pelgalt palgamudeli läbirääkimistest, vaid läbirääkimistesse tuleb tuua ka kohalikud kokkulepped ja töörahu asjad,“ vahendab Iltalehti.
Eelolevast tulenevalt Elektriliidu liikmed streigivad kaks nädalat raskes protsessitööstuses ja kaubavedudel sadamates ja raudteedel kehtestatakse ulatuslikud tööseisakud.
„Kõik SAK-i liikmesliidud on nende tegevustega vähemalt rahaliselt seotud. Kahenädalase perioodi jooksul võivad oma solidaarsusaktsioonidest teada anda ka teised ametiühingud. Oleme näidanud valmisolekut kompromissideks ja läbirääkimisteks, et ebamugav ja raske olukord ei eskaleeruks. Pall on nüüd tõesti peaministri käes, teatas SAK-i esimees Jarkko Eloranta.
Ametiühingute sotsiaalse mõju tööriista ehk streiki on hakatud nimetama “poliitilisteks“. Kuid isegi, kui seda on kasutatud, ükskõik, kes on üldiselt tööõiguse valdkonna osapooled, see puudutab poliitika mõjutamist.
Kui valitsus hakkaks tööandjate õigusi lubamatul viisil ära kasutama, vastaksid tööandjate organisatsioonid nendele tegudele streikidega. Seega kui ärakasutamist ja inimõiguste riiveid on täheldatud, siis ametiühingute vastus on streik.
Euroopa tööõiguse kohaselt “poliitiliste streikide“ keelustamine võib viia selleni, et täitevvõim saab kehtestada poliitikat ilma protestiõiguse kaitsmiseta. Streigiõiguse mõjuvõimu piiramine riivab ka sõnavabadust, ja esindusorganisatsioonide demokraatlikust mandaadist tulenevaid õigusi.
Samas „miks ametiühinguliikumine ei kuuluta välja üldstreiki, vaid askeldab paar päeva seisakuid, esitab retoorilise teesi Hämeen Sanomat veergudel endine rahandusminister Iiro Viinanen.
Tööjõuaktsiooni õigus on töötajatele kuuluv kollektiivne vabadusõigus, millega huvigruppe esindavad esindusliidud. Streikides avaldavad esindusorganisatsioonid survet läbirääkimissituatsioonis. Rahvusvahelised riigile siduvad välislepingud kaitsevad streigiõigust. Teisest küljest ei kaitse rahvusvahelised lepingud otseselt õigust spetsiifiliselt poliitilistele streikidele.
Poliitilised streigid ei ole seotud osapoolte lepinguliste suhetega. Poliitiliste streikidega püüavad esindusorganisatsioonid mõjutada täitevvõimu ja parlamendi otsuseid. See puudutab poliitilist sõnavabadust. Selline poliitiline tegevus kuulub vaba aja juurde ega ole seostatav tööõigusega.
Poliitilised streigid mõjutavad oluliselt ettevõtlussektorit, mis saab tänu esindusliitude tegevusele otseselt rahalist- ja kaudselt mainekahju, kui liidud otsustavad poliitikakujundajate vastu demonstreerimiseks oma meelt avaldada. Samuti kannatavad poliitiliste streikide all näiteks poed ja lasteaiad juhtumite korral, kus need suletakse ning ühistransport lakkab toimimast.
Demokraatlikus riigis kuulub vähemalt teoreetiliselt võim rahvale, keda esindab riigipäevaks kogunenud parlament. Poliitilised streigid on ebademokraatlik vahend poliitiliste otsustajate mõjutamiseks. Lisaks kannatavad poliitiliste streikide all ettevõtted.
Eelolevat arvestades on algatatud rahvaalgatus poliitiliste streikide keelustamise kohta.
Kokkuvõtteks paistab eesmärk olevat piirata esindusliitude streigiõigust, et viia ellu ettevõtete huve arvestavaid tööõiguse muudatusi ja seda ühepoolselt läbirääkimistahteta, sellest tulenevalt on teist osapoolt esindavad liidud reageerinud ulatuslike “poliitiliste streikidega“, s.t streikimisega.
Allikad: Yle, Päivän Lehti, Iltalehti, Hameen Sanomat, Kansalaisaloitepalvelu
Soome ametiühinguliikumise kohta
Euroopas sündis ametiühinguliikumine tööstusrevolutsiooni ajal, kui põllumajandustöö vähenes ja tööstustöö suurenes. Töösturite huvisid esindavate osapoolte vastuseisu tõttu ametiühinguliikumine on pidanud algusest peale seisma silmitsi suure vastuseisuga. Soomes tõusis ametiühinguliikumine oma praegusesse staatusesse alles 1940. aasta jaanuaris toimunud kihlumisega, mil üleriigiline tööandjate organisatsioon STK võttis Soome Ametiühingute Keskliidu (SAKi eelkäija) vastu töötajate esindajaks ja läbirääkimispooleks. Esimene üleriigiline kollektiivleping sõlmiti aastal 1945. Kohalikud ja sektoripõhised lepingud olid aga kokku lepitud 19. sajandi lõpust, näiteks palgatariifide puhul.
Järgnevalt esitame valikuliselt sündmused, millel on olnud ametiühinguliikumisel kandev roll:
- 1889 määrus töötajate, tööinspektorite kaitse kohta.
- 1895 õnnetusjuhtumite hüvitamise seadus.
- 1917 8 tunni akt.
- 1922 Töölepinguseadus, põhipuhkus 4 – 7 päeva.
- 1923 Kollektiivlepingu seadus.
- 1939 Puhkuseseadus, põhipuhkus alalistel töökohtadel 5-12 päeva.
- 1946 Töölepinguseaduse reform, töövaidluste vahendamise seadus ja töökohtu seadus. Tööajaseaduse muudatus pikendab põhipuhkust 12-14 päevani.
- 1947 Riiklikud kollektiivlepingud. Moodustati kollektiivlepingute süsteem. Luuakse usaldusisiku süsteem.
- 1948 Lastetoetuste seadus. Õnnetusjuhtumikindlustuse seadus.
- 1958 Tööohutuse seadus
- 1959 Üldtööajal 45 tundi/nädalas.
- 1960 Põhipuhkuse seaduse muudatus, põhipuhkus 18-24 päeva. Töötuskindlustuse seadus.
- 1964 Menetlusseadus riigiametnike töösuhete läbirääkimiste pidamise kohta.
- 1965 Üleminek 40-tunnisele töönädalale.
- 1966 töö lõpetamise kaitse leping. Riikliku pensioni seadus.
- 1967 puhkusetasu leping. Uus kutsehaigusseadus.
- 1968 esimene tulupoliitiline kokkulepe, nn Liinamaa I. Indeksitingimuste kaotamine, üüride ja hindade kontroll, vabaaja õnnetusjuhtumikindlustus, tööandjad hakkavad koguma liikmemaksu otse ametiühinguliikmete palgast.
- 1969 usaldusisiku leping.
- 1970 Töölepinguseaduse reform. Teine üldine tulupoliitiline lahendus, nn Liinamaa II: lahkumishüvitiste süsteem. Läbirääkimis-, lepingu- ja streigiõiguse laiendamine avalikus sektoris.
- 1971 kokkulepe tööturu ja majanduspoliitilise tervikliku lahenduse nn KKK leping. Koolitusleping ja teabeleping. Miinimumpalga seadus. Avaliku sektori riiklikud kollektiivlepingud. Riigisektori usaldusisiku leping.
- 1972 niinimetatud terviklik tulupoliitika lahendus Hämäläinen-Laatuneni kokkulepe: puhkusetasu 10% puhkusetasust, haigushüvitiste parandamine.
- 1973 Põhipuhkuse seaduse reform. Tööohutuse ja töötervishoiu järelevalve seadus.
- 1974 niinimetatud terviklik tulupoliitika lahendus Lindblomi kokkulepe: lastetoetuste tõus, rasedus- ja sünnituspuhkus 7 kuud, maksusoodustused, töötasu kujunemise garantii.
- 1976 töötervishoiu ja tööohutuse leping. Grupi elukindlustus.
- 1977 talvepuhkus
- 1978 Koostööseadus. Töötervishoiu seadus. Talvepuhkus iga-aastase puhkuse seadusele. Isapuhkus 12 päeva.
- 1979 talvepuhkuse õiguse pikendamine.
- 1980 Õppepuhkuse seadus. Sünnitustoetuse ja lapsehoolduspuhkuse pikendamine. Esimesed kollektiivlepingud, mis võimaldasid haige lapse isal olla ema nõusolekul ka lapse hooldaja.
- 1981 tsentraliseeritud töötingimused ja majanduspoliitiline lahendus, nn Pekkanen I. Sissetulekupõhise sotsiaalkindlustuse parandamine sünnitus-, vanema- ja haigushüvitiste osas.
- 1984 terviklik lahendus nn Pekkanen II: tööaja vähendamine 16/32 tunnini 1986. aastal. Sissetulekupõhine töötuskindlustus. Vallandamise korra seadus.
- 1985 Koduhooldustoetuse seadus.
- 1987 tööohutusalaste õigusaktide reform. Töölepingu seadus keelab diskrimineerimise töösuhtes. Täiskasvanute õpiabi. Võrdõiguslikkuse seadus.
- 1988 Töölepinguseaduse ja koostööseaduse reformid. Isiku registreerimise seadus. Koduhoolduse toetus laieneb. Moodustatakse tulupoliitika uurimiskomisjon.
- 1989 Töötuskindlustuse seaduse muudatus. Uus ühinguseadus.
- 1990 Isikufondi seadus
- 1991 vallandamise hüvitise maksimumsumma suurendamine. Põhipuhkuse seaduse muutmine. Kutseõppe toetus.
- 1995 välistööliste töötingimused. Ei mingit pöörlemist. Tööaja seadus.
- 1996 Päevahoiu seadus. Viia lõpule tööajaseaduse reform. Pensionikindlustus mittestandardsetes töösuhetes olijatele. Põhipuhkuse seaduse osaline reform. Töötingimused välistöötajatele. Personalifondi seaduse reform. Koostööseaduse reform.
- 1998 töötukassa asutamine.
- 2000 sissetulekupõhise töötuskindlustuse taseme tõstmise kokkulepe 2002. aastal.
- 2001 Uus töölepingu seadus. Tööandjapensioni ja töötuskindlustussüsteemi reformi läbirääkimiste tulemus. Täiskasvanute koolituse toetus.
- 2002 uuendatakse Tööohutuse ja töötervishoiu seadust. Rehabilitatsiooniperioodi palk. Riigiteenistujate palgaprogramm Valpas I. Uus töötervishoiuseadus: Leping jõustub rõõmsast neljapäevast (Rõõmsa neljapäevaga lühendab tööaega töötasu vähendamata).
- 2003 terviklik tulupoliitika lahendus. Riikliku palgaprogrammi Valpas II jätk. Töötuskindlustuse seaduse reform. Uus tööohutusseadus. Õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste seaduse reform. Perepuhkuste süsteemi reform.
- 2004 tööpensionireform. Kutseharidusreform.
- 2005 terviklik tulupoliitika lahendus. Põhipuhkuse seaduse terviklik reform – põhipuhkuse seadusega hõlmatud riigiteenistujad. Tööaja pangasüsteem/ kaugtööjuhised. Töömudel tööhõive ja muutuste turvalisuse tagamiseks
- 2006 ravikindlustussüsteemi struktuuri- ja finantsreform. Muudatused töötuskindlustuse seaduses. Muudatused õppetoetuse sätetes. Perepuhkuse parandamine.
- 2007 föderaallepingud. Ulatuslik sotsiaalpakett (sotsiaaltupo) pensioni- ja töötuskindlustuse reformi kohta.
- 2008 muudatused õpipoisiõppe hüvitistes.
- 2009 täiskasvanuhariduse toetuse reform. Muutuste kaitse laiendamine ka renditöötajatele.
- 2010 kehtestatakse rotatsioonipuhkus. Töötuskindlustuse reform: näiteks töötingimuse lühendamine 34 nädalani, suurendatud hüvitiste pikendamine, kokkulepitud päevaraha maksimumkestus kaotatakse, haridustoetuste reform.
Allikas: Ammattiyhdistysliike – Wikipedia
Toimetas ja koostas Revo Jaansoo
