Kas halduskohtunik Tiia Nurm on minetanud lugemisoskuse, kuhu edasi?
Kohtunik Tiia Nurm ei osanud lugeda kaebaja taotlust ja vastas keeldumisega teisel teemal, millest polnud kaebuses juttugi. Kuhu see kohtusüsteem Eestis jõudnud on?
Kas kohtunik ja tulevane peaprokurör Astrid Asi organiseerib kättemaksu ja pole erapoolik?
Kohtunik Anu Uritam tahtis ise ennast protsessist tagandada kuna ta ise kinnitas, et ta pole enam erapoolik aga kohtu esimees Astrid Asi ei lubanud ja sundis jätkama. See artikkel paljastab hierarhia kohtusüsteemis. Rahvusvaheliselt on kõigi kohtunike jaoks vankumatu reegel: kohtunik ei tohi lasta oma otsustel mõjutada meediakajastusel, avalikul arvamusel ega isiklikel rünnakutel. Kohtunik peab langetama otsuseid erapooletult ja lähtuma ainult seadustest ning tõenditest. Selle kohta on olemas rahvusvahelised ja Eesti normid, mis sätestavad kohtuniku erapooletuse kohustuse. Selles loos jääb minule mulje, et Anu Uritam on saanud oma eksimusest aru aga kohtuesimees Astrid Asi ei tunnista seda, rikkudes ise rahvusvahelisi kohtueetika norme ja seaduseid.
Prokurör Toomas Tomberg, Karmen Turk, Maarja Pild ja kohtunik Kaie Almere: kas vaigistavad ohvreid slapp-hagidega?
Prokurör Toomas Tomberg, Karmen Turk, Maarja Pild ja kohtunik Kaie Almere: kas
prokuratuur kaitseb kurjategijaid ja vaigistab ohvreid? Sellele küsimusele püüame vastata kohtumaterjalide ja tõendite põhjal. Iga lugeja saab teha järeldused ja enda jaoks vastuse teada.
Karmen Turk, Maarja Pild, Katrin Lust: 21 laimuartiklit on “sõnavabadus”, TikTokis tõe rääkimine on “kriminaalne küberahistamine”.
Kas Katrin Lust ja Karmen Turk tegutsevad karistamatuse tundega? Kusagilt peab see piir tulema, kas uuelt peaprokurörilt või uuelt Kohtute esimehelt?
Eesti kohtusüsteemis puudub õiglus: kohtunik Kädi Vaker rikub seadust ja süütuse presumptsiooni
Kohtunik Kädi Vaker sattus õigusekspertide ja AI robotite uurimisse ühe kannataja looga. Uurimise käigus avastati mitmeid seaduserikkumisi.
Ajakirjandusvabaduse, meediaväljaande ja sõnavabaduse tähtsus
Ajakirjandusvabaduse, meediaväljaande ja sõnavabaduse tähtsust ei tohiks maha suruda vaid see peaks lähtuma kõrgest moraalist, intelligentsist, faktide põhjal, õiglane ja iga info jagaja vastutab.
Kas Astrid Asi, peaprokurörina, laseb edasi menetleda Karmen Turki ja teiste mõjukate isikute ebaausaid kuriteoavaldusi?
Kas tulevane peaprokurör Astrid Asi laseb edasi menetleda Karmen Turki ja teiste mõjukate isikute ebaausaid kuriteoavaldusi? Toimetaja saatis käesoleva artikli enne ilmumist Astrid Asile kommenteerimiseks ja küsimustele vastuste saamiseks aga vastust toimetus ei saanud.
Kas kohtukius, meediakius või kättemaks? Uurime vandeadvokaatide Karmen Turk ja Maarja Pild “koostööd” prokuratuuriga. Kolm kannatajat!
Eesti kohtusüsteemis ja prokuratuuris on kerkinud murettekitav küsimus: kas uue peaprokuröri Astrid Asi ametisse nimetamisega võib süveneda tendents, kus vandeadvokaadid nagu Karmen Turk ja tema kolleeg Maarja Pild väidetavalt fabritseerivad tõendeid, et nende klientide ärihuve kaitsta, samal ajal ohvreid hävitades?
Kohtunike avantürism kahjustab demokraatiat
Kui seaduste litsentsi ja rihma atribuutide vahel valitseb tasakaalustamatus, kui seadused muudavad valitsuse valitsemise liiga lihtsaks või võimatuks, võib demokraatia lõppeda türanniaga, kus kogu või liiga palju võimu koondub valitsusele kodanikuvabaduste arvelt; või selle vastand, anarhia, valitsuse funktsioonide täieliku kokkuvarisemisega.
Kas Eesti kohtunik Liina-Naaber Kivisoo kinnitas, et on korruptiivne: vaikimine kui vaikiv heakskiit?
Liina-Naaber Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina ja Olev Mihkelson on kohtunikud, kes on sattunud mitme erineva kohtuprotsessiga suure avaliku huvi alla. Nende tegevused pole olnud õiglased ja seaduste järgi.
Eesti kohtusüsteemi kriis ja ebaõiglane menetluspraktika jätkub: Kohtunik Gea Lepik rikub põhiseadust.
Kelle huve kaitseb kohtunik Gea Lepik, et teeb põhiseaduse vastaseid otsuseid? Kas kohtusüsteem ongi muutunud pärandmeedia ja suurkorporatsioonide tööriistaks? Miks Villu Kõve ja Alar Karis ei korrasta kohtusüsteemi?
Halduskius: Kuidas ametnikud, meedia, kohtusüsteem ja sotsiaalmeedia võivad tavalist inimest kahjustada
Halduskius on loodud riigiametnike poolt, kes seaduste järgi peaksid kaitsma tavakodanikku ebaõigluse ja kiusu eest kuid nad ise on muutunud kiusajateks ja ebõiglasteks tavakodanike suhtes. Nii nagu riigiametnikud ette näitavad, nii ka teiste elusüsteemide juhid järgnevad ning lõpuks on kius ühiskonnas loomulik nähtus.