Räägime veelkord maskidest. Mille jaoks need tegelikult vajalikud on

Revo Jaansoo

Pea kolm viimast aastat on räägitud näomaskidest – kas nad kaitsevad viiruste eest või mitte. Viimasel kolmel aastal said paljudest üleöö viroloogid, bioloogid, arstid ja teadmainimesed. Enamus maskipooldajatest – et see kaitseb haiguste ja viiruste eest – näitasid kogu maailmale oma madalat intelligentsust. See oli ainus ja väärt kasutegur maskide puhul, sest intelligentne inimene sai hetkega aru, kes on idioot ja kes mitte.
0 Shares
0
0

Pole vahet, kas kõik teie meeskonna liikmed kannavad maski; pole vahet, kas üks on ja teised
pole maskiga kaetud. Kandes maski või viibides keskkonnas, kus maske kantakse või ei kanta, ei ole vahet, kas teil on oht nakatuda hingamisteede viirushaigusesse. Erandeid ei ole.
Isegi kõik naftameditsiini loojate poolt kehtestatud teadusalused ja nende põhjal teaduslikud uuringud ei suutnud tõendada maskide kasutegurit viiruste kaitsel ja ei suutnud leida ühtegi erandit. Inimene hingab lisaks suu ja nina kaudu kogu oma keha katva nahaga (nahapooride kaudu käib energia liikumine, mustuse liikumine, jne), silmade, kõrvade, karvade kaudu. Haiglates operatsioonitoas kirurgilisi maske kantakse sellepärast, et vältida sülje kogemata
kukkumist avatud haavasse, mis võib põhjustada nakkust. Mikroobide ja bakterite lahtisesse haava sattumise vältimine on aga väga erinev viirusosakeste leviku tõkestamisest. Viirused pole mitte ainult palju väiksemad kui bakterid ja paljud teised süljes leiduvad mikroobid, vaid on jällegi õhus – selle maailma ametliku kinnitatud teaduse põhjal. Need on aerosoolitud ja osa vedelast õhust. Seega, kui õhk võib maski tungida, võivad need aerosooliosakesed ka läbi pääseda.

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.