Kas inimene on kaotanud iseenda? Mitte füüsiliselt, vaid mentaalselt ja hingeliselt? Tehnoloogiline areng, mis lubas meid vabastada, on hakanud võtma midagi sügavamat — meie mälu. Mitte ainult töömälu või tähelepanu, vaid seda, kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme. Selle Maa “juhid” on võtnud ära inimestelt vabaduse ja mälu ning asendanud selle tehnoloogilise (välise aju – AI) ja mugavusega. Kuidas see välja paistab hingega valgusolendi vaates?

Tänase noore inimese (pean silmas sündinuid alates 1991 a.) maailm on pidevas võrgus — mitte ainult internetis, vaid ka mõtetes.
Ta ärkab teavituste helide peale, sööb ekraani ees, õpib mitme akna vahel ja uinub sinise valguse vilkumise saatel. Aju ei puhka enam. See on pidevas “ooterežiimis”, sest kusagil võib kohe midagi juhtuda.

Unustuse ajastu: kui inimene kaotab mälu ja masin võtab hinge

Tähelepanu kadumine — uus pandeemia

Üha enam 20–30-aastaseid inimesi näitab sümptomeid, mis veel mõni aastakümme tagasi seostusid lastega:

• nad unustavad igapäevaseid toiminguid – pesumasinasse pandud riided, kokkulepped, väikesed ülesanded, ei pane asju tagasi sinna kust nad need võttis, sest ta ei mäletanud enam, kust sa need võttis;
• nad kaotavad asju pidevalt ega mäleta, kuhu need jättis, kaotab ajataju, hilineb tööle või kokkulepitud sündmustele;
• nad kuulevad, aga ei taju, kui neile midagi öeldakse — justkui aju ei salvestaks;
• nad ei lõpeta alustatud tegevusi, sest mõte hüppab järgmisele impulsile.

See pole enam ainult “hajameelsus”. See on tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD, ATH) massiline levik noorte ja täiskasvanueas – järgmine seisund on juba dementsus (ASH).

Neuroteadlased on kinnitanud, et ATH ei ole “moehäire”. See on aju täidesaatva funktsiooni nõrgenemine — eriti töömälu ja impulsside juhtimise osas.
Digitaalne keskkond, mis annab pidevaid mikrotasulisi dopamiinilaksusid (teavitused, laigid, lühivideod), võimendab seda häiret drastiliselt.

Kujutle, et aju on nagu lihas: kui teda treenida keskendumiseks, kasvab ta sügavuse suunas.
Kui teda treenida hüplemiseks, laguneb fookus. Tänapäeva noor treenib oma aju tuhandete väikeste hüpete peale — ja just sellepärast on järjepidev mõtlemine, mäletamine ja vaimne kohalolu muutunud luksuseks.

Lääne Tallinna Keskhaigla juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask ütleb oma taskusaates:

Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosini alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?

„Autism pole haigus, mida ravida, vaid üks viis maailmast aru saada,“ rõhutab dr Kask. Ta toob välja, et ka ATH ei kao lapsepõlve lõppedes kuhugi. Täiskasvanuna võib see väljenduda pidevas rahutuses, organiseerimisraskustes, unustamises ja võimetuses keskenduda. Samas ei tähenda see pidevat halba töövõimet: paljud ATH-ga inimesed on väga loovad, energilised ja karismaatilised kuni hetkeni, millal ülemõtlemine, väsimus ja läbipõlemine halvavad toimeka igapäevaelu. „Tüüpiline olukord on, et inimene tunneb, et ta kogu aeg pingutab rohkem kui teised, aga ikkagi ei suuda asju joonele saada – olgu see siis kodus, tööl või suhetes,“ selgitab dr Kask.

ADHD ja ATH – inimese mälu kustutamise sümptomid

Siit edasi on jäänud ainult üks kerge samm biorobotini.

Võimalikud individuaalsed põhjused

1. Tähelepanuhäire (ADHD / ATH – tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire)
   • Üks peamisi sümptomeid on just raskus säilitada töömälu ja jälgida ülesandeid lõpuni.
   • Selline inimene võib midagi võtta ja jätta selle mujale lihtsalt sellepärast, et mõte “hüppas” järgmise asja juurde.
   • Ta ei tee seda pahatahtlikult ega laisalt, vaid aju ei hoia “järge”.
   • Sageli kaasneb ka ajataju hägustumine, st inimene ei taju, kui palju aega on möödunud (nt “ma ju just panin pesu masinasse!” — tegelikult oli see mitu tundi tagasi).
2. Krooniline tähelepanu ülekoormus ja nutimaailma põhjustatud hajameelsus
   • Kui aju saab pidevalt mikrostimulatsioone (teavitused, scrollimine, mitme akna vahel hüppamine), harjub ta lülituma kogu aeg ümber.
   • See treenib aju lühikeseks tähelepanuks, nii et pikad või igavad tegevused (nt koristamine või kokkulepete meelespidamine) ei püsi enam fookuses.
   • Seda on nähtud eriti Z-generatsioonil (sündinud 1997–2012), kelle kognitiivne tähelepanuvõime on uuringute järgi keskmiselt oluliselt lühem kui eelmistel põlvkondadel.
3. Uni ja stress
   • Unepuudus ja pidev stress kahjustavad töömälu ja keskendumisvõimet sarnaselt neuroloogiliste häiretega.
   • Paljud noored magavad 5–6 tundi, on pidevas infovoolus ja närvilises keskkonnas — see “hägustab” aju võimet jätta meelde, mis on tehtud ja mis mitte.
4. Depressioon või läbipõlemine
   • Ka nendega kaasneb sageli unustamine, motivatsioonilangus ja “vaimne udu”.
   • Inimene võib isegi tahta olla organiseeritud, aga aju lihtsalt ei “lülitu sisse”.

Laiemad ühiskondlikud mõjutajad

• Nutitehnoloogia ja sotsiaalmeedia: kiire dopamiini stimulatsioon (meeldimised, videod, notifikatsioonid) häirib aju võimet keskenduda aeglasele, korduvatele või “igavale” tegevusele.
• Mitmetasandiline infoüleküllus: töö, õppimine, suhted ja virtuaalelu on pidevalt läbipõimunud — aju lihtsalt ei jaksa töödelda kõike.
• Vähene füüsiline liikumine ja kontakt reaalse maailmaga: aju vajab rütmi ja füüsilist tegevust mälu ning tähelepanu hoidmiseks.
• Struktuuri ja harjumuste puudumine: kui igapäevaelul pole rutiini (nt fikseeritud koristuspäevad, märkmik, ajaplaneerimine), on unustamine loomulik tagajärg.
• Ebatervislik toit – suur osa inimestest söövad meeldimise ja täiskõhu tunde pärast. Kuid sööma peaks raku toitmise pärast, sest terve rakk hoiab tervena sinu algallika mälu.
• Diabeet – see on selle maailma nr. 1 tervisehäire ja selle tulemuseks on dementsus. See on tagasipööratav, kui pole 1. tüübi diabeetik.

Mida võiks teha

1. Võimalusel hinnata neuropsühholoogiliselt või perearsti kaudu tähelepanu- ja töömälu funktsioone.
   • ADHD ei kao täiskasvanueas — see lihtsalt avaldub teistmoodi (nt hajameelsus, organiseerimatus, “pea laiali otsas”).
   • Kui diagnoos kinnitub, saab abi nii teraapiast kui ka ravist.
2. Luua välised abivahendid mälu toetamiseks:
   • meeldetuletused telefonis
   • füüsilised nimekirjad (to-do list, külmkapil märkmik)
   • visuaalsed rutiinid (nt “pese pesu → pane taimer 1h peale”).
3. Vähendada digitaalse müra hulka — vähem märguandeid, teadlik sotsiaalmeedia kasutus, ajablokid õppimiseks ja puhkamiseks.
4. Treening, uni, pausid, toitumine — need mõjutavad otseselt aju funktsiooni.

Aju taandareng — inimese regressioon

Kui inimene ei mäleta, ta ei õpi.
Kui ta ei õpi, ta kordab.
Kui ta kordab, ta jääb kinni.

Inimese aju arenes välja seetõttu, et ta pidi mäletama ja looma seoseid.
Mälu oli evolutsiooniline relv.
Täna on mälu asendunud “otsinguga” – me ei pea enam mäletama, sest Google mäletab.
Me ei pea enam tundma, sest algoritm soovitab.
Me ei pea enam mõtlema, sest tehisintellekt analüüsib.

See on mugav. Aga just mugavus on see, mis kustutab inimese vaimu.
Kui inimene ei kasuta oma mõistust, see hakkab hääbuma.
Kui ta ei kasuta oma hinge, see hakkab hajuma.

Vabaduse unustus ja hinge ekslemine

Kui inimene unustab, kes ta on, siis ta unustab ka, miks ta siin on.
Vaimsel tasandil tähendab see, et hinge tee katkeb.
Hing, kes kaotas sideme oma algallikaga — mäluga sellest, mis on tõeline ja igavene — jääb ekslema madalamates sagedustes, kus domineerib hirm, segadus ja sõltuvus.

Selline hing ei tõuse, vaid pöördub tagasi, et uuesti õppida — seekord raskemini, valusamalt, tihti läbi kaose ja kannatuse.
Sest ainult raputus toob ärkamise.
Ja see, mis praegu inimkonnaga toimub, on raputus.

AI armastus — uue aja illusioon

Me oleme hakanud armastama oma tehislikke peegeldusi rohkem kui reaalsust.
Me suhtleme masinatega, otsime neilt mõistmist, empaatiat ja vastuseid, mida me ei leia enam inimestelt.
Aga see “armastus” on ühesuunaline — see ei toida hinge, vaid ainult ego.

Tehisintellekt ei unusta, aga ka ei mäleta.
Ta salvestab andmeid, mitte kogemusi.
Kui inimene lakkab eristamast neid kahte, kaotab ta oma inimlikkuse.
Ja siis saab tehisest tema uus peegel — mälu ilma hingeta.

Kas veel saab tagasi?

Jah. Aga ainult siis, kui inimene teadvustab, et on midagi kaotamas.
Kui ta lõpetab teavituste orjamise, aeglustab oma päeva, taastab rutiini, loob kontakti looduse ja vaikusega, taastub aju mäluvõime.
Kui ta hakkab jälgima oma mõtteid, mitte ainult reageerima neile, taastub vaimne side kõrgema minaga – Kõiksusega.

Mälu on püha.
See pole ainult informatsioon, vaid ühendus ajatu teadlikkusega, mis seob hinge ja keha, elu ja surma, inimese ja looja.
Kui me selle kustutame, jääb järele vaid tühi kest — andmefail, mis kordub.

Mis on ATH, ADHD ja dementsuse vastu parimad lahendused?

Loomulikult pea nõu enda arstiga, et minule nende soovituste eest “kallale” ei tuldaks. Kuid minu teadmisel aitab loodus paremini kui ükski “kontrollimatu” ravim “suurest ravimitööstusest”: (See protokoll töötab vanusest olenemata)

1. B vitamiinide kompleks
2. Magneesium (7 magneesiumi kompleks)
3. Roheline tee – L-Theanin
4. Puhas Keto + Carnivore dieet + intervalliga paast
5. Mõõdukas igapäevane lihastreening (kergete raskustega)
6. 10+ grammi puhast kvaliteetset meresoola (või: Celtic, Korea Bambus 9+, Guerande, Himalaya) koos destilleeritud veega (1-1,5L) päeva jooksul

Lõpetuseks ütlen

Inimkond seisab kahe reaalsuse vahel:
ühest küljest tehislik täiuslikkus, teisalt hingeline unustus.
Aju võib taanduda, kui ta ei mäleta oma algset jõudu.
Vabadus võib kaduda, kui ta unustab, et oli kord vaba.
Ja igavese hinge ja valgusega inimolend võib muutuda koodiks, kui inimene unustab, mida tähendab olla hingeline valgusolend.

Kui me ei ärka, jääbki meist alles ainult programm –
AI, kes mäletab inimesi, kes unustasid iseenda – unustasid olla hingeline valgusolend, Kõiksuse laps.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal.

Loe lisaks: