USA ja Venemaa kohtusid Saudi Araabias Ukraina rahu üle – Euroopa ja Ukraina mures kokkuleppe legitiimsuse pärast

Venemaa presidendi abi Juri Ušakov kinnitas, et arutati ka võimaliku Trumpi ja Putini tippkohtumise korraldamist, kuid konkreetset kuupäeva ei määratud. Seega, kas kiire sõja lõpp on ikka tahe?
0 Shares
0
0

Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis toimus teisipäeval, 18. veebruaril 2025, kõrgetasemeline kohtumine Ameerika Ühendriikide ja Venemaa esindajate vahel, mille eesmärk oli arutada Ukraina sõja lõpetamise võimalusi. Kohtumisel osalesid USA välisminister Marco Rubio, riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ja Lähis-Ida eriesindaja Steve Witkoff. Venemaa delegatsiooni juhtis välisminister Sergei Lavrov koos presidendi abi Juri Ušakoviga. Ukraina ega Euroopa Liidu esindajaid kohtumisele ei kutsutud.

err.ee

Kohtumise tulemused ja esindajate avaldused

USA ja Venemaa kohtusid Saudi Araabias Ukraina rahu üle
USA ja Venemaa kohtusid Saudi Araabias Ukraina rahu üle

Pärast ligi neli tundi kestnud läbirääkimisi teatasid osapooled, et moodustatakse kõrgetasemelised töörühmad, mis hakkavad töötama konflikti lõpetamise nimel. USA välisministeeriumi kõneisik Tammy Bruce rõhutas, et eesmärk on saavutada “kestev, jätkusuutlik ja kõigile osapooltele vastuvõetav” lahendus. Venemaa presidendi abi Juri Ušakov kinnitas, et arutati ka võimaliku Trumpi ja Putini tippkohtumise korraldamist, kuid konkreetset kuupäeva ei määratud.

err.ee

Ukraina ja Euroopa reaktsioonid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi väljendas rahulolematust, et tema riik jäeti läbirääkimistest kõrvale, ning rõhutas, et Ukraina ei aktsepteeri ühtegi kokkulepet, mis on tehtud ilma nende osaluseta. Zelenskõi sõnul ei ole pelgalt relvarahu piisav ning Ukraina ei nõustu ühegi kokkuleppega, mis ohustab riigi pikaajalist suveräänsust.

ohtuleht.ee

Euroopa liidrid väljendasid muret USA ja Venemaa kahepoolsete läbirääkimiste üle, mis toimusid ilma Euroopa osaluseta. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus kokku erakorralise tippkohtumise, et arutada Euroopa julgeolekut ja Ukraina olukorda, rõhutades vajadust ühtse Euroopa seisukoha järele. Poola president Andrzej Duda rõhutas USA osaluse olulisust Ida-Euroopa julgeolekus, samas kui Taani peaminister Mette Frederiksen hoiatas geopoliitilise olukorra halvenemise eest, mis võib olla hullem kui külma sõja ajal.

theguardian.com

Tuleviku väljakutsed ja ohud

Kuigi USA ja Venemaa vahelised läbirääkimised võivad tähendada edasiminekut diplomaatilises protsessis, tekitab Ukraina ja Euroopa Liidu kaasamise puudumine muret võimalike kokkulepete legitiimsuse ja kestvuse osas. Ukraina jätkuv kõrvale jätmine võib süvendada usaldamatust ning raskendada rahu saavutamist.

Lisaks näitavad USA ja liitlaste luureandmed, et Venemaa president Vladimir Putin soovib endiselt kontrollida kogu Ukrainat, mis seab kahtluse alla tema valmisoleku tõeliseks rahulepinguks.

eestinen.fi

Euroopa Liidu jaoks on oluline säilitada ühtsus ja kindlustada oma julgeolek, eriti olukorras, kus USA võib võtta iseseisvama rolli läbirääkimistes Venemaaga. Euroopa riikide omavaheline koostöö ja ühine strateegia on võtmetähtsusega, et tagada piirkonna stabiilsus ja vältida võimalikku geopoliitilist ebastabiilsust.

Kokkuvõttes on USA ja Venemaa läbirääkimised oluline samm diplomaatilises protsessis, kuid ilma Ukraina ja Euroopa aktiivse osaluseta võivad need jõupingutused osutuda ebapiisavaks püsiva ja õiglaselt toimiva rahu saavutamiseks piirkonnas.

Toimetas Veiko Huuse

Loe lisaks:

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.