President Putini plenaaristungi etteaste (okt. 2024) Valdai klubi iga-aastasel kohtumisel Sotšis tundus nagu kiirrong püsikiirushoidjal.
Täiesti lahe, rahulik, mugav, täiel määral faktide valdamine, ükski poliitiline liider kuskil – lähiminevik ja olevik – ei jõuaks isegi ligilähedalegi sellele, et saavutada ulatuslik ja üksikasjalik maailmavaade, mis on veerand sajandi jooksul sügavalt küpsenud – kõrgeim geopoliitiline tase.
Toimetaja märkus: “Alloleva artikli on tõlkinud AI ehk tehisintellekt. Tekstis võib esineda loogilisi ja grammatilisi vigu. Analüüsivõimega ja avatud mõtlemisega lugeja saab artikli mõttest aru ka siis kui kõik sõnad oleks kokku kirjutatud ja suudab näha sõnumi mõtet. Palun vabandust, kui kellegil kraabib silma, kui ta leiab kirjavigu ja tõlkes tekkinud loogika vigu ning selletõttu ta ei saa artikli sõnumist aru.”
Putin alustas oma kõnet 1917. aasta oktoobrirevolutsioonile viidates, tuues otsese paralleeli meie rahutu ajaga: “Tõe hetk on tulemas”. Selge austusavaldusena Gramscile ütles ta, kuidas “täiesti uus maailmakord kujuneb meie silme all”.
Peen viide hiljutisele BRICS-i tippkohtumisele Kaasanis ei pääsenud globaalse enamuse kriitiliste mõtete eest. Kaasan oli elav, hingav tunnistus, et „vana kord on pöördumatult kadumas, võib öelda, juba kadunud ja uue kujunemise nimel areneb tõsine, lepitamatu võitlus. Leppimatu ennekõike seetõttu, et see pole isegi võitlus võimu või geopoliitilise mõju pärast, see on nende põhimõtete kokkupõrge, millele riikide ja rahvaste suhted järgmisel ajaloolisel etapil üles ehitatakse.
Nii lühidalt kui võimalik, tuleks seda võtta kui praegust suure pildi raamistikku: me ei ole takerdunud tsivilisatsioonide reduktsionistlikusse kokkupõrkesse ega “ajaloo lõppu” – mida Putin määratles kui “lühinägelikku” -, vaid seisame silmitsi olukorra muutmisega või katkemisega. aluspõhimõtete süsteemne kokkupõrge. Tulemus määrab selle sajandi – väidetavalt Euraasia sajandi – kui “ajaloo dialektika jätkub”.
Putin ise ironiseeris, et sõidab oma kõne ajal “filosoofiliste kõrvale”. Tegelikult läks see palju kaugemale kui pelgalt ühepoolsete kontseptuaalsete eksimuste ümberlükkamine, kuna “lääne eliit arvas, et nende monopol on inimkonna viimane peatus” ja “kaasaegne neoliberalism, mis on mandunud totalitaarseks ideoloogiaks”.
Viidates tehisintellektile, küsis ta retooriliselt: “Kas inimene jääb inimeseks?” Ta kiitis uue globaalse arhitektuuri ehitamist, mis liigub “polüfoonilise” ja “polütsentrilise” maailma poole, kus “maksimaalne esindatus” on ülimalt tähtis ja BRICS-riigid “tulevad välja koordineeritud lähenemisviisiga”, mis põhineb “suveräänsel võrdsusel”.
Kuus globaalse säästva arengu põhimõtet
Suveräänsus pidi Valdai küsimuste ja vastuste ajal olema üks valdavaid teemasid. Putin oli veendunud, et Venemaa peab “välja arendama meie oma suveräänse tehisintellekti. Kuna algoritmid on kallutatud ja annavad tohutu võimsuse mõnele suurele ettevõttele, kes kontrollivad Internetti, on hädavajalik vajadus “suveräänsete algoritmide” järele.
Vastates küsimusele Euraasia julgeoleku ja USA kui domineeriva merejõu ja mitmepolaarse Euraasia kohta, rõhutas ta Euraasias valitsevat konsensust ja soovi antihegemoonilise liikumise järele, mitte aga Euraasia moodustamist “blokina”. See on Euraasia “mitmevektorilise välispoliitika” veetlus, mis tähendab “rohkemat poliitilist sõltumatust”. Putin rõhutas, et “huvide ühtlustamise” võtmenäide on Venemaa-Hiina partnerlus ja see tegi ka BRICSi edukaks.
Võrrelge seda kontrastiga “suutmatusega Euroopas kehtestada “julgeoleku jagamatuse” süsteem ja “ületada blokipoliitikat”; Euroopa läks hoopis NATO laienemisele: „Pärast külma sõja lõppu avanes võimalus blokipoliitikast üle saada. Kuid USA kartis Euroopat kaotada. USA kehtestas peaaegu koloniaalsõltuvuse. Ausalt öeldes ei oodanud ma seda.”
Putin tutvustas põnevat isiklikku kogemust, viidates saksakeelsele vestlusele endise Saksamaa kantsleri Helmut Kohliga 1993. aastal, kui Kohl ütles otse, et “Euroopa tulevik” on seotud Venemaaga.
Ometi lõppes see “kõige olulisema probleemiga meie Euraasia mandril, peamise probleemiga Venemaa ja Euroopa riikide vahel: usaldusdefitsiit (…) Kui nad meile ütlevad, et “me kirjutasime Ukrainale alla Minski lepingutele ainult selleks, et anda Ukrainale võimalus uuesti relvastada ja meil polnud kavatsust seda konflikti rahumeelselt lahendada, missugusest usaldusest me saame rääkida? (…) Olete otse avalikult öelnud, et olete meid petnud! Valetas meile ja pettis meid! Mis usaldus see selline on? Kuid me peame naasma selle vastastikuse usalduse süsteemi juurde.
Putin lisas, et Euroopa peaks kaaluma Hiina kontseptsiooni osaks saamist otse Hiina filosoofiast (“nad ei püüdle domineerimise poole”). Ta rõhutas meeleheitlikult, et Hiina üligeomajanduslikku kaubanduse/ühenduvuse projekti tuleks tõlgendada kui üht vööd, üht ühist teed.
Ja see ekstrapoleerub Kesk-Aasiale, kus kõik need riigid on “oma riikluses väga noored” huvitatud “stabiilsest arengust”. Venemaa-Hiina jaoks ei ole Südamaal konkurentsi: “meil on ainult koostöö.”
Putin loetles veel kord, mida ta peab globaalse säästva arengu kuueks põhiprintsiibiks: suhtluse avatus (mis ei tähenda kunstlikke tõkkeid); mitmekesisus (“ühe riigi või suhteliselt väikese osa inimkonna mudelit ei tohiks peale suruda kui midagi universaalset”); maksimaalne esinduslikkus; turvalisus kõigile ilma eranditeta; õiglus kõigile (kustutades „lõhe „kuldse miljardi” ja ülejäänud inimkonna vahel); ja võrdsus.
“Tehke tsivilisatsioone, mitte sõdu”
Ukraina kohta kõlas rahatsitaat: “Kui neutraalsust pole, siis on raske ette kujutada igasuguseid heanaaberlikke suhteid Venemaa ja Ukraina vahel.” Lühidalt: Moskva on läbirääkimisteks valmis, kuid tuginedes faktidele lahinguväljal ja Istanbulis 2022. aasta aprillis kokkulepitule.
Seda võib tõlgendada otsese sõnumina president Trumpile. Kellele uks lahti: “Venemaa ei ole oma suhteid USA-ga kahjustanud ja on avatud nende taastamiseks, kuid pall on ameeriklaste käes.”
Putin USA presidentide kohta (ta kohtus üsna paljudega): “Kõik nad on huvitavad inimesed.” Trumpist: “Tema käitumine, kui ta elu “testiti”, avaldas mulle muljet. Ta on julge inimene . Ta mõistis end vapralt õigeks.” Avatud uksel: “Mida ta ka ei teeks, on tema enda otsustada.” Seejärel esitas Putin omapoolsed õnnitlused tagasivalimise puhul. Dialoog võib jätkuda: “Oleme nõus Trumpiga rääkima.”
Putin kiitis Venemaa-Hiina suhteid osana nende strateegilisest partnerlusest kui “uusaja ajaloo kõrgeimal tasemel”. Ta kiitis ka oma isiklikku suhet Xi Jinpingiga. See sillutas teed tõelisele tapjale, kui rääkida USA-Venemaa-Hiinast: “Kui USA oleks valinud topeltpiirangu asemel kolmepoolse koostöö, võidaksid kõik.”
Brasiilia majandusteadlase Paulo Nogueira Batista juuniori – NDB, BRICS-i panga endise asepresidendi – suurepärane küsimus pani Putini selgitama oma seisukohta dollari kaotamise küsimuses. Ta ütles otse, et “minu roll on näha kujundatud ideid, mida me seejärel oma partneritele välja pakume”.
Peamine eesmärk on “ettepanek luua uus investeerimisplatvorm, kasutades elektroonilisi makseid”. See käsitleb lähitulevikus “kõige lootustandvamaid turge” – Lõuna-Aasiat, Aafrikat, Ladina-Ameerika osasid: “Nad vajavad investeeringuid, tehnoloogiaid.” Ja “inflatsioonist sõltumatud tööriistad” – reguleerimisega “keskpankade ja NDB kaudu. Leppisime kokku, et töörühm kohtub regulaarselt valitsuse tasandil. Meil pole kiiret.»
Nii et see peatab igasuguse stsenaariumi vahetu BRICS-i finantspommuudisest – isegi kui “kaks kolmandikku meie kaubandusest teenindatakse omavääringus” ja BRICS-riikide hulgas on need näitajad samuti kõrged.
BRICSi silda testitakse – peagi. Mis puutub ühisraha loomisse, siis see on „ennatlik”. Peame saavutama majanduste suurema lõimumise, tõstma majanduste kvaliteedi teatud – ühilduvale – tasemele.
Siis pommuudis: “Me ei tahtnud kunagi dollarist loobuda!” See seletab hästi Putini enda seisukohta dedollariseerimise kohta: “Nad teevad seda ise oma kätega – dollari jõuga.”
Kõik eelnev on vaid näidis teemade laiusest ja hingeõhust, mida president Valdai küsimuste ja vastuste ajal käsitles. Foorum ise pakkus hinnalisi tükikesi kogu spektri ulatuses. Mõned osalejad – õigesti – märkisid „enamuse” puudumist: noored ja naised. Aafriklastele avaldas muljet “Vene bürokraatia terav mõistus”.
Hiina vaade märkis, kuidas „hiinlased ei uju vastuvoolu; nad ületavad jõe ja jõuavad teisele kaldale. Oli peaaegu üksmeel, et areng peaks põhinema tsivilisatsioonide erinevatel kultuuriväärtustel – tegelikult Putini enda seisukoht. Samuti on hädavajalik globaalse lõunaosa „vajadus koguvõimu järele”.
Kreeka nägemus oli eriti võimas, kui rääkida tsivilisatsioonilisest lähenemisest poliitikale:„Tsivilisatsioonid ei puutu kokku. Riigid teevad seda.” Seega uus – mänguline – moto, mis võiks suunata mitte ainult BRICS, vaid kogu globaalset enamust: „Loo tsivilisatsioone, mitte sõdu”.
Artikli autor: Pepe Escobar
“Inimrass loodi looma uusi tsivilisatsioone. Millist tulemust te täna näete? – inimesed on loovutanud oma võimed, keha, hinge, vaimu mitteinimestele katsetusteks ja neile vaba energia tootmiseks.” – Veiko Huuse
39
