Inimene loodi selliselt, et tema keha suudab ise terveneda ja kaitsta ennast kõigi terviseohtude eest. Kui keha ise hakkama ei saa, siis aitab loodus. Kõik on loodud selliselt, et meditsiini vaja pole. Inimesele on antud teadmised selleks, et elada tervena loodusega kooskõlas ja neid teadmisi on jagatud põlvest põlve. Meie lapsed on ühiskonna ja elukeskkonna kujundajad. Kas vaktsiinidega rikutud laps loob tervet ühiskonda? Vaktsiinid pole loodusest vaid laboratooriumitest. Kas tulevane elukeskkond on üks suur laboratoorium ja seal elavad monstrumid? Kas looduses puude asemel on süstlad erinevate vaktsiinidega? Põllul ja metsas maasikate asemel on tabletid?
Kellegi kasu ja võimujanu pani aluse meditsiinile. Tänapäeva meditsiin on “laboratoorne” meditsiin ja pole seotud loodusega.
Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist on viirus mutatsioonide kaudu tekitanud palju variante. Maailm on läbi elanud palju tõuse ja mõõnasid, kui reageerime pandeemiale mitmel viisil.
Siiski on üks rühm inimesi, kes on alati olnud immuunspektri õiges otsas: lapsed.
See oli üks väheseid lootuse märke kogu kriisi ajal. Kui inimesed räägivad nakkushaigustest, on tavaliselt kolm suurt riskirühma: lapsed, vanurid ja rasedad naised.
Eriline nähtus ilmnes aga kogu COVID-19 pandeemia ajal. Eakatel oli kõrge suremus, noorukitel oli see vähem mõjutatud ning kuigi paljud lapsed on COVID-19-ga kokku puutunud ja nakatunud, ilmnevad neil ainult väga kerged sümptomid ja suremus on väga madal.
2021 aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklis mainiti, et on rühm inimesi, kes on COVID-19 immuunsusspektri õiges otsas: lapsed. Teadlased on väitnud, et COVID-19 puhang mõjutab lapsi kõige vähem, kuna neil on tugevam “kaasasündinud immuunsüsteem”. Johns Hopkinsi ülikooli nakkushaiguste arsti dr Kawsar Talaadi sõnul on üks väheseid pandeemia lootusi, et lapsed on COVID-19 suhtes suhteliselt immuunsed.
Miks on lapsed COVID-19 nakatumise suhtes vähem altid kui täiskasvanud?
Võrreldes täiskasvanutega on laste immuunsüsteemil mitmeid eeliseid.
Lastel on tugevam kaasasündinud immuunsus. Alates pandeemia puhkemisest on teadlased märkinud, et lastel on viiruse vastu suurem kaitse kui täiskasvanutel. Teises ajakirjas Nature avaldatud artiklis võrreldi ja analüüsiti mitmete tüüpiliste rakurühmade erinevusi laste ja täiskasvanute vahel:
Neutrofiilid on kaasasündinud immuunsüsteemi rakud, mis aktiveerimisel kutsuvad immuunrakud nakkuspiirkonda ja on organismi esimene kaitseliin sissetungivate patogeenide vastu. Lastel, kes ei olnud COVID-19-ga nakatunud, leidsid teadlased, et neutrofiilide hulk neis ületas täiskasvanute oma 21,85 protsenti.
Pärast keha nakatumist viirusega aktiveeritakse omandatud immuunsüsteemi 1. ja 2. tüüpi tsütotoksilised T-rakud, et reageerida konkreetsele patogeenile, hävitada viirus ja luua immunoloogiline mälu. Erinevused tsütotoksiliste T-rakkude ja T-lümfotsüütide kogustes täiskasvanute ja laste vahel ei ole märkimisväärsed, vaid vastavalt umbes 1,12 protsenti ja 3 protsenti.
Nende kolme tüüpi rakkude arvu analüüs näitab, et neutrofiilide hulk lastel on palju suurem kui täiskasvanutel, mis viitab lastele eriti tugeva kaasasündinud immuunsusele.
Lastel on aktiivsemad kaasasündinud immuungeenid. Kui keha on viirusega nakatunud, aktiveerub ka suur hulk immuungeene.
Teises ajakirjas Nature avaldatud raportis analüüsiti mitmeid immuungeene. Avastati, et nakatumata täiskasvanutel on nende immuungeenide ekspressioonikogus sarnane laste omaga. Kuid kui nad on nakatusid, ei ole mõnede immuungeenide aktiveerimise astmed nii kõrged kui lastel. Valiti võrdluseks mitu neist geenidest:
Nakatunud lastel aktiveeritakse makrofaagide püüdja retseptori 1 geen (MSR1) väga kõrgel määral. Lisaks, kuna laste kaasasündinud immuunsus on oma olemuselt tugev, aktiveeriks see neid geene veelgi, võimaldades organismil võõrpatogeene tõhusamalt hävitada.
Samuti on olemas ZEP1 geen, mis on valk, mis seondub tsingiioonidega ja reguleerib interferoonide ekspressiooni. Need geenid aktiveeruvad nakatunud lastel palju suuremal määral kui nakatunud täiskasvanutel.
Ühest küljest on lastel rohkem kaasasündinud immuunrakke; teisest küljest on nende sisemised geenid aktiivsemad. Nii sisemiste kui ka väliste tegurite tõttu on lastel tugevam igakülgne võime võidelda viiruste sissetungi vastu.
Lapsed võitlevad viirusega tõhusamalt. Pärast COVID-19 nakatumist aktiveeruvad immuunrakud lastel ja täiskasvanutel erinevalt.
Neutrofiilid: viirusnakkuse puudumisel on neutrofiilide hulk teismelistel ja alla 20-aastastel lastel juba suhteliselt suur. Pärast viirusnakkust aktiveeruvad neutrofiilid ja 20-aastastel ja vanematel täiskasvanutel on aktiveeritud neutrofiilide hulk oluliselt väiksem kui lastel.
Esimest ja teist tüüpi tsütotoksilised T-rakud: pärast viirusnakkust muutub aktiveeritud omandatud immuunrakkude arv teismelistel ja alla 20-aastastel lastel veelgi suuremaks. Ja T-rakkude aktiveerimisvõime väheneb vanusega oluliselt.
Teises ajakirjas Nature avaldatud uuringus leiti, et pärast viirusnakkust aktiveeruvad laste tapja-T-rakkude poolt ekspresseeritud CD8 retseptorid suuremal määral kui täiskasvanutel. See tähendab, et immuunrakud prolifereeruvad pärast võõra viiruse sissetungi kiiremini, saavutades seeläbi tugevama kaitsevõime.
Kas Omicroni levimus mõjutab lapsi?
American Medical Associationi (JAMA) uuringus analüüsiti 5–11-aastaste laste hospitaliseerimist 11 USA osariigis 2021. aasta jaanuarist märtsini ning võrreldi andmeid samal perioodil gripi ja respiratoorse süntsütiaalviiruse tõttu haiglaravile sattunud laste andmetega aastast 2017.
Tulemused näitasid, et COVID-19-sse nakatunud laste hospitaliseerimiste koguarv ei ületanud 2017. aasta sama perioodi gripihaiglaravi. COVID-19 ja gripi tõttu hukkunute arv oli vastavalt alla 11 (selles uuringus ei arvestatud konkreetset surmajuhtumite arvu, kuid neid oli alla 11).
COVID-19 põdenud 5–11-aastaste laste haiglaravi kogukestus oli lühem kui gripi ja respiratoorse süntsütiaalviirusega haiglaravi puhul. Oluline on märkida, et mõnedel COVID-19 nakkusega lastel areneb välja multisüsteemne põletikuline sündroom (MIS-C), mis on aeg-ajalt ja enamasti ravitav. Siiski nõuab see siiski hoolikat jälgimist ja kiiret arstiabi, kui COVID-19 nakkusega lapsel tekivad elundite ja/või kudede põletiku sümptomid.
Ameerika Pediaatriaakadeemia värskeimatest andmetest selgus, et 28. aprilli 2022 seisuga on COVID-19 nakkusega laste haiglaravi määr madal – keskmine haiglaravi määr on 0,1–1,5 protsenti ja suremus on veelgi madalam. 0 kuni 0,02 protsenti.
Igas riigis on Omicroni pandeemia ajal nakatumiste arv kasvanud ja laste nakatumist on raske vältida. Kuigi ka Omicroni pandeemia ajal COVID-19-sse nakatunud laste üldarv on oluliselt kasvanud, näeme ülaltoodud andmetest, et laste haiglaravi ja suremusnäitajad on praegu veel üsna madalad.
Vaktsiinikaitse alla 5-aastastele lastele?
USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) ja rahvusvahelised terviseorganisastioonid uurivad praegu, kas alla 5-aastastele lastele tuleks vaktsiine manustada. Niisiis, kui palju kaitset vaktsiinid lastele pakuvad?
Esiteks puuduvad kliinilised andmed vaktsiinide mõju kohta lastele. Seega me ei tea täpselt, kuidas kaitsevad vaktsiinid lastele ja millised on nende kõrvalmõjud.
Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringu Pfizeri vaktsiini kaitse kohta noorukitel, vähenes 12–18-aastaste noorukite kaitse määr raskete haiguste eest märkimisväärselt Delta ja Omicroni pandeemiate puhul! Seega, vaktsineerimine lõhkus immuunsüsteemi.
Pfizeri vaktsiini keskmine kaitsetase raskete haiguste eest 12–18-aastastel noorukitel on 40 protsenti. See ei ületa 50-protsendilist kaitsekünnist, mis on kehtestatud varasemate vaktsiinide standarditega.
Tegelikult nii kaua, kui lastel on normaalne toitumine, tasakaalustatud vitamiinide tarbimine ja piisav liikumine, on nende immuunsüsteem juba väga tugev. Pole vaja vaktsineerida! Seetõttu peaksid vanemad olema ettevaatlikumad, kui vaktsiinide kõrvalmõjud lastele pole veel teada. Oluline on välja selgitada, kas lapsel on haigusseisundid või kas ta on vaktsiinide suhtes allergiline, ning see peaks olema osa lapseea vaktsineerimise teemal konsulteerimisest (loodusega kooskõlas ja loodust austava) arstiga.
Esimesed uurimistulemused on ka viljastumise ja raseduse kohta. Nimelt, vaktsineeritud meeste sperma ei uju, naiste munarakkudest ei kasva embrüod. Me näeme juba 80% raseduse katkemise määra naistel, keda vaktsineeriti esimesel trimestril. Nurisünnitused 700–800%, loote väärarengute sagenemine 79%. Ja see on jäämäe tipp alles!
Elame läbi steriliseerimisprogrammi; mis saab siis, kui need noored naised ja mehed mõistavad, et nad ei saa last?
Inimene loodi selliselt, et tema keha suudab ise terveneda ja kaitsta ennast kõigi terviseohtude eest. Kui keha ise hakkama ei saa, siis aitab loodus. Kõik on loodud selliselt, et meditsiini vaja pole. Inimesele on antud teadmised selleks, et elada tervena loodusega kooskõlas ja neid teadmisi on jagatud põlvest põlve. Meie lapsed on ühiskonna ja elukeskkonna kujundajad. Kas vaktsiinidega rikutud laps loob tervet ühiskonda? Vaktsiinid pole loodusest vaid laboratooriumitest. Kas tulevane elukeskkond on üks suur laboratoorium ja seal elavad monstrumid? Kas looduses puude asemel on süstlad erinevate vaktsiinidega? Maasikate asemel on tabletid?
Päästa oma laps ja sellega päästad inimkonna!
Artikli allikad:
1. https://www.nature.com/articles/s41587-021-01037-9
2. https://www.nature.com/articles/s41467-021-24938-4
3. https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2789353
4. https://www.aap.org/en/pages/2019-novel-coronavirus-covid-19-infections/children-and-covid-19-state-level-data-report/
5. https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/pdfs/mm7117e3-H.pdf
6. https://www.nejm.org/doi/pdf/10.1056/NEJMoa2202826?articleTools=true
7. https://www.thelancet.com/journals/lanchi/article/PIIS2352-4642(22)00022-0/fulltext
