On aegu, mil maailm räägib valjult – sõnadega, mis tekitavad hirmu, ja kujutlustega, mis justkui ähvardavad võtta ära maa, kodu või tuleviku. Gröönimaa ümber kerkinud jutud on olnud üks selline hetk. Kuid enne kui me anname oma sisemise rahu ära, on hea peatuda ja kuulata sügavamat, vaiksemat tõde.
Gröönimaa – Kalaallit Nunaat – ei ole pelgalt territoorium kaardil. Ta on elav maa, mälu ja rahvas, valguse ja jää, vaikuse ja visaduse koht. Ta kuulub neile, kes seal elavad, ja Kõiksusele, mis on loonud nii maa kui inimese. Seda ei saa osta, ähvardada ega jõuga omastada ilma, et see läheks vastuollu elu enda seadustega.
Kui maailma poliitikas kõlavad tugevad hääled – olgu need seotud Donald Trump´i väljaütlemiste või mõne teise ajastu liidriga – tasub meenutada ajalugu. Impeeriumid on tulnud ja läinud. Vallutused on tekitanud kannatusi, kuid nad ei ole kunagi suutnud kustutada rahvaste hinge ega valguse allikat.
Selle maailma võim pole enam inimeste käes vaid juhitakse väljaspoolt seda maad. Siin maal on välja valitud inimese sarnased olendid, kes täidavad lojaalselt käske. Trump, Putin ja paljud teised pole need kelleks te neid peate, ja kes neid sinisilmselt toetavad, on nad samas mustas võrgus.
Üks vana tarkus, mida omistatakse Mahatma Gandhi´le, ütleb mõttes:
Vägivald võib võtta elu, kuid ta ei saa kunagi võtta tõde.
Ja teine, sageli tsiteeritud vaimne põhimõte kõlab:
See, mis ei ole kooskõlas armastuse ja eluga, ei saa püsida.
Ajalugu kinnitab seda ikka ja jälle. Rahvad, keda on püütud murda jõuga, on säilitanud oma keele, laulu ja palve. Inimesed, kes on jäänud sisemiselt valgusesse, on leidnud tee läbi kaose – mitte alati ilma kaotuseta, kuid alati ilma hinge kaotamata.
Oluline on siinkohal öelda selgelt ja rahulikult: hirm ei ole ettekuulutus. Jutud maa „äravõtmisest“ ei ole paratamatus, vaid mõtted, mis tekivad siis, kui teadvus eemaldub ühtsusest. Rahvusvaheline õigus, rahvaste enesemääramine ja inimeste sisemine väärikus on reaalsed kaitsekihid – aga veel sügavam kaitse on kooskõla Kõiksusega.
Minu vaates on nii, et:
- jõud ja vägivald on ajutised,
- hingetu tegutsemine on mürarikas, kuid ebapüsiv,
- valgusega kooskõlas elav hing on hoitud isegi siis, kui maailm tema ümber kõigub.
See ei tähenda naiivsust ega silmade sulgemist. See tähendab sisemist ankrut. Inimene, kes ei toida hirmu, ei anna sellele energiat. Rahvas, kes seisab rahus, ei ole kerge saak.
Gröönimaa lugu – nagu paljude paikade lugu maailmas – ei ole tegelikult lugu vallutamisest. See on lugu kannatlikkusest, kuulamisest ja sellest, et maa ja rahvas ei ole kellegi tehing, vaid elav suhe. Suhe, mida kaitseb nii inimlik tarkus kui ka nähtamatu, kuid tajutav valgus.
Kui need teemad sinus ärevust äratavad, siis lase endale meelde tuletada:
- sa ei pea kandma kogu maailma raskust,
- sa ei pea uskuma iga hirmu,
- valguses tegutsevad inimolendid on hoitud ka siis, kui nad kõnnivad läbi pimedate aegade.
Ja nagu ütleb üks iidne mõte, mida leidub paljudes kultuurides eri sõnastuses:
Torm ei ole taeva lõpp – ta on taeva liikumine.
Rahu ei tule sellest, et maailm vaikib. Rahu tuleb sellest, et süda jääb ühendusse Kõiksusega.
Ja selles ühenduses ei saa tõeline kodu – olgu see Gröönimaal või sinu sees – kunagi ära võetud.
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Mida räägib avalik meedia Gröönimaast?
1. Ajalooline taust: USA ja Gröönimaa
- Gröönimaa (inuiti keeles Kalaallit Nunaat) on Taani Kuningriigi autonoomne ala, mitte „omanikuta maa“.
- USA on ajalooliselt kaalunud ostmist, mitte vallutamist:
- 1867 (pärast Alaska ostu)
- 1946 pakkus USA Taanile raha Gröönimaa eest
- Need olid diplomaatilised ideed, mitte sõjalised ähvardused. Taani ütles ei – ja sellega asi lõppes.
Pretsedent: isegi külma sõja ajal ei rääkinud USA Gröönimaa jõuga võtmisest.
2. Miks Trump sellest rääkis?
Trumpi huvi põhines peamiselt geostrateegial, mitte ajaloolisel „õigusel“.
a) Asukoht Arktikas
- Gröönimaa asub USA, Venemaa ja Euroopa vahelisel strateegilisel teljel.
- Seal paikneb USA sõjaväebaas (Pituffik / endine Thule Air Base), mis on osa USA ja NATO kaitsesüsteemist.
b) Arktika ja suurriikide konkurents
- Jää sulamine avab uusi:
- mereteid
- sõjalisi liikumiskoridore
- USA “kardab”(loe: tegelikult poliitiline näitemänd suurte sõprade koosloomises) Venemaa ja Hiina mõju kasvu Arktikas.
c) Maavarad (potentsiaal, mitte reaalsus)
- Haruldased muldmetallid, uraan, nafta – potentsiaalselt, kuid:
- kaevandamine on keeruline
- Gröönimaa elanikud ise otsustavad, kas ja kuidas neid kasutatakse
3. Kas USA-l on mingi „õigus“ Gröönimaale?
Ei. Mitte mingit.
Rahvusvahelise õiguse järgi:
- Gröönimaa kuulub Taani koosseisu
- Gröönimaal on:
- oma parlament
- õigus iseseisvusele tulevikus
- Põlisrahvas (inuit – tõlkes “inimene”) on rahvusvaheliselt tunnustatud rahvas
Teise riigi või rahva maa hõivamine oleks:
- ÜRO harta rikkumine
- agressioon
- sõjakuritegu
4. Kas Trump rääkis „jõuga hõivamisest“?
Otseselt mitte aga ütles: “Gröönimaa võtan ma ära nii või naa, meeldib see teile või mitte”.
- Ta rääkinud pigem „ostmisest“(toim. märkus: ostmist saab teha ka läbi hirmu – sõda, blokaad, sanktsioonid, jne)
- Kui Taani valitsus ütles EI, nimetas Trump Taani reaktsiooni „ebasõbralikuks“
- Meedia ja kriitikud tõlgendasid tema hoiakut kui neoimperialistlikku mõtteviisi
Aga suure meedia propagandast läbi “sukeldudes”:
USA ei ole kunagi ametlikult ähvardanud Gröönimaad sõjaliselt.
5. Mida Gröönimaa inimesed ise tahavad?
- Enamik ei taha olla USA osa
- Paljud tahavad täielikku iseseisvust, mitte uut „omanikku“
- Trumpi avaldused:
- solvasid paljusid inuite (inuit – Gröönimaa põlisrahvas)
- tugevdasid iseseisvusmeelsust Taanistki – mitte olla autonoomne vaid olla täiesti suveräänne maa
Kokkuvõtvalt:
- Ajaloolist õigust USA-l Gröönimaa üle ei ole
- Jõuga hõivamine oleks illegaalne
- Trumpi huvi tulenes strateegiast (äritehing, Trumpi moraalist), mitte seadusest
- Tegemist oli retoorika ja „tehingumõtlemisega“, mitte reaalse plaaniga
- Gröönimaa tulevik kuulub ainult gröönlastele endile – inuitidele.
Loe lisaks:
