WHO teeb koostööd sotsiaalmeedia poliitika osakondadega, et tagada ettevõtte poliitika ja sisupakkujatele mõeldud juhiste sobivus. Näiteks WHO tegi YouTube’iga koostööd, et täiustada nende COVID-19 väärinfo poliitikat ja anda sisupakkujatele suunised, et nende platvormil ei leviks viirusega seotud meditsiinilist väärinfot. WHO selline tegevus kinnitab tsenseerimist, vaba arvamuse keelustamist ja Eliidi ühepoolse teabe(Eliidi ainutõe) pealesurumist. Sellest käitumisest järeldame, et maailmas on ainult Eliidi arvamus ja valearvamus. Kuidas WHO uus võitlus vaba sõna vastu välja näeb, räägime asjast lühidalt:
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et teeb koostööd Suure Ravimitööstusega (Big Tech), et võidelda veebis leviva valeinformatsiooniga.
- WHO poliitikavärskenduste tulemusena eemaldati YouTube platvormilt 2020. aasta veebruarist 2021. aasta jaanuarini 850 000 YouTube’i videot, mis olid seotud “kahjuliku või eksitava COVID-19 valeinformatsiooniga”.
- Et te ei näeks probleemi kõiki külgi ja kujundaks oma haritud arvamust, kavatseb WHO Internetti hoolikalt kontrollida, et saaksite näha ainult seda, mida ta peab “tõeks”.
- Selle saavutamiseks teeb WHO tihedat koostööd peamiste manipulaatoritega, sealhulgas YouTube’i, Google’i, Facebooki ja NewsGuardiga.
- WHO on pühendanud veebis valeinformatsioonist teatamiseks veebilehe, millel on otselingid sotsiaalmeedia platvormidele, mis muudab status quo vastu eksijate jälitamise lihtsaks.
- Märkimisväärne osa reguleerivate asutuste eelarvetest üle maailma tuleb farmaatsiatööstusest, mida need agentuurid peaksid reguleerima.
Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et teeb koostööd Suure Ravimitööstusega, et võidelda veebis leviva valeinformatsiooniga. See ei määratlenud, millist “desinformatsiooni” see sihib või isegi mis on “desinformatsioon”, kuid kui näete midagi kahtlast, soovib WHO, et teataksite sellest kohe, et sotsiaalmeedia platvormid saaksid selle märgistada või maha võtta.1
Nagu ütles Inglismaal töötav pensionil meditsiiniõdede õpetaja John Campbell järgnevas videos: “See on peaaegu nii, nagu nad tahaksid mõjutada kõiki sotsiaalmeedia osi.”2 /…/ WHO väidab, et see on “sotsiaalmeedia poliitika ja juhiste muutmine” ning:3
“WHO teeb koostööd sotsiaalmeedia poliitika osakondadega, et tagada ettevõtte poliitika ja sisupakkujatele mõeldud juhiste sobivus. Näiteks WHO tegi YouTube’iga koostööd, et täiustada nende COVID-19 väärinfo poliitikat ja anda sisupakkujatele suunised, et nende platvormil ei leviks viirusega seotud meditsiinilist väärinfot.“
Peaaegu 1 miljon YouTube’i videot eemaldati
WHO poliitikavärskenduste tulemusena eemaldati platvormilt 2020. aasta veebruarist 2021. aasta jaanuarini 850 000 YouTube’i videot, mis olid seotud “kahjuliku või eksitava COVID-19 valeinformatsiooniga”.4 Lokkava tsensuuri põhjenduseks selgitab WHO:5
WHO ja partnerid tunnistavad, et valeteave veebis võib levida kaugemale, kiiremini ja mõnikord ka sügavamale kui tõde – mõnel sotsiaalmeedia platvormil levib valeteade 70% tõenäolisemalt kui täpsed uudised. Selle vastu võitlemiseks on WHO võtnud koos tehnoloogiaettevõtetega mitmeid meetmeid, et olla sammu võrra ees.
WHO /…/ teeb tihedat koostööd “iganädalaselt” omaette peamanipulaatoritega, sealhulgas YouTube, Google, Facebook(Meta) ja “mitmed teised partnerid, nagu NewsGuard. /…/”6
/…/ NewsGuard sai suure osa oma stardivahenditest Publicis Groupe’ilt, hiiglaslikult ülemaailmselt kommunikatsioonikontsernilt, mille divisjonid tegelevad kaubamärgi kujutise, digitaalsete äriplatvormide kujundamise, meediasuhete ja tervishoiuga.
Publicis Groupe tervishoiu tütarettevõte Publicis Health nimetab klientideks Lilly, Abbot, Roche, Amgeni, Genentechi, Celgene, Gileadi, Biogeni, Astra Zeneca, Sanofi, Bayeri ja teisi Suure Ravimitööstuse farmaatsiakonserne. Tegelikult pole PR-firma, kes lõi ja juhtis Purdue Pharma petlikke turunduskampaaniaid opioidi Oxycontini jaoks, ei keegi muu kui Publicis.
2021. aasta mai alguses esitas Massachusettsi peaprokurör Publicis Healthi vastu hagi7, süüdistades Publicise tütarettevõtet Purdue’i abistamises petlike turundusmaterjalide loomisel, mida kasutatakse arstide eksitamiseks OxyContini väljakirjutamiseks. /…/
“Kaitske ennast ja teisi” – teavitage “desinformatsioonist”
WHO võtab appi ka põhimõtteliselt kõik, kes kuulavad ja langevad nende jultunud propaganda alla, et edastada COVID-19 ja COVID-19 kaadrite kohta “desinformatsiooni”, mis on vastuolus tema poliitikaga. WHO andmetel:8
Sotsiaalmeedia platvormid on /…/ andnud WHO-le juurdepääsu kiiretele aruandlussüsteemidele, mis võimaldab meil nende platvormidel valeinformatsiooni märgistada, kiirendades teavitamist ja poliitikat rikkuvast sisust eemaldamist. WHO teeb koostööd ka liikmesriikidega, nagu Ühendkuningriigi valitsus, et tõsta teadlikkust COVID-19 ja vaktsiinidega seotud väärinfost ning julgustada inimesi teavitama valest või eksitavast sisust veebis.
Mugavalt on WHO loobunud oletustest, kuidas nimetatud valeteabest teatada. Nad on pühendanud veebilehe valeteabe edastamiseks veebis, millel on otselingid järgmistele sotsiaalmeedia platvormidele, mis muudab status quo’ga vastuolus olevate inimeste jälitamise lihtsaks:9
| Youtube | |
| Tik-tok | |
| Viber | |
| VK | Kwai |
WHO samm globaalse suurriigi loomiseks
/…/ Selle eesmärk on ka “päästa maailm” nakkushaigustest, toidusüsteemi riketest ja muust, luues sünkroniseeritud plaanidega globalistliku organisatsiooni – ja potentsiaali ülima kontrolli ja võimu saavutamiseks.
See selgus 2022. aasta oktoobris, kui WHO kuulutas välja uue algatuse nimega One Health Joint Action Plan. Plaani käivitas Quadripartite, mis lisaks WHO-le koosneb:10
- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)
- ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP)
- Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (WOAH, asutatud kui OIE)
/…/ Oluline on mõista, et Bill Gates on WHO rahastaja nr 1, panustades rohkem WHO 4,84 miljardi dollari suurusesse kahe aasta eelarvesse11 – mitmel viisil, sealhulgas Bill & Melinda Gatesi Sihtasutuse ja GAVI kaudu, mille asutas Gatesi sihtasutus koostöös WHO-ga, Maailmapank ja erinevad vaktsiinitootjad – kui ühegi liikmesriigi valitsus. Lühidalt, Bill Gates on sisuliselt WHO omanik.
Tööstuse hõivatud reguleerivad asutused
1992. aastal loodi retseptiravimite kasutajatasu seadus (Ühendriikide Retseptiravimite kasutustasu seadus (Prescription Drug User Fee Act); PDUFA), mis võimaldab Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiametil (FDA) koguda ravimitööstuselt tasusid. “Seadega läks FDA täielikult maksumaksjate rahastatud üksuselt üksuseks, millele lisandus tööstuse raha,” selgitab uuriva ajakirjaniku Maryanne Demasi kirjutatud BMJ artikkel.12
Nüüd tuleb märkimisväärne osa reguleerivate asutuste eelarvetest farmaatsiatööstusest, mida need agentuurid peaksid reguleerima. 1993. aastal, pärast PDUFA vastuvõtmist, kogus FDA PDUFA netotasusid umbes 29 miljonit dollarit. See kasvas 2016. aastaks 30 korda – 884 miljoni dollarini.13
Nagu Campbell märkis, näitab ka see, et FDA-s töötas aastatel 2006–2019 üheksa (9) selle endisest volinikust kümnest üheksa (9) ravimifirmades.14 Kuid mitte ainult Ameerika Ühendriikide reguleerivad asutused ei ole tööstusharu haaratud; sarnane tendents ilmnes ka Euroopas. 1995. aastal rahastati tööstuse lõivudest 20% Euroopa Ravimiametist (EMA). See tõusis 2010. aastaks 75%ni ja nüüd, 2022. aastal, on see 89%. Demasi sõnul:15
2005. aastal hindas Ühendkuningriigis alamkoja tervishoiukomisjon ravimitööstuse, sealhulgas ravimite ja tervishoiutoodete reguleeriva agentuuri (MHRA) mõju tervisepoliitikale.
Komitee tundis muret selle pärast, et tööstuse rahastamine võib viia agentuuri selleni, et “kaotaks ennekõike vajadus kaitsta ja edendada rahvatervist, kuna see püüab ettevõtetelt tasuda tulu”. Kuid peaaegu kaks aastakümmet on vähe muutunud ja ravimiregulaatorite tööstuse rahastamine on muutunud rahvusvaheliseks normiks.
Kuidas eri riikide regulaatorid võrreldavad? “Tööstusraha tungib maailma juhtivatesse reguleerivatesse asutustesse,” kirjutas Demasi järgmiselt:16
- Austraalia terapeutiliste kaupade administratsioon – 96% eelarvest pärineb tööstusest
- Euroopa Ravimiamet – 89%
- Ühendkuningriigi MHRA – 86%
- Jaapani farmaatsia- ja meditsiiniseadmete agentuur – 85%
- USA [Toidu- ja Ravimiamet] FDA – 65%
- Health Canada – 50,5%
“Kas need on ametlikud asutused, kelle üle tahame otsustada selle üle, millist terviseteavet meile antakse, millised ravimid on meile kasulikud ja millised on meile kahjulikud?” Campbell ütles: “Kas me tõesti tahame neid otsuseid teha, võttes arvesse nende rahaliste vahendite suurust, mida mõned inimesed võivad oma huvideks pidada?”17
“Me räägime suurtest rahasummadest, mis ei mõjuta otsuste tegemist,” ütleb ta sarkastiliselt. “Ja ometi otsustavad need ametlikud asutused, millist terviseteavet teie ja mina saame.”18
Kas me elame orwellilikus reaalsuses?
/…/ WHO ja teised maailma juhid teevad nüüd koostööd, et vaigistada teavet, mis ei vasta tema ühisele tegevuskavale. Isegi teavet, mis kunagi oli fakt, nagu definitsioonid sõnastikest ja valitsuse ametlikel veebisaitidel, on reaalajas muudetud.
Muudetud definitsioonide näited hõlmavad pandeemiat, karja immuunsust, vaktsiine ja vaktsineerijat. Uuriv ajakirjanik Sharyl Attkisson on üks neist, kes on selgitanud, et peaaegu kõik, mida võrgus näete ja kuulete, on koopteeritud või üle võetud suurema päevakorra teenimiseks. Attkisson kordab: 19
Peaaegu kõik teabe- ja hankimisviisid, mida saab koopteerida, on olnud. See hõlmab sõnastiku määratlusi, mis hõlmab kõike, sest need on olulised viisid mõtlemise mõjutamiseks. Keel on väga võimas. Inimesed ei taha olla seotud teatud nimede ja siltidega.
See tuletab mulle meelde 1984. aastat, George Orwelli lugu futuristlikust ühiskonnast, mille raames kirjutati ajalugu reaalajas ümber, et saada kokku versioon, mida valitsus tahtis või partei tahtis. Praegu kirjutatakse definitsioone ümber ja muudetakse reaalajas, et need vastaksid visioonile, mida asutus soovib, et inimesed mõtleksid.
Campbell tsiteerib ka “1984”, milles öeldi: “Oodati, et Newspeak on umbes aastaks 2050 lõpuks asendanud vanakeele (või standardse inglise keele, nagu me peaksime seda nimetama). 20 “Loodame, et see enne seda ei jõua,” ütles Campbell. “Mulle meeldib Oldspeak. See on see, kellega mind üles kasvatati.”
Orwell kirjutas: “Newspeaki eesmärk ei olnud mitte ainult anda väljendusvahend Ingsoci [valitseva partei] pühendunutele omase maailmavaate ja vaimsete harjumuste jaoks, vaid muuta kõik muud mõtteviisid võimatuks.”21
„C-sõnavara [Newspeaki komponent] täiendas teisi ja koosnes täielikult teaduslikest ja tehnilistest terminitest. Need meenutasid tänapäeval kasutusel olevaid teaduslikke termineid ja olid koostatud samadest juurtest, kuid nende jäigalt määratlemise ja ebasoovitavate tähenduste eemaldamise eest hoolitseti tavapäraselt.22
[Need] kolm loosungit: “Sõda on rahu, vabadus on orjus, teadmatus on jõud” on vastuolulised, kuid rahva poolt laialdaselt aktsepteeritud. Selles on mõtlemisainet, sest WHO ja teised reguleerivad asutused muutuvad üha jultunumaks oma tsensuuri ja vabaduse mahasurumise osas. “Tehke sellest [omad järeldused], mida tahate,” ütleb Campbell.Allikad ja viited
- 1, 3, 4, 5, 6, 8 WHO, Internetis leviva valeinformatsiooniga võitlemine
- 2 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 2:48
- 7 Commonwealth of Massachusettsi ülemkohtu kaebus CA nr 21-1055 (PDF)
- 9 WHO, Kuidas teavitada valeinfost Internetis
- 10 WHO 17. oktoober 2022
- 11 KFF 25. jaanuar 2021
- 12, 13, 15 BMJ 2022; 377:o1538
- 14 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 9:15
- 16 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 10:34
- 17 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 10:01
- 18 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 10:45
- 19 The Epoch Times, American Thought Leadersi video, 18. jaanuar 2022, 25:31
- 20 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 13:28
- 21 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 14:04
- 22 YouTube, dr John Campbell, WHO, YouTube ja rahastamine 7. november 2022, 14:27
