WHO uus pandeemialeping riikidega ja IHR-i muudatused on kaks strateegiat, mis juhivad meid „ühiskonna ümberkujundamise poole, ohustades inimeste vabadusi veel rohkem ja meie olemasolevaid eluviise“. Mõlema eesmärk on saavutada sama asi, nimelt tsentraliseerida võim riikide üle WHO kaudu. Vaatame artiklis üle uued muudatused ja strateegiad.
WHO “Terviseühtsus“ – kõige üleilmne ülevõtmine
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) püüab tugevdada oma kontrolli ülemaailmse tervise üle rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) ja pandeemialepingu muutmise kaudu.
- Pandeemialeping annab WHO-le võimu palju enama kui pandeemiale reageerimise üle. Selles rõhutatakse terviseühtsuse tegevuskava, mis ühendab inimeste ja loomade tervise ning keskkonnaprobleemid üheks.
- Terviseühtsuse tegevuskava kohaselt oleks WHO-l õigus teha otsuseid, mis on seotud toitumise, põllumajanduse ja loomakasvatuse, keskkonnareostuse, elanikkonna liikumise ja palju muuga.
- Erahuvidel on WHO üle tohutu võim ja suurem osa rahastamisest on “täpsustatud“, mis tähendab, et see on ette nähtud konkreetsete programmide jaoks. WHO ei saa neid vahendeid eraldada sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See mõjutab liiga massiliselt seda, mida WHO teeb ja kuidas ta seda teeb. Niisiis, WHO on organisatsioon, mis teeb kõik, mida tema rahastajad käsivad tal teha.
- Globalistlik ülevõtmine sõltub viirusetüvede seire tagasisideahela edukast loomisest, võimaliku riski deklareerimisest, millele (a) järgnevad sulgemised ja piirangud ja (b) elanikkonna massiline vaktsineerimine pandeemiapiirangute “lõpetamiseks“ ning (c) rohkem järelevalvet ja nii edasi. Seda kava rahastavad peamiselt maksumaksjad, samas kui kasum läheb ettevõtetele ja nende investoritele.
22. märtsil 2023, ülaltoodud video, Ph.D. dr David Bell, „PANDA Science Sense Society“1 täitevkomitee liige,2 vaatab läbi Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatud uue rahvusvahelise pandeemialepingu – mis see on ja milline on selle mõju demokraatiale ja vabadusele kogu maailmas – ning WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) kavandatud muudatused.3 Nagu märkis PANDA:4
COVIDi sündmus on näidanud, et see puudutas enamat kui lihtsalt rahvatervist ning reageerimise poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud aspektid on palju olulisemad kui viirus ise. Jätkuvalt püütakse muuta meie ühiskondi viisil, mis ohustab demokraatiat ja meie olemasolevaid eluviise.
WHO pandeemialeping ja IHR-i muudatused on kaks strateegiat, mis juhivad meid „ühiskonna ümberkujundamise poole, ohustades demokraatiat ja meie olemasolevaid eluviise“. Mõlema eesmärk on saavutada sama asi, nimelt tsentraliseerida võim riikide üle WHO-ga.
WHO on täielikult ohustatud
Nagu Bell märkis, ei ole WHO enam see, mis ta oli varem. Alustuseks on erahuvidel nüüd organisatsiooni üle tohutu võim. Bill Gates on WHO suurim rahastaja, kui liita kokku Gatesi sihtasutuse ja tema teiste organisatsioonide, näiteks GAVI vaktsiiniliidu, annetused.
„WHO on väga palju organisatsioon, mis teeb kõike, mida selle rahastajad käsivad tal teha“. ~ Dr David Bell
Teine suur muudatus seisneb selles, et suurem osa rahastamisest on “täpsustatud“, mis tähendab, et ette nähtud konkreetsetele programmidele. WHO ei saa neid vahendeid eraldada sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See mõjutab liiga massiliselt seda, mida WHO teeb ja kuidas ta seda teeb. Nagu Bell märkis: „WHO on väga palju organisatsioon, mis teeb kõike, mida selle rahastajad käsivad tal teha.“
Nagu just mainitud, Gatesil on suurim rahaline mõju ja tundub, et ta ei rahasta kunagi midagi, millest ta taustaprogrammis kasu ei saa. Näiteks rahastab ta Aafrikas “rohelist revolutsiooni“, mis edendab geneetiliselt muundatud (GE) põllukultuure, kuna ta on investeerinud GMO seemneid tarnivatesse ettevõtetesse. Lõpptulemuseks on suurem nälg ja vaesus, kuid Gates naerab kuni pangani välja.
Ta rahastab ka vaktsineerimiskampaaniaid just nende vaktsiinide jaoks, millesse ta on investeerinud. See ei tähenda ligimesearmastust ega maailmale hea tegemist. Ta lihtsalt loob oma investeeringutele turge.
Bell juhib tähelepanu sellele, et COVIDi sulgemisstrateegia ei tulnud ilmselgelt WHO-lt endalt, vaid pigem mõnest välisest allikast. Kuidas me seda teame? Kuna selle pandeemia juhised kuni COVIDi puhanguni nõudsid [peale eriarsti läbivaatust] ainult nakatunud patsientide isoleerimist seitsmeks kuni 10 päevaks.
Siis, kui COVID tekkis, pöörati see juhend täielikult pea peale ja kogu maailmal, nii haigetel kui ka tervetel, kästi nädalaid ja kuid korraga isoleerida. Keegi pani WHO välja andma selle irratsionaalse ja ebateadusliku soovituse.
Sulgemiste tagajärjel kannatasid mitmed WHO väidetavad ülemaailmse tervise ja heaolu eesmärgid, eriti laste jaoks, dramaatilisi tagasilööke, kuid nad ei paistnud sellest hoolivat.
Lisaks sellele nõudis WHO nende elanikkonna massilist vaktsineerimist, keda nad selgelt teadsid, et neil on äärmiselt madal hingamisteede haiguste infektsioonide oht: laste ja noorte täiskasvanute vanuserühmade osas ning Aafrika geograafilise asukoha poolest. Pole üllatav, et Gatesi vaktsiinidega seotud organisatsioonid (GAVI ja CEPI) juhtisid seda süüdistust.
COVIDi vastumeetmetel polnud tervishoiuga mingit pistmist
Samuti toob Bell välja, kui idiootne oli vaktsineerimise narratiiv. „Kiiresti areneva pandeemia korral pole keegi ohutu, kui kõik pole kaitstud.“ Seda motot korrati kõikjal, et edendada COVID-i jaburust, kuid see on täiesti irratsionaalne, sest nakkusest taastuvatel inimestel on loomulik immuunsus.
Need on äärmiselt ohutud, hoolimata teiste haavatavusest. Me ei vaja, et kogu maailm oleks immuunne. Me peame lihtsalt ületama karjaimmuunsuse künnise ja haavatavaid kaitsevad automaatselt need, kellel on loomulik immuunsus.
Mida see teile ütleb on see, et inimesed, kes seda juhivad, ei ole huvitatud tõenditest, tõest ega isegi loogilisusest, ütleb Bell. Neid huvitavad helibaidid ja sellel pole midagi pistmist tervishoiuga. Mitte midagi.
Kui mitte tervisest, siis milles seisnes pandeemiale reageerimine? Lühidalt öeldes oli tegemist rahaga, täpsemalt rikkuse ülekandmisega. Loodi nelikümmend uut miljardäri, samal ajal kui 2020. aastal hävitati ainuüksi Ameerika Ühendriikides umbes 200 000 väikeettevõtet.5 Vaktsiinitootjad teenisid ka sadu miljardeid dollareid “vaktsiinide“ pealt, mis ei pakkunud praktiliselt mingit kaitset, tappes samal ajal enneolematu arvu tööealisi täiskasvanuid ja hävitades sündimust.
“Suurim näitus maa peal“
Bell vaatab üle, kuidas pandeemiatööstus paneb “maailma suurima näituse“. Pandeemiatööstuse andmetel muutuvad pandeemiad üha sagedasemaks. See on vale, ütleb Bell.
Samuti nad väidavad, et „inimeste ja eluslooduse või kariloomade vaheline koostoime suureneb“, vihjates sellele, et surmavad viirused hüppavad regulaarselt [ühelt] liigilt [teisele]. See arusaam on lihtsalt „tavapäraselt rumal“, ütleb Bell.
Need siiski narratiivid, millega nad kavatsevad luua variantide seire tagasisideahela, võimaliku riski deklareerimise, millele järgnevad sulgemised ja piirangud, millele järgneb elanikkonna massiline vaktsineerimine pandeemiapiirangute “lõpetamiseks“, millele järgneb rohkem järelevalvet ja nii edasi. Seda kava rahastavad peamiselt maksumaksjad, samas kui kasum läheb ettevõtetele ja nende investoritele.
Kaks vahendit kontrolli haaramiseks
Nagu Bell selgitas on kaks peamist vahendit, mis muudavad WHO keskseks tervishoiupolitseiks, IHR-i muudatused ja WHO pandeemialeping.6 IHR-i muudatused (mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt jõus) annavad “hambad“ WHO eesmärgile suurendada kontrolli tervisealaste hädaolukordade üle, samas kui leping tagab rahastamise, juhtimise ja tarnevõrgud.
IHR-i muudatused hävitavad riikliku ja individuaalse suveräänsuse
IHR-i muudatused,7 praeguse sõnastuse kohaselt:
- Laiendage pandeemiate ja tervisealaste hädaolukordade määratlusi. Täpsemalt tuuakse selles sisse “potentsiaalne kahju“, mitte tegelik kahju. Niisiis, WHO võib nõuda sulgemisi või meditsiinilisi sekkumisi, mis põhinevad pelgalt kahtlusel, et viirus võib põhjustada avalikku kahju.
- Muuta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade soovitused mittesiduvast kohustuslikuks, nii et liikmesriigid PEAVAD järgima ja rakendama WHO soovitusi.
- Tugevdada peadirektori võimet iseseisvalt ja üksinda välja kuulutada tervisealaseid hädaolukordi.
- Luua kõigis liikmesriikides ulatuslik seireaparatuur.
- Võimaldada WHO-l jagada riigi andmeid ilma nõusolekuta.
- Anda WHO-le kontroll teatavate ressursside, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste üle liikmesriikides.
- Sundida riiklikku toetust WHO juhitud tsensuuritegevusele.
- Muuta kehtivaid rahvusvahelisi tervise-eeskirju käsitlevaid sätteid, mis mõjutavad üksikisikuid mittesiduvast siduvaks, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad piiride sulgemist, reisipiiranguid, karantiini, arstlikku läbivaatust ning üksikisikute ravimeid ja vaktsineerimist.
Leping laiendab WHO võimu pandeemiatest kaugemale
Samal ajal tehakse pandeemiat käsitleva lepinguga järgmist:
- Luua rahvusvaheline tarnevõrk, mille üle teostab järelevalvet WHO.
- Rahastada WHO tervishoiualaste hädaolukordade struktuure ja protsesse, nõudes, et vähemalt 5% riiklikest tervishoiueelarvetest eraldataks tervisealastele hädaolukordadele.
- Looge WHO egiidi all juhtorgan, mis jälgiks kogu tervishoiualase hädaolukorra protsessi.
- Laiendage WHO võimu ulatust, rõhutades terviseühtsust8,9 tegevuskava, milles tunnistatakse, et väga paljud elu- ja keskkonnaaspektid võivad mõjutada tervist ja kuuluvad seetõttu kahju tekitamise “potentsiaali“ alla. Nii saab WHO kuulutada kliimamuutused tervishoiualaseks hädaolukorraks ja nõuda seejärel näiteks kliimapiiranguid.
Allpool graafikus10 on näidatud, kuidas WHO kontrolliulatust laiendatakse terviseühtsuse tegevuskava raames, et see hõlmaks igapäevaelu suuri aspekte. Uue lepingu kohaselt on WHO-l ühepoolne õigus teha otsuseid mis tahes neist valdkondadest ning selle diktaadid asendavad ja tühistavad kõik kohalikud riiklikud /…/ seadused.
Huvitav on see, et mõiste “Üks tervis“, mille WHO ja G20 tervishoiuministrid 2017. aastal ametlikult vastu võtsid, mõtles esmakordselt välja EcoHealth Alliance’i juhtiv asepresident, sama ettevõte, millel näib olevat olnud käsi SARS-CoV-2 loomisel, William Karesh, DVM, 2003. aasta artiklis Ebola kohta.11
Maksumaksjad rahastavad oma ekspluateerimist
Nagu Bell märkis, ei suru seda tegevuskava läbi mitte ainult WHO. Seda rahastab ja edendab suur hulk organisatsioone, sealhulgas ÜRO, Euroopa Liit, Bill & Melinda Gatesi Sihtasutus, GAVI, Wellcome Trust, UNICEF, CEPI, Maailma Majandusfoorum (WEF) ja Maailmapank.
Kuigi need üksused rahastavad ametlikult pandeemiatööstust, juhtub tegelikult, et nad „kasutavad makse jõukate inimeste rahastamiseks, et kasutada ära vaeseid elanikke mujal,“ ütleb Bell. Me rahastame ka enda ekspluateerimist ja hääbumist. Globalistliku totalitaarse režiimi all ei kannata mitte ainult vaesed, vaid kõik, kes ei kuulu globalistide tipp-ešeloni.
Maksumaksjad annavad raha, samal ajal kui eraettevõtjad otsustavad, kuidas seda raha kulutatakse ja seda kulutatakse viisil, mis toob kasu neile endile. Niisiis, see on era- ja avaliku sektori “partnerlus“, kus avalikkust röövitakse ja kõik hüved lähevad erasektorile.
Praegune ajaskaala
Praegusel kujul hääletatakse IHR-i muudatusettepanekute üle maailma terviseassambleel (WHA) 2024. aasta mais, umbes aasta pärast. Nende vastuvõtmiseks on vaja ainult lihthäälteenamust. Kui hääletus toimub kavakohaselt, lõpeb liikmesriikidele ette nähtud 10-kuuline tähtaeg muudatusettepanekute tagasilükkamiseks 2025. aasta märtsis ja muudatused jõustuvad 2025. aasta mais. Kui liikmesriik loobub kohaldamisest, kohaldatakse selle riigi suhtes praegust 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade versiooni.
Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemialepingu üle hääletab 2024. aasta mais ka WHA. Selle vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust ja selle ratifitseerimiseks 30 liikmesriiki. Kolmkümmend päeva pärast ratifitseerimist jõustub leping selle allkirjastanud riikide suhtes.
Maailma Terviseorganisatsiooni IHR-i muudatusettepanekute ja pandeemialepingu taga olevad huvigrupid ei taha siiski kolm aastat oodata, nii et vahepeal töötavad nad kolmanda võimaluse kallal, mis hõlmab WHO raames pandeemiate meditsiiniliste vastumeetmete platvormi loomist. Ja see platvorm rakendatakse 2023. aasta septembriks. Paljud selle platvormi aspektid muutuvad siis lihtsalt otse IHR-i muudatusteks ja lepinguks.
„Me peame mõistma, et kogu see asi põhineb täielikul jamal,“ ütleb Bell, lisades: „Aga see töötab.“
Lõppmäng ja kuidas seda peatada
16. aprilli 2023. aasta Substacki artiklis12 püüab bioloogia järeldoktor Jessica Rose mõtestada viimast kolme aastat. Alustades lõpust, usub ta, et lõppmäng on „enamiku inimeste muutmine töötajateks … nagu sipelgad.“
Selleni jõudmiseks peavad globalistid meid dehumaniseerima, süstemaatiliselt inimvaimu lõhkuma, muutma meid viljatuks ja hävitama kõik arusaamad kehalisest autonoomiast ja riiklikust suveräänsusest. Ja nagu Bell ütleb, plaan on siiani üsna hästi töötanud. Kuid praod hakkavad ilmnema. Üha enam inimesi hakkab pusletükke kokku panema nagu Rose oma artiklis teha üritab.
COVIDi pandeemia oli loodud, soovitab Rose. See oli suunatud „vastavustasemete testimisele“ ja pani aluse järgmisele vaatusele, milleks oli kõigi ebanormaalsete asjade normaliseerimine. Transliikumine, mis ühe aasta jooksul sotsiaalse teadvuse täielikult üle koormas on selle “ebanormaalse“ faasi normaliseerimise jätk ja laienemine.
Samuti on see elanikkonna dehumaniseerimise ja steriliseerimise tegevuskava peamine komponent. Lõppude lõpuks on transnoored, mis on ka praegu ühiskonna kõige ajupestumad isikud, tulevase inimkonna tulevik. ÜRO toetatud õigusekspertide uhiuus aruanne püüab samuti pedofiiliat normaliseerida,13 mis dehumaniseeriks ja de-spiriteeriks meie noori tulevaste põlvkondade jaoks.
Lisades vigastustele solvangu, avaldati aruanne 8. märtsil 2023, rahvusvahelise naistepäeva “tunnustamiseks“. Ärge unustage, et noored tüdrukud ja naised on selle haige mõtteviisi peamised ohvrid.
„Inimtekkelise kliimamuutuse“ hüsteeria ja sellele järgnenud sõda süsiniku vastu on veel üks fabritseeritud “hädaolukord“, mis on teadusest ja tegelikkusest puutumata. Ja nagu ülemaailmne reageerimine COVIDile on ka ÜRO kestliku arengu eesmärgid [2030] ideaalselt kohandatud, et võimaldada lõppmängu. Nende eesmärkide raames ohverdatakse inimeste vabadus, inimeste tervis ja elukvaliteet, et „kaitsta keskkonda ja päästa planeeti“.
Nagu Rose märgib, kui WHO pandeemialeping läbi läheb, võime eeldada, et meid lukustatakse määramata ajaks “mõne kliimakatastroofi“ varjus, mis on tõenäoliselt seotud mõne “surmava patogeeniga“, mis kandub inimestele edasi mõne putukavektori, näiteks sääskede kaudu.
Selleks ajaks on olemas ka keskpanga digitaalsed valuutad (CBDC), mis võimaldavad valimata totalitaarsel režiimil jõustada mis tahes piiranguid, millest WHO ja selle rahastajad unistavad, olgu see siis seotud toiduga, mida teil on lubatud süüa oma süsinikujalajälje põhjal, milliseid ravimeid olete sunnitud võtma, mis põhjustel on teil lubatud rahastada, millistest ettevõtetest on teil lubatud osta, millal ja kui kaugele teil on lubatud reisida või midagi muud.
Praktiline viis, kuidas ma saan mõelda lõppmängu realiseerimise peatamiseks on CBD peatamine, kirjutab Rose. Kasutage sularaha. Nõudke seda. Ärge andke äri kauplustele, mis kasutavad ainult sularahata süsteeme. Pakkumine võrdub nõudlusega, seega nõudke sularaha kasutamist. Kasutage Bitcoini. See on CBDC-de antitees.
Muud strateegiad meie vabaduste tagasivõitmiseks
Video lõpus vaatab Bell üle ka mõned võimalikud viisid, kuidas me saame reageerida ohtudele, mis ähvardavad meie riiklikku suveräänsust ja isikuvabadust ning sellega seotud väljakutsetele.
- Maailma Terviseorganisatsiooni reformimine — Küsimus on selles, kuidas? Kas seda saab reformida?
- Väljuge WHO-st ja laimake seda — Selle strateegia puudused hõlmavad asjaolus, et WHO-st lahkuvad riigid kaotavad otsese mõju selle suuna üle ning pandeemiatööstus on endiselt olemas ja avaldab tohutut mõju kogu maailmas.
- Ignoreerige muudatusi ja lepingut — Vähesed riigid saavad seda endale lubada, sest koostööd mittetegevaid liikmesriike karistavad ülejäänud. Endiselt on lubatud ka pahatahtlikud valitsejad.
- Harige elanikkonda ja poliitikuid ning „julgustage rumalusega mitte nõustuma“ — See on „raske tee“, ütleb Bell, „kuid [see] annab inimestele hääle.“
Elanikkonna, eriti poliitikute harimine võib lõppkokkuvõttes olla parim lähenemisviis. Nagu märkis Bell 2. aprilli 2023. aasta artiklis The Daily Sceptic:14
Rahvusvaheline üldsus saab kasu rahvatervise koordineerimisest. Kuid CA+ [pandeemialeping] ei paku seda välja. See on ülirange meede, mille eesmärk on võtta ära riiklik suveräänsus.
See annab tohutud volitused ühele organisatsioonile, millel on murettekitavad rahastamiskokkulepped ja kogemused kohutava kahju tekitamiseks. Seadusandjad peaksid need ettepanekud tagasi lükkama, keelduma maksumaksja raha saatmisest WHO-le ja lükkama tagasi rahvatervise mõiste diktaadiga.
[Näidiskiri, et teavitada oma parlamendiliiget või kõiki parlamendiliikmeid teie muredest seoses kavandatava WHO pandeemialepinguga. Kirja eesmärk on ergutada parlamentides arutelu põhiküsimuste üle. Laadige kirjamall, et esitada vastuväiteid Maailma Terviseorganisatsiooni kavandatavale pandeemialepingule SIIT või SIIT.]
Allikad ja viited
- 1 PANDA Science Sense Society
- 2 PANDA David Bell Bio
- 3 PANDA 16. veebruar 2023
- 4 Müristamine 10. aprill 2023
- 5 Wall Street Journal 16. aprill 2021
- 6, 14 Igapäevane skeptik 2. aprill 2023
- 7 PANDA esitas IHR-i muudatusettepanekud
- 8 WHO üks tervis 21. september 2017
- 9 CDC üks tervis
- 10 Twitter Shiraz Akram BDS 15. aprill 2023
- 11 Ülemaailmne tervis nüüd 28. september 2017
- 12 Substack Jessica Rose 16. aprill 2023
- 13 Fox News 17. aprill 2023
Allikas: https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2023/05/01/one-health.aspx
Loe lisaks sarnasel teemal:
