Kui loed alljärgnevat Illuminaatide plaani, tundub, et 3. Maailmasõda ongi alanud. Lõik kirjast, mis oli kirjutatud 33. toolil istunud vabamüürlase poolt. Kiri sisaldab ka 1. ja 2. maailmasõja põhjuseid. Kas see on vandenõuteooria ja väljamõeldis, selle otsustab iga lugeja ise.
15. Augustil 1871 kinnitasid Illuminaadid 3. Maailmasõja plaani
Järgmine info on kirjast, mille spekulatsioonide kohaselt kirjutas Albert Pike Giuseppe Mazzinile aastal 1871 vandenõu kohta, mis hõlmas kolme maailmasõda, mida plaaniti püüda võita üle maailma. Haugi kiri Giuseppe Mazzinile oli väljas Briti Muuseumi raamatukogus Londonis kuni 1977. aastani. Paljud Interneti-saidid on väitnud, et see kiri “elab” Britis Londoni raamatukogus, mis aga eitab kirja olemasolu.
- Giuseppe Mazzini oli Itaalia revolutsiooniline juht 1800. aastate keskpaigas ja samuti
Illuminati direktor - Albert Pike (ajalooline vabamüürlaste tegelane) oli 33. astme vabamüürlane, okultist, suurkuju Šotimaa vabamüürlaste riituse ordu lõunajurisdiktsiooni meister ja looja.
Järgmised infolõigud on ilmselt väljavõtted kirjast, mis näitavad, kuidas kolm maailmasõda on olnud kavandatud paljudele põlvkondadele.
“Esimene maailmasõda tuleb esile kutsuda, et illuminaadid saaksid kukutada tsaaride võimu Venemaal ja muuta see riik ateistliku kommunismi kindluseks. Selle sõja õhutamiseks kasutatakse lahkarvamusi, mille on põhjustanud Illuminaatide “agentuurid” (agendid) Briti ja Germaani impeeriumide vahel. Sõja lõpus ehitatakse ja kasutatakse kommunismi teiste valitsuste hävitamiseks ja religioonide nõrgendamiseks.”
“Teist maailmasõda tuleb õhutada, kasutades ära erimeelsusi fašistide ja poliitiliste sionistide (zionism – Z) vahel. See sõda tuleb käivitada nii, et natsism häviks ja poliitiline sionism oleks piisavalt tugev, et rajada Palestiinas suveräänne Iisraeli riik. Teise maailmasõja ajal peab rahvusvaheline kommunism muutuma piisavalt tugevaks, et tasakaalustada ristiusku, mis oleks siis vaoshoitud ja kontrolli all kuni ajani, mil meil on vaja seda lõplikuks sotsiaalseks kataklüsmiks.
“Kolmandat maailmasõda tuleb õhutada, kasutades ära “illuminaatide” “agentuuride” põhjustatud erimeelsusi poliitiliste sionistide ja islamimaailma juhtide vahel. Sõda tuleb läbi viia nii, et islam (moslem – Araabia maailm) ja poliitiline sionism (Iisraeli riik) hävitavad teineteist.
Samal ajal on teised selles küsimuses taas lõhestunud rahvad sunnitud võitlema kuni täieliku füüsilise, moraalse, vaimse ja majandusliku kurnatuseni… Me laseme valla nihilistid ja ateistid ning kutsume esile tohutu sotsiaalse kataklüsmi, mis selle õudus näitab selgelt rahvastele absoluutse ateismi, metsluse ja kõige verisema segaduse päritolu.
Siis hävitavad kodanikud, kes on kohustatud end kaitsma maailma revolutsionääride vähemuse eest, kõikjal need tsivilisatsiooni hävitajad ja kristluses pettunud rahvahulgad, kelle deistlikud vaimud on sellest hetkest ilma kompassi ja suunata, kes tunnevad muret ideaali pärast, kuid ei tea, kus seda kummardada, saavad tõelise valguse puhta Luciferi õpetuse universaalse avaldumise kaudu, mis on lõpuks avalikkuse ette toodud.
See ilming tuleneb üldisest reaktsioonilisest liikumisest, mis järgneb kristluse ja ateismi hävitamisele, nii vallutatud kui ka hävitatud samal ajal.
Märkus: “lühidalt, on Illuminaatide idee hävitada kõik senine elukorraldus ja religioonid, luuakse mingi üks ja ainus usk ja ühed standardid – Uus range reziimiga orjaplaneet?”
Kes oli Albert Pike, kes istus 33. Toolil Vabamüürlaste ühenduses?
Albert Pike’i elulugu – väljavõte Wikipediast
Varajane elu ja haridus, Pike sündis Bostonis Massachusettsi osariigis Ben ja Sarah (Andrews) Pike’i pojana ning veetis oma lapsepõlve Byfieldis ja Newburyportis Massachusettsi osariigis.
Tema koloniaalaegsete esivanemate hulka kuulus New Jerseys Woodbridge’i asutaja John Pike (1613-1688/1689). Ta käis koolis Newburyportis ja Framinghamis kuni viieteistkümnenda eluaastani. Augustis 1825 sooritas ta sisseastumiseksamid ja võeti Harvardi ülikooli vastu, kuigi kui kolledž taotles kahe esimese aasta õppemaksu tasumist, otsustas ta mitte osaleda.
Ta alustas eneseharimise programmi, hiljem sai ta kooliõpetajaks Gloucesteris, North Bedfordis, Fairhavenis ja Newburyportis.
1831 aastal lahkus Pike Massachusettsist, et reisida läände, peatudes esmalt St. Louisis ja liikudes hiljem edasi Missouri osariiki….
Iseseisvusajal liitus ta ekspeditsiooniga Taosesse, New Mexicosse, seal jahtides ja kauplemas. Ekskursiooni ajal tema hobune murdus ja hukkus, sundides Pike’i ülejäänud 500 miili Taosesse kõndima. Pärast seda liitus ta avastamise ekspeditsiooniga Llano Estacados New Mexicos ja Texases.
Retk oli minimaalne ja pärast umbes 1300 miili (650 jalgsi) läbimist jõudis ta lõpuks Arkansase osariiki Fort Smithi. Asudes 1833. aastal Arkansasesse elama, õpetas ta kooli ja kirjutas Little Rock Arkansase Advocate’ile artikleid “Casca” kirjanime all.
Artiklid olid piisavalt populaarsed, et teda paluti ajalehe töötajatega liituda. Hiljem, pärast MaryAnn Hamiltoniga abiellumist, ostis ta koos kaasavaraga osa ajalehest. Aastaks 1835 oli ta Advocate’i ainuomanik. Pike’i administratsiooni ajal propageeris Advocate Whig’i partei seisukohta poliitiliselt muutlikus ja lõhestatud Arkansases.
Ta oli Arkansase ülemkohtu esimene reporter. Ta kirjutas raamatu (avaldatud anonüümselt) pealkirjaga The Arkansas Form Book, mis oli juristidele mõeldud juhend. Pike asus õppima õigusteadust ja võeti 1837. aastal advokatuuri, müües Advocate samal aastal.
Mehhiko-Ameerika sõda
Kui Mehhiko-Ameerika sõda algas, liitus Pike Arkansase ratsaväerügemendiga ja sai juunis 1846 kapteni auastmega väeülemaks. Oma rügemendiga võitles ta Buena Vista lahingus. Pike vabastati juunis 1847. Tema ja tema komandöri, kolonel John Selden Roane’i arvamused olid mitmes asjas erinevad. See olukord viis lõpuks 29. juulil 1847 Arkansase osariigis Fort Smithi lähedal Pike’i ja Roane’i vahelise “ebaselge” duellini. Kuigi duellis tulistati mitu lasku, keegi vigastada ei saanud ning sekundandid veensid neid kahekesi selle katkestama. Pärast sõda naasis Pike advokaadipraktika juurde, kolis alates 1853. aastast mõneks ajaks New Orleansi. Ta kirjutas veel ühe raamatu “Rooma õiguse maksimumid ja mõned iidse Prantsuse õiguse põhimõtted, nagu seda on selgitatud ja rakendatud doktriinis ja õigusteaduses”.
Ameerika kodusõda
1861 aastal kirjutas Pike laulu “Dixie to Arms!” Sõja alguses määrati Pike konföderatsiooni saadikuks põlisameeriklaste juurde. Sellel ametikohal pidas ta läbirääkimisi mitmete lepingute üle, millest üks tähtsamaid oli tšerokiide pealiku John Rossiga, mis sõlmiti 1861. aastal. Toona nõustus Ross toetama Konföderatsiooni, mis lubas hõimudele sõja võitmise korral põlisameeriklaste osariigi loomist. Ross muutis hiljem meelt ja lahkus India territooriumilt, kuid järgnev Cherokee valitsus säilitas liidu.
Pike määrati brigaadikindraliks 22. novembril 1861 ja talle anti käsk India territooriumil. Kindral Ben McCullochiga koolitas Pike välja kolm India ratsaväe konföderatsiooni rügementi, kellest enamik kuulus “tsiviliseeritud hõimudesse”, kelle lojaalsus Konföderatsioonile oli muutlik. Kuigi algselt võitis Pike’i üksus 1862. aasta märtsis toimunud Pea Ridge’i lahingus (Elkhorn Tavern), sai Pike’i üksus pärast segadusse sattumist vasturünnakus lüüa. Kui Pike sai 1862. aasta mais käsu saata väed Arkansasesse, astus ta protestiks tagasi. Nagu ka eelmises sõjas, sattus Pike oma kõrgemate ohvitseridega konflikti, kirjutades omal ajal Jefferson Davisele kirja, kus kaebas oma otsese ülemuse üle. Pärast Pea Ridge’i esitati Pike’ile süüdistus, et tema põlisameeriklaste väed olid põllul sõdureid skalpinud. Kindralmajor Thomas C. Hindman esitas Pike’ile süüdistuse ka raha ja materjali väärkäitlemises, andes korralduse tema vahistamiseks. Hiljem leiti, et mõlemal süüdistusel puudusid märkimisväärselt tõendid. Sellegipoolest põgenes vahistamise ees seisev Pike Arkansase mägedesse, saates 12. juulil väljaastumisavalduse Konföderatsiooni osariikide armeest. Lõpuks arreteeriti ta 3. novembril, süüdistatuna allumatuses ja riigireetmises ning teda hoiti lühikest aega Texases Warrenis. Tema lahkumisavaldus võeti vastu 11. novembril ja tal lubati naasta Arkansasesse.
Vabamüürlus
Pike liitus esmakordselt vennaliku Odd Fellows’iga aastal 1840. Järgmisena liitus ta vabamüürlaste loožiga, kus ta muutus organisatsiooni asjades äärmiselt aktiivseks. Aastal 1859 valiti ta Šoti riituse lõunajurisdiktsiooni suveräänseks suurkomandöriks. Ta jäi suveräänseks suurkomandöriks oma ülejäänud eluks (kokku kolmkümmend kaks aastat), pühendades suure osa oma ajast ordu rituaalide arendamisele. Nimelt avaldas ta 1871. aastal raamatu nimega Morals and Dogma of the Ancient and Accepted Scottish Rite of Freemasony, millest ilmus mitu järgnevat väljaannet. See aitas ordul üheksateistkümnendal sajandil kasvada. Ta uuris ja kirjutas ka põhjaliku traktaadi Indo-Aryan Jumalused ja kummardamine Rig-Vedas sisalduvana. Ameerikas peetakse Pike’i endiselt silmapaistvaks ja mõjukaks vabamüürlaseks, peamiselt Šotimaa riituse lõunajurisdiktsioonis.
Surm ja pärand
Pike suri Washingtonis 81-aastaselt ja ta maeti Oak Hilli kalmistule. Matmine oli vastu tema tahtmist; ta oli jätnud juhised oma surnukeha tuhastamiseks. 1944. aastal viidi tema säilmed Templimajja, Šoti riituse lõunajurisdiktsiooni peakorterisse. Pike’i mälestusmärk asub Washingtoni osariigis Judicy Square’i naabruses. Ta on ainus konföderatsiooni sõjaväelane, kellel on Washingtonis välikuju.
Loe lisaks:
