Prof dr. Klaus Steger on oma aruandes väitnud (vt viide), et: „Teaduslikult ja meditsiiniliselt põhjendatud terviseuuringud ei hõlma mitte ainult haigusnähtude võimalikku ravi, vaid ka eelkõige tervisekahjustuste ennetamist. RNA-põhised Covid-19 süstid olid poliitikute poolt elanikkonnale täiesti kiiruga peale surutud – ilma teadusliku diskursuse ja meditsiinilise vajaduseta, kuna SARS-CoV-2 ei kujutanud kunagi tõsist terviseriski alla 60-aastastele inimestele, nagu prof. Loannidis näitas mitmes väljaandes (vt artiklit).
„Tänu meedia desinformatsioonile ei tea ikka veel enamus elanikkonnast, et RNA-põhised süstid ei sisalda messenger RNA-d (mRNA), vaid pigem geneetiliselt G-muundatud RNA-d (modRNA), mis on täielikult vastuolus “mRNA olemusega“, kuna on optimeeritud pikaealisuse ja tootmise tõhususe tagamiseks ning see võib tänu seda ümbritsevatele lipiidide nanoosakestele jõuda peaaegu kõikidesse meie keharakkudesse.
Modifitseeritud RNA vaktsiini kahjustuse näide: Pildil: Selline nägi välja 23-aastane Alexis Lorenze enne vaktsiinivigastust ja paremal pildid näeb ta välja peale vaktsineerimist. Alexisele anti ülesandeks võtta vastu tema tahtmist kolm vaktsiini ja nüüd eeldab ta, et tal on elada jäänud vaid paar päeva. Tema surmaeelne soov on, et sa tema lugu jagaksid.
Raku funktsionaalne metabolism põhineb aga organismi enda mRNA lühikesel elueal ja rakuspetsiifilisusel. Selle tulemusena kujutab kõrgete modRNA kontsentratsioonide korduv manustamine (võimendus) ja sellega kaasnev püsiv võõrvalkude olemasolu massilist sekkumist meie immuunsüsteemi keerulistesse regulatsioonimehhanismidesse, mis põhjustab näiteks tsütokiinitorme ja/või hüperpõletikku.
Poliitikute jaoks võib “jälgi teadust“ tähendada vaid nii käimasoleva Covid-19 vaktsineerimiskampaania kui ka tavaliste vaktsineerimiste kavandatud üleminekut RNA-põhistele süstidele viivitamatut peatamist, kuni ohutus on teaduslikult ja meditsiiniliselt kahtlemata tõestatud.“
Tegelik tõde mRNA-põhise „vaktsiinitehnoloogia“ kohta, mis kuulutati välja artiklis ”modRNA – tõeline oht” (vt viide ja viide).
Kaks teadlast, prof dr Klaus Steger ja prof dr Alexandra Henrion Caude, hajutavad dr Michael Palmeri abil tseremoonitsemata tootjate müüte. Saksa molekulaarbioloog prof dr Klaus Steger, kes näitas Nobeli meditsiinipreemia 2023 puhta teadusliku julgusega turunduskampaaniana (vt artiklit), ja Prantsuse geneetik prof dr Alexandra Henrion Caude, kes on spetsialiseerunud RNA ja epigeneetika valdkonnale, lükkavad kergesti ümber tootjate ja poliitikute valeväited, mida juhtiv meedia edastab nõuetele vastavalt ja ilma järelemõtlemiseta.
Hästi põhjendatud teaduslike tulemuste põhjal näitavad piisava kutsekvalifikatsiooniga teadlased ka seda, kui ohtlik on mRNA”vaktsiini” tehnoloogia kui selline. 29. jaanuari 2024. aasta artiklis demonstreerib prof dr Klaus Steger juba elavalt, kuidas modRNA tehnoloogiaga ”vaktsineerimine” on nagu Trooja hobuste hordi sisenemine meie kehasse. Löökhaaval lammutatakse siin ravimitööstuse julgeolekulubadusi.
- »See on vaktsiin«
- »See on mRNA«
- »Vaktsiin püsib lihastes«
- »Teie keha toodab ainult soovitud antigeeni«
- »mRNA-d ei saa DNA-sse integreerida«
Järgnevalt esitatud inglise-eesti tõlge, mis esitab usaldusväärsed teaduslikud tulemused, mille põhjal on hõlpsasti mõistetaval viisil näidatud, et mRNA-põhine ”vaktsiini” tehnoloogia ise on probleem.
Tegelik tõde mRNA vakstiinide kohta:
Viited: [1] www.doi.org/10.3390/ijms241310514 [2] www.biontech.com/int/en/home/pipeline-and-products/platforms/our-mrna-platforms.html
[3] www.cdc.gov/vaccines/vac-gen/imz-basics.htm [4] www.doi.org/10.1038/s41586-023-06800-3 [5] www.doi.org/10.1126/sciimmunol.ade2798 [6] www.biontech.com/int/en/home/pipeline-and-products/platforms/our-mrna-platforms.html [7] www.doi.org/10.1016/j.biopha.2021.111953 [8] www.doi.org/10.1111/apm.13294
[9] www.pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35148837/ [10] www.doi.org/10.1002/prca.202300048 [11] www.doi.org/10.1016/j.fct.2022.113008 [12] www.doi.org/10.31219/osf.io/b9t7m [13] www.pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8546411/ [14] www.ema.europa.eu/en/documents/rmp-summary/comirnaty-epar-risk-management-plan_en.pdf
[15] www.cell.com/action/showPdf?pii=S1525-0016%2817%2930156-9 [16] www.doi.org/10.3390/vaccines10101651 [17] www.doi.org/10.1016/j.isci.2021.103479 [18] www.doi.org/10.3390/vaccines10081316 [19] www.ema.europa.eu/documents/product-information/comirnaty-epar-product-information_en.pdf [20] www.eu-ropeanreview.org/article/34685 [21] www.doi.org/10.3390/cimb44030073 [22] www.pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36778849/ [23] www.anandamide.substack.com/p/ executive-summary-of-the-fda-vrbpac
Süstitud sünteetiliselt muudetud mRNA (modRNA) võtab meie rakud üle, sundides neid võõrvalku/-valke tootma. Mõnda neist toodetakse tahtlikult (st Covid-19 süstide korral ogavalk), teisi aga mitte. Viimased on tingitud mRNA fragmentatsioonist ja nihkest transleerimises. Tootmist ei ole võimalik enam välja lülitada ning see võib mõjutada mis tahes organit. Selle tagajärjel hakkab meie immuunsüsteem hävitama rakke, mis olid varem terved. Muundatakse loomuliku mRNA kaht põhiomadust:
Esiteks on looduslikule mRNAle iseloomulik rakupõhine ekspressioon, mis garanteerib vastavalt reaalajas korrigeerimise. Lipiidsed nanoosakesed transpordivad modRNAd aga täiesti pimesi. DNAd nimetatakse tihti „eluraamatuks“. See paikneb alati rakutuumas, välja arvatud raku pooldumise ajal. Meie tähestik koosneb 26 tähest, DNA aga ainult neljast tähest:
A (adeniin), T (tümiin, mis asendatakse mRNAs U-ga (uridiin), G (guaniin) ja C (tsütosiin).
Transkriptsiooniks nimetatavas protsessis kopeeritakse DNAs asuvad geenid vastavate tähtedega mRNAsse. mRNA väljub tuumast, kus ribosoomid saavad seda lugeda ning selle translatsiooniks nimetatava protsessi teel valguks muundada. DNAd võib võrrelda kokaraamatuga, mRNAd konkreetse retseptiga ning valku küpsetatava koogiga.
Rakud täidavad mitmesuguseid erinevaid ülesandeid (nt naharakud vs. närvirakud) ning vajavad seega rakuspetsiifilisi valke (st kooke). Neid valgukogumeid korrigeeritakse pidevalt ajas ja ruumis vastavalt inimese vanusele ning tegevusele, st sellele, kas ta magab, sööb, spordib, joob alkoholi või võtab ravimit. Selles süsteemis tarbib mistahes võõrvalgu tootmine lisaenergiat, ent võib ka rikkuda meie rakkude tegevuse sujuva kulgemise.
Teiseks on loodusliku mRNA tootmine äärmiselt täpselt reguleeritud ja eluiga lühike, millega tagatakse selle kiire kohanemine muutuvate elutingimustega. Seevastu sünteetilised modRNAd on loodud suurendama valgu aktiivsust ning neil ei ole „väljalülitamisnuppu“.
Erinevalt modRNAst on loodusliku mRNA eluiga rangelt reguleeritud ning seda võivad loomulikul teel lühendada erinevad mehhanismid, nagu:
- negatiivne tagasiside, mis vähendab täiendava mRNA tootmist või peatab selle;
- mikroRNAde vahendatud regulatsioon, millel on sageli rakuspetsiifiline mõju;
- RNAd lagundavad ensüümid (RNaasid), mis lagundavad mRNAd.
Artikli toimetas Revo Jaansoo.
23-aastase Alexis Lorenze kannatustest näed selles videopostituses:
Loe lisaks:
