Maailmas toimub sündmuseid, millest suur osa inimesi jätkuvalt aru ei saa ja peavad neid sündmuseid väljamõeldisteks või inimest peetakse hulluks. Aastakümneid tagasi, pandi sellised inimesed hullumajadesse ja tean ühe teadmainimese jutust, kes töötas Tallinna hullumajas (Paldiski mnt) õena 35 aastat, et raskemad juhtumid viidi Sankt-Peterburgi. Ta mainis ka, et need “hullud” olid väga paljud tegelikult “mittehullud” ja nägid seda, mida “blokeeritud” teadvusega inimesed ei näinud – sellepärast eraldati need “nägijad”. Seda tehakse ka tänapäeval aga kasutatakse vanglat ja tehakse “ajuloputust” abivahenditega.
Need, kes mind isiklikult teavad ja on minuga isiklikult kohtunud Vaba Eesti Kogukonna ja Elujõuliste kogukonna kohtumistel, siis olen rääkinud enda isiklikest juhtumitest ja näidanud ka pilte. Seega, tean ka mina, mida Alex Jones, Tucker Carlson ja paljud teadmainimesed üle elasid. Alex Jones (Infowars looja ja juht) räägib ühes hiljutises videos nii:
“Olgu, ma pole kunagi seda lugu rääkinud ega neid lugusid jaganud, kuid kavatsen seda teha homme (toim. 01.11.2024) reedeses saates. Selleks inspireeris mind täna (toim. 31.10.2024) Tucker Carlson (Toim. Ta oli Maailmavalitsusele kuuluva Fox News pikaaegne uudisteankur)
Mõni aasta tagasi sain ma sellest juhtumist teada, aga ma ei hakka detailidesse ega allikatesse laskuma. Eelmisel aastal, kui olin Tuckeriga õhtusöögil tema majas Maines, hakkasime rääkima paranormaalsest ja muudest sarnastest teemadest. Ta rääkis mulle kahest kogemusest oma elus: üks neist oli juhtunud lapsepõlves Californias nende maja tagaaias ja teine umbes aasta tagasi. Ta ei olnud kindel, kas Jumal on olemas, ta pole selline inimene, kes kuuleks hääli või näeks asju nagu skisofreenik. Kuid ta koges midagi rünnaku taolist – lugu demonist, kes kraapis voodit ja kõike muud. Ta kirjeldas seda väga detailselt. Kraapimisjäljed ei olnud tehtud tema enda kätega – need ulatusid eest taha ja olid väga selged. Selliseid lugusid kohtab kõikjal, alates Jaapanist kuni iidse Aafrikani, need on universaalsed, sest need tõesti juhtuvad.
Rääkisin talle ka mõned oma kogemused, kuid ei avaldanud talle kõike, näiteks seda, miks see juhtus või kust see tuli. Kui rääkisin talle, mis oli selle päritolu, tabas mind tunne, et teadsin täpselt, mis temaga juhtus. Ta oli üsna häiritud, läks vannituppa, tuli tagasi ja ütles: „Ma pole sellest isegi oma naisele rääkinud.”
Olen aastate jooksul õppinud oma vaistu usaldama, justkui oleks mul kuues meel. Teinekord tuleb lihtsalt avada end selle tajumiseks, ja see on alati täpne.
Ma räägin selle loo homme. See on tõeline – see pole nali. Olen kogenud midagi, mida nimetatakse poltergeistiks ehk vihaseks vaimuks, mis paiskab inimesi ja lõhub asju. See juhtus vaid korra, täiesti ootamatult, kui olin 11-aastane. Õlg nihestus paigast, ja kuigi ma olin sitke laps, mõistsin selle mõju alles hiljem. See on lugu, mida räägin homme.
Me kõik peame mõistma, et maailmas käib puhas võitlus hea ja kurja vahel. Olgu need siis deemonid, tulnukad või mis iganes, midagi on olemas ja see võitlus kestab….”
Kuula minu 7. podcasti SIIT või kliki alloleval pildil:
Loos mainitud lugu Peter Liiviga kuula ja vaata SIIT
39
