Kohtunik Anu Uritam: maksa 5760 eurot tagatist, seni põhiseadus sulle ei kehti?

Veiko Huuse

See juhtum toob esile terava küsimuse: kas Eesti kohtunikud on tõepoolest sõltumatud ja erapooletud, või mõjutavad nende otsuseid meedia ja avalik arvamus? Anu Uritami varasemad otsused ja meediast tingitud kallutatus on tekitanud kahtlusi tema erapooletuses. Kui kohtunik ise ei järgi seadusi ja laseb mõjutada end meediarünnakutest, kas saab veel rääkida õigusriigi põhimõtetest?
0 Shares
0
0

Anu Uritam ei keskendu meediaettevõtte rikkumisele. Kui kodanik pöördub kohtusse, et kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ning GDPR-i reeglite rikkumiste eest, ootab ta õiglast ja sõltumatut kohtupidamist. Isegi wikipedia ütleb, et Anu Uritam ei sobi kohtunikuks: https://et.wikipedia.org/wiki/Anu_Uritam . Ent Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsust on taas löögi all – kohtunik Anu Uritam, kelle kallutatus on olnud korduvalt kahtluse all, otsustas, et kannatanu peab maksma 5760 eurot kohtusse pöördumise eest, mitte ei keskendu meediaettevõtte rikkumistele.

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.