Anu Uritam ei keskendu meediaettevõtte rikkumisele. Kui kodanik pöördub kohtusse, et kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ning GDPR-i reeglite rikkumiste eest, ootab ta õiglast ja sõltumatut kohtupidamist. Isegi wikipedia ütleb, et Anu Uritam ei sobi kohtunikuks: https://et.wikipedia.org/wiki/Anu_Uritam . Ent Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsust on taas löögi all – kohtunik Anu Uritam, kelle kallutatus on olnud korduvalt kahtluse all, otsustas, et kannatanu peab maksma 5760 eurot kohtusse pöördumise eest, mitte ei keskendu meediaettevõtte rikkumistele.
Kohtunik Anu Uritam: maksa 5760 eurot tagatist, seni põhiseadus sulle ei kehti?
See juhtum toob esile terava küsimuse: kas Eesti kohtunikud on tõepoolest sõltumatud ja erapooletud, või mõjutavad nende otsuseid meedia ja avalik arvamus? Anu Uritami varasemad otsused ja meediast tingitud kallutatus on tekitanud kahtlusi tema erapooletuses. Kui kohtunik ise ei järgi seadusi ja laseb mõjutada end meediarünnakutest, kas saab veel rääkida õigusriigi põhimõtetest?