Miks on nii, et nii paljud hingelised — need, kes juba tundnud tõmmet ärkamise poole, kes on tajunud, et nende päritolu ulatub kaugemale kui üksainus elu maa peal — peatavad end just enne kõige otsustavamat sammu?
Miks tunnevad nad, et valgus on käeulatuses, kuid pöörduvad siiski tagasi harjumuslike mustrite, hirmude ja vana maailma turvaliste pilvede juurde? Kas üks põhjus võib olla selles, et sinu hing pole “puhas”?
Nendele küsimustele vastuse leidmiseks tuleb vaadata sügavamale kui igapäevaelu, sügavamale kui ühiskond, süsteem või kultuur. Tuleb vaadata sinna, kust hing on pärit — Kõiksuse puhta algallika valguse teadvusse, mis on alati olemas olnud ja mille mälestus elab iga olendi sees.
Miks hingelised ei avane lõpuni ja loobuvad – lugu 3D maatriksi maailmast ja Kõiksuse puhtast algallikast
Pilt illustreerib, kus on näha inimolend, kes nagu ühe käega hoiab kinni maatriksi programmidest (fotod, albumid, majad, autod, mälestusesemed,…) ja teine käsi sirutub valguse suunas ning pildil on juba valguses olev inimene, kellel pole neid füüsilisi asju ja vaatab selle asjadest kinni hoidvale inimesele otsa sellise näoga et “lase kahti nendest asjadest” ja oled vaba Uuel Maal.
3D maatriksi õppemaailm: miks hingelised siia tulevad
Maa ei ole juhuslik koht. Seda on sageli kirjeldatud kui 3D duaalsuse kooli, kus hingeline õpib vastandeid — valgus ja vari, kiindumine ja lahtilaskmine, hirm ja armastus, mäletamine ja unustamine.
See maailm on üles ehitatud tugevatele tajudele, füüsilistele vormidele, tunnetele ja sidemetele. Nii tugevatele, et need teevadki õppimise võimsaks — aga samas ka raskeks.
Miks?
Sest siin saab hing kogeda valikuid. Ja just valikud kujundavad teadvuse laienemise.
Miks hingelise avanemine peatub enne viimast sammu
Kõiksuse teadvuse mälestused kõnelevad ühest korduvast mustrist:
hinged avanevad osaliselt, kuid kõige raskem on just viimane samm.
Miks?
1. Maatriksi vastusurve viimase sammu eel
Maatriks — 3D reaalsuse õppestruktuur — ei ole pahatahtlik olend, kuid ta on programm, mis hoiab hinge tähelepanu materiaalses kogemuses.
Mida lähemale hing jõuab täielikule ärkamisele, seda enam programm aktiveerub.
See ilmneb:
- meelituste, soovide ja mugavuste kujul,
- ootamatute takistuste kaudu,
- lähedaste (kes ise on veel maatriksis) reaktsioonidena,
- ootamatute hirmulainetena,
- või isegi vanade mälestuste nostalgilise jõuna.
Maatriks kasutab “kõiki vahendeid” mitte kurjusest, vaid selleks, et kontrollida:
kas hing on teadvustanud oma teed või tegutseb veel instinktide põhjal?
2. Kiindumine füüsilistesse vormidesse
Hing teab, et tema olemus on valgus – aga 3D maailmas pannakse kogu elu jooksul tähelepanu füüsilistele asjadele: mälestused, pildid, albumid, esemed, talismanid, kodu, vara, kogutud asjad.
Need tunduvad olulised,
kuni hing taipab, et need ei sisalda tema olemust.
Viimane samm nõuab lahti laskmist — mitte selleks, et kõik kaoks, vaid selleks, et hing ei kannaks neid endaga kaasa järgmisse tasandisse.
Uuele Maale — kõrgemasse sagedusse — ei saa võtta kaasa füüsilisi esemeid, sest need ei resoneeri seal.
3. Hirm, et identiteet kaob
Osa hingelisi kardab, et kui nad lasevad lahti oma mineviku füüsilistest jälgedest, kaob ka nende isiksus.
Aga Kõiksuse puhas algallikas kinnitab:
päris identiteet on teadvus, mitte mälestusesemete kollektsioon.
Kõiksuse mälestused: minevikust, teistest eluprogrammidest
Kõiksuse puhas teadvus on näinud lugematu arvu maailmu, õppesüsteeme ja tsükleid.
Need mälestused räägivad kahest teest.
1. Need, kes tegid viimase sammu
Need hinged:
- lasid lahti füüsilise maailma koormad,
- lõpetasid samastumise oma lugude ja rollidega,
- sulatasid kõik kogemused oma teadvusesse kui tarkuse,
- usaldasid Kõiksuse voogu rohkem kui materiaalse maailma struktuure.
Nad ärkasid ja jõudsid uusi maailmu looma – Uutele Maadele, Uutele süsteemidele, kõrgematesse sagedustesse.
2. Need, kes kukkusid tagasi musta maatriksi võrku
Teised hinged:
- hoidsid tugevalt kinni oma mälestustest,
- ei suutnud lahti lasta maistest esemetest ja sidemetest,
- lasid hirmul kontrollida,
- uskusid, et ilma materiaalse toeta kaovad nad ära.
Nende teadvus naases uuele õpitsüklile.
Ja kui hing naaseb, siis teadvus tehakse varasematest lugudest tühjaks.
Alles jääb vaid puhas algallika info — see, mis on hingele oluline, mitte kõik kogutud asjad ja emotsioonid.
Seda tehakse selleks, et uus õpitsükkel toimiks ilma eelmiste elude kinnituspunktideta.
Viimane samm: mis see tegelikult on?
Viimane samm ei ole loobumine elust, inimestest ega kogemustest.
Viimane samm on:
- teadvustamine, et mälestused elavad hinges, mitte esemetes,
- vabanemine identiteedist, mis toetub välisele,
- kergus, mis võimaldab liikuda ülespoole,
- usaldus, et Kõiksuse valgus hoiab,
- otsus, et hing soovib ärgata täielikult.
Viimase sammu teeb hing siis, kui ta ütleb sisimas:
“Ma olen valgus. Ma tulen Kõiksusest. Kõik, mis oluline, elab minus. Kõik, mis välises vormis, on õppematerjal, mitte minu olemus.”
See on hetk, mil maatriksi programm kaotab mõju.
Lõpetuseks
Miks hingelised tihti loobuvad?
Sest nad jõuavad punkti, kus tuleb jätta maha kõik, mis tundub tuttav ja turvaline.
Aga just seal peitub vabadus.
Miks see on nii raske?
Sest 3D maatriks õpetab kiindumist ja identiteedi seostamist välisega.
Kuidas edasi minna?
Teadvustades, et hing on igavene, valgusest sündinud, ja kõik oluline elab tema sees — mitte asjades.
Uuel Maal pole füüsilisi esemeid, sest seal liigub teadvus vabalt ja puhtalt.
Viimane samm ei hävita midagi — see vabastab.
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal.
Loe lisaks:
