2024 aasta oktoobris jõudis avalikkuse ette lapse hooldusõigusega seotud vaidlus, mille käigus viidi laps ajutiselt turvakeskusesse ning ema ja lapse suhtlemist piirati. Ühe kohtuniku tegevus käivitas ebaõiglase protsessi, kuhu sekkus lõpuks ka õiguskantsler. Juhtum tõi kaasa vastuolulisi tõlgendusi: osapooled kirjeldasid toimunut erinevalt, avalikkuses ringlevad videolõigud ja avalikud pöördumised tekitasid terava arutelu selle üle, kuidas on tasakaalus lapse heaolu, vanemate õigused ja riigi sekkumise piirid.
Kas on Korruptsioon selles loos, kuhu segatud kohtunik, advokaat, ametnik, kohtutäitur
Kogu selle looga on avaliku tähelepanu ja korruptsiooni kahtluse alla sattunud:
Ahti Kuuseväli – on kohtunik, kelle ebaõiglased otsused ja määrused kõrgem kohus tühistas
Urmas Volens – endine riigikohtunik, lahkus 2025 lõpp, nüüd on Nove advb. advokaat. Loe SIIT ühte tema korrupsioonimaigulist käitumist. (Ootamatult lahkus sellelt 3D Maalt 26.02.2026, 49 aastaselt, uuesti õppima ja meenutama, mis on hinge roll ja ülesanded)
Margrit Pitkve – endine lastekaitse “spetsialist”, kelle ebaõiglane tegevus koos kohtutäituri Risto Sepp’aga viis lapse kinnisesse turvakeskusesse.
Maarja Pild-Freiberg – vandeadvokaat, lapse isa poolt palgatud
Karmen Turk – vandeadvokaat, lapse isa poolt palgatud
Andra Olm – advokaat, lapse isa poolt palgatud
Helen Hääl – advokaat, lapse isa poolt palgatud
Risto Sepp – kohtutäitur
Astrid Asi – peaprokurör, endine kohtunik
Kadi Sitska – riigi poolt määratud lapse kaitsja
Sulev Vedler – Eesti Ekspress ajakirjanik
Nende konkreetsete inimolendite tegevusest saad rohkema ülevaate siit:
Algfaasis tuginesid ametkondlikud ja kohtumenetluse käigus tehtud sammud eelkõige sellele, et kohtulahendi täitmine peab olema tagatud ning lapsega seotud otsused tehakse menetlusraamides. Samal ajal kirjeldas ema avalikes pöördumistes olukorda, kus lapse turvatunne ja side emaga said tema hinnangul tugevalt kahjustada. Isa ja tema esindajad seevastu rõhutasid avalikes seisukohtades, et väited vägivallast ei vasta tõele, et täitetoiming toimus ametnike juuresolekul ning et laps vajab võimalust suhelda mõlema vanemaga.
Järgnevatel kuudel liikus juhtum edasi etapist etappi: lisandus ametkondlikku järelkontrolli, avalikkusesse jõudsid viited õiguskantsleri tähelepanekutele lapse üleandmise ettevalmistamise ja suhtluskorra praktiliste küsimuste kohta ning vaidlus jätkus nii kohtumenetluses kui ka osapoolte avalikes selgitustes. Tekkis pilt, kus sama juhtumi käsitlus ei püsinud kogu aeg ühesugune: aja jooksul muutusid rõhuasetused, hinnangud ning praktikad, mida osapooled tajusid kord jäigemana, kord paindlikumana.
Oluline pööre saabus 2025. aasta novembris, kui kõrgema astme kohus tühistas varasemad otsused (osapoolte avalike väidete kohaselt) ning juhtumi suund muutus. Selline areng näitab, et õigussüsteemis toimib järelevalve ja edasikaebamise mehhanism — kuid samal ajal toob see esile ka koha, kus süsteemi nõrkus muutub inimese jaoks väga konkreetseks: kui vaidlus kestab pikalt ja otsused vahepeal muutuvad, võivad tagajärjed olla osapooltele juba pöördumatult rasked.
Selle loo juures ei ole keskne mitte ainult juriidiline tulemus, vaid ka hind, mida protsess nõuab. Pikaajalised hooldusvaidlused võivad tekitada lapsele ja vanemale vaimset pinget, mõjutada tervist, katkestada tavapärast elukorraldust ning tuua kaasa märkimisväärseid kulusid. Isegi siis, kui mõni otsus hiljem muutub või tühistatakse, ei “tühistu” automaatselt see aeg, stress ja ebakindlus, mida laps ja vanem vahepeal läbi elavad.
Lisaks tuleb arvestada, et vaidlused ja nendega seotud menetlused ei pruugi olla lõppenud ka siis, kui varasemad otsused tühistatakse — protsessid võivad jätkuda teistes vormides, uute taotluste, hinnangute ja korralduste kaudu. Seetõttu on selle juhtumi üks suuremaid küsimusi laiem: kuidas tagada, et lapse huvid oleksid kaitstud nii sisuliselt kui ajaliselt — nii, et menetlus ei muutuks ise lapse heaolu mõjutavaks teguriks.
Kogu selle juhtumi pikem taust, varasemad viited ja kronoloogia – fookuses kohtunik Ahti Kuuseväli:
Kristiina Heinmetsa lapse hooldusõiguse sündmuse läbi Fonte.News toimetaja nägemuse kronoloogilises järjestuses:
Sündmused kronoloogilises järjekorras
26.09.2024
- Avaliku kirjavahetuse põhjal väideti, et Harju Maakohtus tehti määrus esialgse õiguskaitse kohta, millega peatati ema hooldusõigus lapse suhtes ning kohustati laps isale (Aivar Aigro) üle andma (osapoolte esindajate kirja järgi).
- Samas rõhutati, et menetlus oli kinniseks kuulutatud.
30.09–01.10.2024
- Ema (Kristiina Heinmets) avalikes pöördumistes kirjeldati katseid last isale üle anda, mis tema sõnul ei õnnestunud lapse vastuseisu tõttu.
03.10.2024
- Toimus täitetoiming, millest levis avalikkuses video(lõik).
- Isa esindajate avalikus kirjas väideti, et video kujutas täitetoimingu üht lühilõiku, ning et kohtutäitur Risto Sepp salvestas kogu toimingu; nende kirja kohaselt olid kohal kohtutäitur, politseiametnikud, psühholoog ja laste heaolu spetsialist Margrit Pitkve.
- Ema avalikes pöördumistes kirjeldati juhtunut teistsugusena ning rõhutati lapse hirmu ja soovi mitte isaga kaasa minna.
05.10.2024
- Ilmus algne artikkel (esmakordne avaldamine 05.10.2024).
- Samal päeval toimus ema üleskutsel kogunemine Tallinna Lasteturvakeskuse juures (Vana-Pärnu mnt 9a), kus tema eesmärk oli nõuda lapse vabastamist turvakeskusest (ema avaliku üleskutse järgi).
- Fonte.News toimetaja viibis sündmuskohal ning kuulis osapoolte selgitusi.
07.–08.10.2024
- Lisandusid täiendused: avalikud postitused ja väited ametnike tegevuse, lapsega suhtlemise piirangute ning menetluslike küsimuste kohta.
- Avaldati ka isa (Aivar Aigro) pöördumine, milles ta eitas vägivalla kasutamist, rõhutas lapse õigust suhelda mõlema vanemaga ning põhjendas oma seisukohti (isa avaliku pöördumise järgi).
- Ema ja isa esindajate seisukohad olid avalikult selgelt vastandlikud.
10.10.2024
- Avaldati ema avalik kiri, kus ta kirjeldas lapse turvakeskuses viibimist, lapsega suhtlemise raskusi ning oma nägemust juhtunust.
- Avaldati isa esindajate avalik kiri, milles paluti meedial mitte levitada last puudutavat materjali ja toodi välja nende versioon täitetoimingu käigust (sh viited protokollile ja salvestisele).
11.10.2024
- Lisati lugejakiri, mis sisaldas tugevaid hinnanguid erinevate osapoolte ja institutsioonide suhtes. (Selles kokkuvõttes käsitlen lugejakirja kui arvamuslikku teksti, mitte faktiväidet.)
26.10.2024
- Avaldati täiendused, mille kohaselt kohtus ema lapsega Pirita linnaosa valitsuse ruumides kindlaksmääratud tingimustel ja ajaliselt piiratud kohtumise raames (artikli väite järgi).
09.11.2024
- Avaldati õppejõu (Viktor Turkin) kommentaar, mis selgitas üldist kohtupraktikat ja Riigikohtu varasemaid põhimõtteid hooldusõiguse piiramise erandlikkuse kohta.
26.11.2024
- Viidati meediakajastusele, mille järgi õiguskantsler Ülle Madise tuvastas lapse üleandmise ettevalmistamises palju ja märkimisväärseid puudusi.
29.11.2024
- Artiklis väideti, et erikontroll tuvastas ametnike tegevuses rikkumisi (täpne ulatus ja sisu on kontrollitav vastavas raportis, millele tekst viitas).
04.12.2024
- Avaldati ema avalik pöördumine, milles ta tõstatas küsimusi dokumentide kättesaadavuse, suhtluspiirangute ja menetlusliku võrdsuse kohta (väidetena).
11.12.2024
- Artikli täienduse kohaselt tühistati varasemad otsused ning ema ja laps said taas kokku.
05.11.2025
- Tehti sel kuupäeval kohtuotsus, millega varasemad Ahti Kuuseväli otsused tühistati ning lapse olukord lahenes õiglaselt ja õiguspäraselt ema kasuks.
Kogu seda protsessi neutraalselt vaadates tekib paratamult küsimus: Kas kohtunik Ahti Kuuseväli sobib kohtunikuks ja üldse õigussüsteemis tegutsema?
Täiendus selle teemaga seonduvalt 14.02.2026:
See info on avalikust sotsiaalmeedia postitusest Märt Roosna FB “seinalt”:
Jälgime mängu rahus ja valguses.
