Makseraskustesse sattunud inimesed teevad sageli ennatliku järelduse, et kord allkirjastatud leping kohustab neid tasuma iga küsitud euro – olgu selleks kõrged intressid, lepingutasud või erinevad kõrvalkulud. Tegelikkuses ei lasu finantskohustuste täitmise koorem ainuüksi laenuvõtjal. Seadusandlus seab ranged raamid ka laenuandjale, kes on kohustatud enne iga krediidiotsust veenduma tarbija tegelikus võimekuses laen nõutud tingimustel tagasi maksta. Seda kohustust tuntakse vastutustundliku laenamise põhimõttena. Nõude rikkumisel võivad olla laenuvõtja jaoks erakordselt suured rahalised tagajärjed, võimaldades kärpida lepingulised intressid seadusjärgsele tasemele ning tühistada mitmed lisatasud.
Krediidivõimelisuse hindamise tegelik ulatus ja laenuandja kohustused
Vastutustundlik laenamine on enamat kui arvutiprogrammi automaatne otsus või põgus küsimus kuu sissetuleku kohta. Võlaõigusseadus (VÕS) ja krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAS) sätestavad, et enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab krediidiandja koguma ja analüüsima põhjalikku teavet tarbija majandusliku olukorra kohta.
Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta mitmeid elulisi faktoreid:
- Regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek
- Olemasolevad kohustused (teised laenud, liisingud, järelmaksud)
- Eluaseme- ja muud vältimatud majapidamiskulud ning ülalpeetavad
- Varasem maksekäitumine
- Kliendi pangakontol kajastuvad tegelikud tulud ja igapäevased väljaminekud
- Uue laenumase reaalne mõju pere eelarvele
Laenuandja peab suutma tagantjärele ammendavalt põhjendada, milliste reaalsete andmete pinnalt tehti otsus inimese maksevõime kohta.
Pangakonto väljavõtte roll ja Riigikohtu praktika
Üks peamisi vaidluspunkte laenuvaidlustes keerleb küsimuse ümber, kas laenuandja ikka kontrollis maksevõimet piisava põhjalikkusega. Kohtupraktika, sealhulgas Riigikohtu seisukohad, on siinkohal ühemõttelised: krediidiandjal on kohustus küsida krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muud usaldusväärsed andmed võimaldavad maksevõimet sama usaldusväärselt hinnata.
Pelgalt kliendi enda esitatud numbrilised väited taotlusel ei vabasta laenuandjat kontrollikohustusest. Kui laenutaotlusele on märgitud sissetulekuks 1500 eurot ja kuludeks 400 eurot, kuid esitatud pangakonto väljavõte näitab pidevat miinuses olemist või igakuist sissetulekute kohest ärakasutamist, ei tohi laenuandja ilmseid ohumärke eirata.
Millal on vastutustundliku laenamise nõudeid rikutud?
Rikkumise kahtlus on põhjendatud juhtudel, kus laenuandja jättis tähelepanuta selged ohumärgid või ei viinud läbi sisulist kontrolli. Tüüpilised tunnused on:
- Inimesel oli laenu võtmise hetkel juba mitu aktiivset kohustust ja finantskoormus oli kõrge
- Pangakontol esinesid korduvad makseraskused või arvelduskrediidi limiidi pidev ärakasutamine
- Sissetulek oli ebastabiilne või madal
- Pärast püsikulude ja varasemate laenude tasumist ei jäänud uue laenumase teenindamiseks reaalselt vaba raha
- Laenuandja ei küsinud kontoväljavõtet ega muid tulusid tõendavaid dokumente
- Isikule anti järjest uusi laene olukorras, kus varasemaid kohustusi tasuti ilmselgelt uute laenude arvelt
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et krediidi eesmärk ei tohi olla olukorra tekitamine, kus inimene on sunnitud võtma üha uusi laene olemasolevate katteks, kaotama oma vara või langema täielikku maksejõuetusse.
Õiguslikud tagajärjed: intresside vähendamine ja ümberarvestus
Vastutustundliku laenamise reeglite rikkumine ei tähenda, et laenatud raha muutuks kingituseks või et põhiosa ei tuleks tagastada. Küll aga muutuvad laenu teenindamise tingimused võlgniku jaoks kardinaalselt.
VÕS § 403^4 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja on sõlminud lepingu olukorras, kus ta ei oleks tohtinud krediiti anda, loetakse krediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär (kui see pole lepingumäärast madalam). Tarbija vabaneb ühtlasi kõigist muudest krediidiga seotud tasudest.
Tulemuseks võib olla drastiline summaarne muutus. Näiteks 5000-eurose laenu puhul, mida lepingujärgselt nõuti tagasi 10 000 kuni 15 000 euro ulatuses, tähendab nõuetekohane ümberarvestus kordades väiksemat tagasimaksekohustust.
Juba tehtud maksete ja varasemate laekumiste ümberarvutamine
Ümberarvestus ei puuduta ainult tulevasi makseid. Kui isik on aastaid tasunud ebamõistlikult kõrgeid lepingulisi intresse ja tasusid, tuleb varasemad maksed ümber arvestada. Summasid, mis ületasid seadusjärgse intressiga lubatut, käsitletakse krediidi ennetähtaegse tagasimaksena. Sellise korrektsiooni tulemusel võib selguda, et laenujääk on kahanenud miinimumini või on tarbija maksnud laenuandjale hoopis enam, kui õiguslikult lubatud olnuks.
Viivised, leppetrahvid ja kahjuhüvitised
Viiviste ja sissenõudmiskulude osas kehtib eraldi kontrollikohustus – need ei kao automaatselt, vaid nõuavad iga lepingu kontekstis eraldiseisvat õiguspärasuse hindamist. Lisaks võib vastutustundatu laenamine avada tee kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Seetõttu ei tasu piirduda lihtsa eitusega, vaid esitada krediidiandjale või inkassofirmale konkreetne nõue: “Teie esitatud võlasumma ei ole õige. Palun tõendage vastutustundliku laenamise nõuete täitmist ja tehke nõude uus arvestus.”
Tõendamiskoormis ja Finantsinspektsiooni roll
Tarnekindluse tagamiseks sätestab seadus selge reegli: vaidluse korral lasub kohustus tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist tervikuna krediidiandjal (VÕS § 403^4). Pank või kiirlaenufirma peab suutma esitada dokumendid andmete kogumise, kulude arvestuse ja maksevõime analüüsi kohta. Pelk viide kliendi suulisele kinnitusele ei ole piisav tõend.
Finantsinspektsioon on asunud järelevalvaja rollis aktiivselt tegelema vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumiste ohjeldamisega, tuues esile probleeme olukordadega, kus ilmselgelt maksejõuetutele isikutele väljastati laene koos lubamatute kõrvalkuludega.
Mida teha laenulepingu või inkassoteate saamisel?
Enne mistahes uue maksegraafiku allkirjastamist või suure võlasumma tunnustamist tuleb astuda järgmised sammud:
- Küsi välja kogu toimik: Nõua laenuandjalt või inkassofirmalt laenutaotlust, kasutatud andmeid, sissetulekute ja kohustuste arvestust, maksevõime arvutust ning kõiki kontrolliks kasutatud kontoväljavõtteid või muid tõendeid.
- Hinda tegelikku olukorda: Võrdle laenuandja esitatud andmeid oma reaalse majandusliku olukorraga lepingu sõlmimise hetkel.
- Nõua ümberarvestust: Kui ilmneb, et laen anti ilmse maksevõime puudumise juures, nõua lepingu ümberarvestamist VÕS § 403^4 lg 7 alusel, jättes kõrvale ebaseaduslikud intressid ja lisatasud.
Kõiki lepinguid tuleb hinnata individuaalselt, võttes arvesse konkreetse hetke asjaolusid, kuid õigete andmete ja seadussätete rakendamine võib võlakoormust vähendada tuhandete eurode võrra.
Autor: Võlanõustaja Kaire Reier. Loe tema kohta SIIT
Loe lisaks:
