Lühike tutvustus globalistide uue orjandusliku korra eesmärkidest tänases transhumanistlikus ja tehisintellekti kontrollitavas füüsilises materiaalses (matrix) maailmas.
Kujuta ette:
Inimene (kui veel on inimesi) elab üksi pisikeses korteris. Ta eelistaks olla abielus, kuid riik peab seda vananenud institutsiooni “patriarhaalseks” ja “valgete ülemvõimuks”. Ta eelistaks lapsi saada, aga ta ei saa neid endale lubada. Pealegi pole tema iga-aastane süsinikdioksiidi saastekvoot teise, ressursse raiskava, inimese katmiseks piisav.
Tal pole kunagi midagi olnud. Ta üürib oma magamistuba, sisustust ja kasinaid meelelahutusi. Iga kuu laekub tema digitaalse ID -ga seotud digitaalsele kontole mitu keskpanga digitaalset valuutaühikut. Kui palju ta saab, sõltub sellest, mitu tundi ta valitsustööl töötab, kui palju valitsus tema tööd hindab, kui palju valitsus teda avaliku infrastruktuuri kasutamise eesõiguse eest maksustab ja kui suure osa tema sissetulekust peaks valitsus otsustama jagada ümber teistele abivajajatele. Pärast seda, kui tema sissetulekust on maha arvatud maksud, üürid, kommunaalkulud ja muud munitsipaal-, osariigi, föderaal- ja rahvusvahelised tasud, on tal väike – kui üldse – vabatahtlik sissetulek.
Kui ta otsustab selle tulu säästa, et investeerida oma tulevikku, teatab valitsus talle, et tema keskpanga digitaalsed valuutaühikud kaovad üheksakümne päeva jooksul. Kui ta püüab osta midagi, mille valitsus on keelanud, kaotab ta selle, mis tal praegu on. Kui ta teeb midagi, mida valitsus peab tema heaoluga vastuolus olevaks, väheneb tema sotsiaalne krediidiskoor ja osa tema sissetulekust kaob. Iga paari nädala tagant ilmub oma korteris videoekraanile digiarst (töötab tehisintellektil), kus on üksikasjalik nimekiri kõigist “ebatervislikest” asjadest, mida ta on pärast viimast suhtlust teinud. Talle teatatakse, et osa tema ajutistest säästudest jagatakse ümber tervislikumate harjumustega kodanikele. Tema tehisintellekti tervisemonitor ütleb talle, et ta peab viivitamatult teatama lähimasse ravimite jaotuskeskusesse, et talle saaks süstida uusimad “vaktsiinid”. Selle eiramine toob kaasa kõigi elektrooniliste meelelahutusseadmete deaktiveerimise ja püsiva märgi tema sotsiaalkrediidiregistrisse.
Ta on õnnetu ja kuna riigi tehisintellekti järelevaataja on tema ebaõnne tuvastanud, julgustab tema korteri kuvar teda leidma isiklikku tähendust, „liites võitlusega globaalse soojenemise vastu”. Mõnda aega teeb ta just seda. Ta osaleb oma kortermajas kogukonna koosolekutel, kus valitsusametnikud räägivad planeedi päästmise tähtsusest, kui nad ei oma midagi. Ta vestleb riigi sotsiaalmeedia platvormil anonüümsete võõrastega (robotidega?) ja nad kõik nõustuvad, et maailma päästmiseks tehtud ohvrid on kindlasti seda väärt. Ühel hommikul ärkab ta üles ja avastab, et tema sotsiaalne krediidiskoor on tõusnud ja et teda on premeeritud mõne täiendava keskpanga digitaalse valuutaühikuga. Sellegipoolest on meie tulevane inimene õnnetu.
Siis ühel päeval lõõmavad sireenid ja tema korterimonitor vilgub uudistega: riik on sõjas . Ta kuulab tähelepanelikult, kuid ei saa aru, millised välisriigid ründavad. Usaldusväärsed uudisteankrud ütlevad talle, et rahu, õitseng ja vabadus on kõik ohus. Ta astub oma pisikesest korterist välja, et leida teisi üksikuid üürnikke, kes on tulihingelised ja räägivad põnevil tulevastest lahingutest. Ta kõnnib tagasi, et leida oma tehisintellekti juhendaja, kes teatab talle, et ta on isiklikult valitud kodumaad selle vaenlaste eest kaitsma. Esimest korda paljude aastate jooksul tunneb meie tulevane inimene end elavana.
Peagi leiab ta end alglaagrist, kus ta naudib regulaarset treenimist, distsipliini ja sõprust. Kuus kuud hiljem saadetakse ta koos uute sõpradega välismaale. Kummalisel kombel pole kogu selle aja jooksul keegi selgitanud, kellega nad tegelikult võitlevad. Ta teab vaid seda, et nad sõdivad “autoritaaridega”, kes soovivad “meie demokraatiat hävitada”. Tema laagris on ootusärevus ja seiklustest räägitakse lõputult. Siis, kui kõik seda kõige vähem ootavad, ründab pea kohalt äikeseline drooniparv. Kellelgi pole aega reageerida. Tundub, et plahvatused tulevad eikuskilt. Ta näeb oma sõprade laipu tükkideks rebituna. Siis läheb kõik pimedaks.
Ta ärkab haiglas raskelt vigastatuna, teda kutsutakse kangelaseks ja saadetakse hiljem koju. Kohale jõudes märkab ta väljaspool valitsuse geneetiliselt muundatud toidu jagamiskeskusi kerjuseid. Ta kuuleb, kuidas kerjus tänaval nalja teeb, et nad kutsuksid neid ” putukaliinideks “, sest see on kõik, mida süüa saab. Ta saab teada, et tema vanasse korterisse on kolinud keegi teine, kuid talle pakutakse ajateenistuse tõttu uut. See on väiksem ja sellel on veelgi vähem sisustust kui see, mille ta kaotas. Ta mõistab, et enamik tema endistest naabritest ei naasnud kunagi sõjast ja et paljud uustulnukad, kes praegu nende korterites elavad, näevad välja ja kõlavad nagu need inimesed, kellega tal kästi välismaal sõdida. Mitte millelgi pole mõtet. Tema vigastused piinavad teda. Ta tunneb end veelgi eksinud ja üksildasem kui enne sõtta minekut. Tema AI juhendaja teatab talle, et ta on lisatud inimeste nimekirja, keda peetakse potentsiaalseteks koduterroristideks. Sellesse nimekirja jäämine raskendab tal töötamist ja elamist.
Siis ühel päeval küsib tema digiarst, kas ta sooviks abi oma elu rahulikuks lõpetamiseks. “Te saate päästa teisi,” öeldakse talle, “vähendades püsivalt oma süsiniku jalajälge.” Ta mõtleb piinades: “Kuidas me siia sattusime?”
Lühim vastus meie tulevasele sõbrale on järgmine: valitsused hülgasid usaldusväärse raha . Nad asendasid kuldmündid pabervaluutadega. Nad muutsid tavakodanikele äritegevuse ebaseaduslikuks ja nõudsid valitsuse väljastatud arvete kasutamist majandustehingutes. Seejärel andsid nad erakeskpankadele volitused printida need paberarved alati, kui nad otsustasid, et see oleks majandusele kasulik.
Kelle majandust rikkad keskpankurid kaitsevad – globlistide (Maailma valitsejate) või töölisklassi majandust? Kuigi väidetavalt lasub keskpankadel täita rahalisi kohustusi tööhõive maksimeerimiseks ja inflatsiooni minimeerimiseks, toimivad nad turumanipulaatoritena ja rahatrükkijatena valitsuste ülekulutamisel. Suurendades pabervaluuta pakkumist, tõuseb tarbekaupade hind. Samas tõuseb ka börsiaktsiate arvuline hind. Need kapitalivarad ei omanda tegelikku väärtust, kuid nende tõusvad hinnad loovad illusiooni majanduskasvust. Paljud halvad ettevõtted, mis vabal turul kunagi ellu ei jääks, muutuvad võltsturgudel tulusateks investeerimisvõimalusteks. Lihtne raha toetab ettevõtteid, mis ei tooda turuväärtust. Kes kaotab selles kunstlikus korralduses kõige rohkem? Kõige vaesemad inimesed, kellel pole aktsiaid ja kellel on vaid piiratud sularahasäästud. Nad on näinud, kuidas nende madratsi alla peidetud sajadollarine rahatäht on viimase viiekümne aasta jooksul kaotanud suurema osa oma väärtusest.
Ei fiat-valuutadel ega keskpankadel pole vabades ühiskondades funktsionaalset kohta. Valitsused, mis manipuleerivad rahaplatvormide turgude väärtust ja varastavad töötavatelt vaestelt. Jõukamatele kuulub lõpuks kõik, samas kui kõik teised püüavad oma elu ebakindlalt tasakaalustada tarbimisvõlgade, hüpoteeklaenude, pikaajaliste laenude ja kasvavate maksejõuetuse väljavaadete vahel. See maailm, mille finants- ja poliitiline eliit on üles ehitanud, ei ole jätkusuutlik. See on ka omamoodi majanduslik orjus.
Kuna see on jätkusuutmatu, teevad need, kes on selle loomisest kõige rohkem kasu saanud, kõik, et selle kokkuvarisemine üle elada. Kukkuval dollaril pole tähtsust, kui need, kes kontrollivad finantssüsteemi täna, kontrollivad homseid keskpanga digitaalseid valuutasid. Suur ebavõrdsus ja lokkav vaesus ei oma tähtsust, kui valitsused suudavad veenda õnnetuid kodanikke, et kliimamuutused, haigused ja sõda nõuavad neilt vähem omamist ja rohkem ohverdamist. Kasvav avalik viha ei oma tähtsust, kui NAD saavad kõnet tsenseerida, toiduvarusid piirata, sõdu õhutada ja teisitimõtlejaid vangistada.
Mõtiskle selle üle: kui suur osa ülaltoodud loost tundub võõrana ja kui palju valusalt tuttav? Teie vastus ütleb meile, kui palju aega meil on jäänud.
Mis on lahendus?
Ainus lahendus on Rahva Võim. Kui kellelgi on veel parem lahendus, siis räägi sellest valjult ja tegutse kohe.
Rahva Võimu korral on võimalik luua veel parem elukeskkond ja harmoonia. Loe uuest maailmast SIIT.
Artikli toimetas Veiko Huuse. Kasutatud allikas: Autoriks JBShurk AmericanThinker.com
