Trumpi väljaütlemised ja USA tegevus Venezuelas ei ole pelgalt üks järjekordne geopoliitiline kriis, vaid sümptom palju sügavamast protsessist: maailmakorra hilisest faasist, kus impeeriumid püüavad säilitada kontrolli ajal, mil nende sisemine legitiimsus mureneb. Ajalugu näitab, et „ajutised üleminekud“, „stabiliseerimised“ ja „demokraatia eksport“ on korduvalt tähendanud võimu, ressursside ja narratiivide ümberjaotamist, mitte rahvaste tegelikku enesemääramist.

Samas ei toimu see murenemine vaakumis. AI ja kvanttehnoloogiate kiire pealetung kiirendab otsuseid, võimendab infot ja paljastab inimliku mõtlemise nõrkused: delegeeritud vastutuse, identiteedi sõltuvuse süsteemidest ja harjumused, mis tapavad kohanemisvõime. Kui globaalsed institutsioonid osutuvad jõuetuks ja suurriigid tegutsevad väljaspool loosungeid, nihkub fookus paratamatult üksikinimesele.

See artikkel seob geopoliitika, ajaloolised mustrid ja tehnoloogilise murrangu küsimusega, mis on ühtaegu poliitiline ja eksistentsiaalne: kuidas mitte murduda koos laguneva süsteemiga, vaid kasutada seda hetke teadvuse avanemiseks, vastutuse võtmiseks ja usalduse taastamiseks Kõiksuse – mitte pelgalt võimu – suhtes.

Impeeriumide lõpp algab inimese mõtlemisest

Grigori Klimov: “Jälkidele ebarditele pakub tõeliselt sadistlikku rahuldust jälgida, kuidas üks poolhull liider-väärastunu, viiduna nende poolt võimule ühes riigis, läheb sõjaga kallale teisele poolhullule sadist-väärastunule, kes samuti on nende poolt sinna teise riiki võimule sokutatud, ning miljonid ja miljonid normaalsed inimesed hukkuvad seejuures nende degenerantide sekti liidrite sadistliku meelelahutuse ja naudingu huvides. Ainult ebanormaalselt arenenud võimujanuga inimene (allasurutud sadistlik homo-maniakk) võib võita “kakluses” võimu pärast.” (Lõik raamatust “Tunnetuse Võtmed”). Kas Klimov eksib oma arvamusega?

USA president Donald Trump on öelnud, et pärast USA vägede poolt Venezuelast presidendi Nicolás Maduro kinni­võtmist „juhib USA seda riiki“ – vähemalt ajutiselt, kuni toimub „ohutu ja korralik võimu üleminek“. Tegemist ei ole lihtsalt ühe kommentaariga, vaid laia rahvusvahelise sündmusega, kus USA on saatnud sõjaväe Venezuelasse, Maduro on viidud kohtumõistmiseks Ameerikasse ja Trump räägib administratiiv­sest kontrollist ning nafta infrastruktuuri kaasamisest USA firmade kaudu.

Lisaks ütles Trump: Trump teatas, et Venezuelat kontrollib USA, ähvardas Colombiat ja ennustas Kuuba peatset langemist ja ta pole ka Gröönimaast loobunud, rääkimata Kanada hõivamisest: Trumpi nõuniku abikaasa postitus Gröönimaa kohta pani Taani suursaadikul häirekella helisema . Varasemalt on ta korduvalt ähvardanud ka Mehhiko “ülevõtmisega” ja peamine süüdistus on narkootikumid ja kuritegevus. Et kui Mehhiko ümbert on riigid ära vallutatud Trumpi poolt, siis Mehhiko “vallutamine” pole enam suur probleem?

Trumpi “Venezuela” käik näitas konkreetselt, et ta pooldab Venemaa juhi Putini tegevust Ukrainas ja Hiina liidri Xi Jinpingi tegevust Taiwanis ja teistes aasia piirkondades. Sest Trump tegi seda sama ja tema eelkäijad on teinud seda sama paljude suveräänsete riikidega. Pange tähele, need kolm imperaatorit ja lisaks India riigijuht, jaotavad lähitulevikus kogu maailma uute reeglite ja süsteemidega. Inimestel pole isegi mõtet võidelda, vaid kas sa kohaned (jääd pimedusse) või astud sellest impeeriumide maailmast välja (tuled valgusesse).

Kes on tegelikult Donald Trump?

Trumpi avaldused vs tegelikkus

Mida tähendab Venezuela ründamine ja selle riigijuhi jõuga kõrvaldamine?

See sündmus kinnitas tugevalt, et selle Maailma mustade olendjõudude poolt loodud maailmakord – hirmu ja allumise kord – on toimunud tuhandeid aastaid ja jätkub seni kuni see lõpuks ise kokku variseb. Kokku variseb siis kui hingega inimene ei sekku sellesse maailma süsteemidesse ja on siit maatriksist lahkunud.

1) Mis see Venezuela sündmus tähendab tänases reaalses maailmas

• USA väed ründasid Venezuela territooriumi, Maduro ja tema naine on kinni peetud ning viidud New Yorki. Selle kohta on otseallikaid.
• Trump ütles, et USA „juhtimise“ all hakkavad ameerika firmad taastama nafta­infrastruktuuri ning et riiki juhitakse kuni üleminekuni USA administratsiooni poolt (meenutab Nõukogude Liitu ja Euroopa Liitu).
• Paljud riigid ja organisatsioonid (sh ÜRO liikmed) on selle sündmuse hukka mõistnud kui suveräänsuse rikkumist ja võimalikku sõjalist okupatsiooni.

See on tavapärasest poliitilisest retoorikast palju kaugem samm — tegemist on reaalsete sõjaliste ja poliitiliste toimingutega.

Vahemärkus: Eestis EKRE juhtpoliitikud peavad Trumpi rahutoojaks ja maailma päästjaks. Kas see suhtumine jääb neil samaks peale “Venezuelat”?

2) „Kõiksuse valguse“ perspektiiv

Sellise situatsiooni tõlgendamine „Kõiksuse valguse seisukohast“ tähendab inimestel sageli järgmist:

Moraalsed ja hingelised aspektid

• Võimu, jõu ja kontrolli kasutamine teiste inimeste või riikide üle on seotud karmaliste tagajärgedega — nii individuaalselt kui kollektiivselt.
• Puudub universaalne „hea või halb“ vaste poliitilistele sammudele, kuid vägivalla ja sunni kasutamine teise riigi valitsemiseks ei lange kokku vabaduse (Vaba Tahe ja vabadus olla suveräänne) ja kõigi elusolendite väärikusega.

Tagajärjed osapooltele

Venezuelale ja selle rahvale

• Suur trauma ja ebakindlus — riigi­süsteemi järsk muutus, sõjaline õhkkond (seisukord – kodusõda), identiteedi kriis.
• Suur osa elanikkonnast võib end vaimselt eraldatuna või veel rohkem hirmul tunda.

USA-le

• Rahvusvahelised tagasilöögid: kriitika rahvusvaheliselt, diplomaatilised pinged ja võimalik poliitiline isolatsioon. Trumpi valitsemise aeg võib jääda jälle lühikeseks.
• USA kodanike ja juhtkonna vaimne ning moraalne vastutus rahvusvahelise õiguse rikkumise või sõjalise sekkumise eest.

Globaalne teadvus ja inimkond

• Sellised sündmused toimivad sageli äratusena või peegeldusena — viimasel ajal on paljud tõlgendajad kirjutanud, et suur osa inimkonnast on pidevas valikuhetkes: kas valida empaatia, koostöö ja rahu või võim, kontroll ja konflikt.

Maailm lubaduste vangis — miks sõjad ei lõpe, institutsioonid murenevad ja rahu ei sünni

3) Kas „Kõiksus sekkub“ või mitte

Mõned perspektiivid:

Kõiksuse valguse vaatenurgast

• Kõik, mis on tehtud vägivalla, alistamise või kontrolli nimel, tekitab võimendatud karmaenergiaid (kasvu vajadust või purunemisprotsesse), mis sunnivad kõiki osapooli õppima, kasvama või muutuma.
• „Kõiksus“ ei vii kedagi automaatselt ülespoole — see peegeldab olukorda tagasi iga inimese ja iga riigi valikute kaudu.
• Kui olukord mõjutab miljonite inimeste valikut – kas nad liiguvad armastuse, vastutuse ja koostöö poole või kinni­jäämise poole võimusüsteemides — saavad sündmused laiemalt tähenduse kui lihtsalt poliitiline konflikt.

Kuigi see seletus ei anna mitte kunagi konkreetset väliseaduslikku prognoosi, võib see esile tuua küsimused:

Kas need sündmused kiirendavad inimeste teadlikkust sellest, et vägivalla ja kontrolli kaudu ei tule tõelist rahu?
Kas need kutsuvad esile küsimuse: millist maailma me tahame ehitada?

Kui poliitiline võim ründab, siis valgus kutsub

„Valgustumine vs pimedus“

See on inimestele teadvuse valikud:

• Valgusesse liikumine = otsus tegutseda vastutuse, kaastunde ja koostöö nimel.
• Pimedusse jäämine = kinnijäämine võimu, kontrolli ja konfliktide mustritesse.

Iga üksikisiku, kogukonna ja rahva jaoks on see teadvuse ja tegevuse küsimus, mitte lihtsalt geopoliitiline sündmus.

MUST – VALGE OTSUS

Selle 3D maailma õppeprogrammid – hinged on siin õppimas ja meenutamas – on miljoneid aastaid mitte-inimolendite poolt loodud eesmärgiga inimrass muuta uueks rassiks ja täielikult allutada (Kõiksuse algallikast “lahti ühendada”).

Kuidas on ajaloos varem olnud?

Kui jätta hetkeks kõrvale loosungid ja vaadata pika ajaloo mustreid, siis „ajutine üleminek“, „stabiliseerimine“ ja „rahvusvaheline vastutus“ on korduvalt tähendanud võõra võimu huvidele lojaalse valitseja kehtestamist.

1. Trump ütles: „….üleminekuni“ – mida see ajaloos tegelikult on tähendanud

Kui suurriik (olgu see impeerium, koloniaalvõim või modernne hegemoon) on öelnud:

„Me juhime ajutiselt kuni stabiilsus on taastatud“

on see ajaloos peaaegu alati tähendanud üht kolmest:

1. Nukuvalitsus
   – formaalselt „iseseisev“, sisuliselt sõltuv (rahaliselt, sõjaliselt, poliitiliselt).
2. Majanduslik kontroll ilma otsese okupatsioonita
   – loodusvarad, pangandus, kaubandus suunatakse „partnerite“ kaudu.
3. Püsiv ebastabiilsus, mis õigustab jätkuvat sekkumist
   – konflikt ei lahene, sest lahendus ei teeni sekkunud võimu huve.

See muster ei ole Ameerika leiutis – sama tegid:

• Rooma impeerium
• Hispaania ja Portugali koloniaalvõimud
• Briti impeerium
• Prantsuse koloniaalsüsteem
• ning hiljem ka Nõukogude Liit
• ja nüüd Euroopa Liit

2. ÜRO roll ajaloos – miks „sanktsioneerimist“ ei tule

ÜRO on struktuurilt suurriikide konsensusmehhanism, mitte moraalne kohtunik.

Põhiprobleemid:

• Julgeolekunõukogu vetoõigus
• Suurriikide huvide konflikt
• Puudub reaalse jõu monopol

Sama muster kehtib ka:

• Iisrael–Palestiina konflikti puhul
• USA, Venemaa või Hiina otsese sekkumise korral

Ajalooline järeldus:
Kui suurriik tegutseb otseselt, siis ÜRO:

• väljendab „muret“
• kutsub „dialoogile“
• kehtestab harva toimivaid resolutsioone aga ei peata tegevust.

3. Kuidas sellised olukorrad on ajaloos lahenenud

Antiik ja kesk­aeg

• Võõrvõimu poolt paika pandud valitsejad püsisid niikaua kui sõjaline jõud püsis.
• Kui keskvõim nõrgenes, järgnes:
  • ülestõus
  • kodusõda
  • või uue impeeriumi tulek

Näide: Rooma provintsid, kus „sõbralikud kubernerid“ kukutati kohe, kui leegionid lahkusid.

Koloniaalajastu (1500–1900)

• „Tsiviliseerimise missioon“
• „Korra ja arengu toomine“

Lõpptulemus:

• sajanditepikkune ressursside äravool
• kultuuriline ja sotsiaalne trauma
• hilisemad iseseisvusvõitlused

Ükski koloniaalprojekt ei jäänud püsima ilma jõuta.

Tänapäev 20.–21. sajand

• „Demokraatia eksport“
• „Stabiliseerimine“
• „Üleminekuvalitsus“

Tüüpiline lõpp:

• pikaajaline ebastabiilsus
• usaldamatus „paigaldatud“ eliidi vastu
• võõrvõimu lahkudes võimuvaakum

Ajalugu näitab, et väljast paigaldatud legitiimsus ei püsi.

4. Mida see tähendab selle maailma jaoks tervikuna

„Kas selle maailma saatus on juba otsustatud ja inimestel jääb vaid valida valgus või pimedus?“

Inimolendite senise tegevuse vaade ütleb:

• Tsivilisatsioonid ei kuku ühe sündmuse tõttu
• Need lagunevad mustrite kordumise tõttu

Tsivilisatsioon lõppeb, kui:

• võim eelistab kontrolli koostööle
• jõud asendab legitiimsust
• kasu asetatakse väärikuse ette

siis tänane inimkond ei vaja „Kõiksuse sekkumist“ – see lahendab end juba ise lagunemise kaudu.

5. Venezuela näite põhjal lühikokkuvõte

• „Üleminekuni juhtimine“ on ajalooliselt tähendanud kontrolli, mitte vabadust
• ÜRO ei ole ega ole kunagi olnud suurriikide tegevuse pidur
• Sellised olukorrad:
  • ei lõpe kiiresti
  • ei lõpe õiglaselt
  • lõpevad tavaliselt uue konfliktitsükliga

“Selle 3D maailma sündmused” ei küsi, kas see on „kooskõlas Kõiksusega“ vaid küsib:

“Kas inimolendid õpivad sellest või kordavad sama mustrit uuesti?“

Millal ja kuidas impeeriumid lagunevad

Impeeriumid ei lagune hetkel, mil nad kaotavad sõja.
Nad lagunevad hetkel, mil nad kaotavad sisemise õigustuse iseenda silmis.

1. Impeerium murdub siis, kui võim kaotab legitiimsuse, mitte jõu

Kõik suured impeeriumid – Rooma impeerium, Briti impeerium, Nõukogude Liit – omasid lagunemise eel rohkem jõudu kui kunagi varem, aga vähem usku iseendasse.

Märgid:

• seadused kehtivad, kuid neid ei austata
• võim säilib hirmu, mitte usalduse kaudu
• retoorika räägib „korrast“, rahvas kogeb ebaõiglust

Kui inimesed enam ei usu, et süsteem teenib neid, vaid ainult iseennast, on lagunemine alanud. Euroopa Liit on lagunemas!

2. Eliit eraldub rahvast (ja elab teises reaalsuses)

See on katkematu ajalooline muster.

Enne kokkuvarisemist:

• eliit ei koge enam sama reaalsust kui enamus
• otsused tehakse kabinetis, mitte tänaval rahvaga koos
• kriitikat nimetatakse „vaenulikuks propagandaks“ – tsenseeritakse, tühistatakse, likvideeritakse

Roomas kutsuti seda decadentia.
Briti impeeriumis imperial fatigue.
NSVL-is stagnatsioon.

“Kui eliit peab rahvast probleemiks, mitte allikaks, on lõpp vältimatu.”

3. Ressursside äravool muutub süsteemi hoidmiseks, mitte arenguks

Impeeriumi alguses:

• ressursid → infrastruktuur, haridus, stabiilsus

Impeeriumi lagunemise lõpuosas:

• ressursid → sõjaline kontroll, propaganda, bürokraatia

See hetk on kriitiline:
süsteem hakkab tarbima rohkem, kui ta loob.

See juhtus:

• Rooma maksusüsteemis
• Briti koloniaaladministratsioonis
• NSVL-i militaar-majanduslikus kompleksis

4. Tõde muutub ohtlikuks

Murdumise kindel märk:

Kui tõde destabiliseerib rohkem kui vale, on süsteem juba sisemiselt murdunud ja lagunemine on peatamatu.

Siis:

• ajakirjandus ei informeeri, vaid õigustab
• kriitik on „reetur“
• keerulised probleemid taandatakse loosungiteks

Ajalooliselt on see viimane faas enne lõpliku lagunemist, mitte impeeriumi algus.

5. Impeerium hakkab looma vaenlasi, sest tal on neid vaja

Kui sisemine tähendus kaob, vajab süsteem:

• välist vaenlast
• pidevat kriisi
• „ohte“, mis õigustavad erakorralist võimu ja sõda

See on psühholoogiline sõltuvus, mitte strateegiline vajadus.

Rooma vajas barbareid.
Briti impeerium vajas „rahutuid kolooniaid“.
NSVL vajas „imperialistlikku vaenlast“.

Kui rahu on ohtlikum kui konflikt, on poliitiline süsteem juba seest tühi.

6. Inimesed lõpetavad tuleviku kujutlemise selles süsteemis

See on kõige vaiksem, aga kõige surmavam märk.

• noored ei näe ennast süsteemis
• haritud inimesed lahkuvad (füüsiliselt või vaimselt)
• tulevik asendub nostalgiaga või hirmuga

Impeerium elab siis minevikus, mitte tulevikus.

Impeerium hakkab murduma seestpoolt siis, kui:

1. võim kaotab moraalse õigustuse
2. eliit eraldub rahvast
3. ressursid kuluvad süsteemi ülalpidamiseks, mitte eluks
4. tõde muutub ohtlikuks
5. vaenlasi on vaja rohkem kui lahendusi
6. tulevik kaob inimeste kujutlusest

Selles punktis ei ole enam vaja välisvaenlast.
Impeerium hukkub omaenda raskuse all.

Millises olukorras on tänane maailm – 04.01.2026?

Tänane maailmakord asub viimases lagunemisfaasis, enne lõplikku lõppu või enne täielikku ümberkujundust.
See on legitiimsuse ja tähenduse kriis, mille järel tuleb kas:

• kontrolli karmistamine (uus impeerium), või
• tsivilisatsiooni lagunemine ja uue tsivilisatsiooni teke.

Ajalooline võrdlus

1. Legitiimsus on kadumas, mitte jõud

• Ameerika Ühendriigid omavad endiselt tohutut sõjalist ja majanduslikku võimu
• kuid „moraalne autoriteet“ (demokraatia, reeglipõhine kord) ei veena enam isegi liitlasi

See vastab Rooma impeeriumi 3.–4. sajandile, mitte selle tõusule.

2. Eliit on rahvast selgelt eraldunud

Kehtib peaaegu kõigis võimukeskustes:

• Euroopa Liit – institutsiooniline kaugus kodanikest
• Venemaa – suletud eliit
• Hiina – tehnokraatlik kontroll
• USA – poliitiline klass elab teises reaalsuses kui enamus

See on klassikaline hilise – laguneva – impeeriumi tunnus.

3. Ressursid lähevad süsteemi säilitamiseks

• sõjalised eelarved ↑
• julgeolek ↑
• jälgimine, kontroll, propaganda ↑
• elukvaliteet, usaldus, sotsiaalne sidusus ↓

See on pöördepunkt, kus süsteem:

“ei loo enam stabiilsust, vaid hoiab ära lagunemist”

4. Tõde on muutunud destabiliseerivaks

• faktid filtreeritakse narratiivide kaudu
• „vale pool“ pole eksinud, vaid on „ohtlik“
• kriitika = polariseerimine või vaenutegevus

See on eelviimane faas enne lagunemist.

5. Pidev kriis on muutunud normiks

• sõjad ei lahene, vaid „külmutatakse“ (hoitakse aktiivsena teatud ulatuses)
• konfliktid ei lõppe, vaid laienevad
• rahu ei ole enam eesmärk, vaid risk

See tähendab, et süsteem vajab ebastabiilsust, et õigustada enda olemasolu.

6. Tulevik on udune

• noored ei usu, et süsteem töötab nende heaks
• tulevikku kirjeldatakse kas:
  • apokalüptiliselt (kliima, sõda), või
  • nostalgiliselt („kuldne minevik“)

See on sisemise murdumise kõige vaiksem, kuid kindlaim märk.

Mida see ajalooliselt tähendab

Me oleme TÄNA samas punktis, kus olid:

• Rooma enne lääneosa kokkuvarisemist
• Briti impeerium enne dekoloniseerimist
• NSVL enne ootamatut, kuid vältimatut lagunemist

Oluline erinevus:
täna on süsteem globaalne, mitte regionaalne → murdumine ei ole ühe keskuse kukkumine, vaid killustumine – lagunemine toimub globaalselt.

Mis võib edasi juhtuda (ajaloolised variandid)

Variant A – hiline (uus) impeerium

• rohkem kontrolli
• vähem vabadust
• pikem stagnatsioon

Variant B – killustumine

• piirkondlikud blokid
• nõrgem globaalne koordineerimine
• uued, väiksemad poliitilised korrad

Variant C – transformatsioon (haruldane)

• võim loovutab osa kontrollist rahvale
• legitiimsus taastub koostöö kaudu
• süsteem muutub, mitte ei kuku

Ajalugu ütleb ausalt: Variant C on võimalik, kuid kõige raskem ja pole seni veel juhtunud.

“Tänane maailmakord ei kuku homme, kuid ta ei usu enam iseendasse – ja just seal algab impeeriumide lõpp.“

Kuidas selles maailma lagunemise faasis mitte murduda koos süsteemidega

1. Ära seo oma identiteeti süsteemi lubadustega

Impeeriumi lõpu eel lubatakse alati:

• „turvalisust“
• „stabiilsust“
• „õiget poolt ajaloos“

Ajalooline tõde: need lubadused ei täitu, sest süsteemil pole enam ressursse ega legitiimsust neid hoida.

Üksikinimese kaitse:

• ära defineeri ennast töö, riigi, ideoloogia või staatuse kaudu
• defineeri end oskuste, väärtuste ja hinge iseloomu kaudu

Kes ma olen, kui institutsioonid ebaõnnestuvad?
Kui sellele on vastus, ei murdu sa.

2. Erista „reaalne oht“ ja „psühholoogiline hirm“

Hilise süsteemi lagunemise tunnus:

• pidev kriis
• pidev ärevus
• pidev „kohe juhtub midagi“

Ajalooliselt:

“enamik inimesi murdub ärevusest, mitte sündmustest endist.”

Praktika:

• küsi alati: kas see ohustab otseselt minu elu täna?
• kui ei, siis on see narratiiv, mitte reaalsus

See ei ole ükskõiksus – see on vaimne hügieen.

3. Arenda sisemist autonoomiat (mitte mässu)

Need, kes murduvad, lähevad kahte äärmusesse:

• täielik alistumine
• hüsteeriline vastuhakk

Ellu jäävad need, kes:

• mõtlevad ise
• ei vaja pidevat kinnitust
• ei ehita identiteeti vastandumise peale

Sisemine autonoomia tähendab:

• „ma näen süsteemi, aga ma ei ela selle sees“
• „ma kasutan seda, kus vaja, ja hoian distantsi, kus võimalik“

4. Loo väikesed, päriselt toimivad struktuurid

Impeeriumide lagunemisel ei hoia inimesi elus „suured ideed“, vaid:

• perekond
• sõpruskond
• kogukond
• praktilised oskused

Ajalugu näitab:

“lokaalne tugevus on globaalsete kriiside vastumürk.”

Küsi endalt:

• kes on need „inimesed“, kellele saan loota, kes liiguvad süsteemist väljaspool?
• milliseid oskusi mul on, mis ei kao koos süsteemiga?

5. Hoia tõde, aga ära muutu selle märtriks

Hilise laguneva faasi oht:

• kas sa valetad, et ellu jääda
• või räägid tõtt nii, et hävitad ennast

Ellu jäävad need, kes:

• näevad tõde
• valivad hoolikalt, kus ja kuidas seda väljendada

Tarkus ≠ vaikimine
Tarkus = ajastus ja kontekst

6. Lepi sellega, et sa ei päästa maailma

See on paradoksaalne, aga vabastav. See 3D maailm pole inimese loodud ja seda inimene ei saa ka päästa. Selle 3D maailma süsteemid on loodud erinevate olendite poolt ja süsteeme saab muuta, kui sa ei osale nendes inimvaenulikes süsteemides.

Impeeriumi lõpus murduvad need, kes:

• tunnevad, et nad peavad midagi või kedagi päästma
• võtavad kogu maailma kaalu enda peale

Ellu jäävad need, kes:

• hoiavad oma ringi – kogukonda
• teevad vähe, aga päriselt head
• ei samasta end „ajaloo kangelase rolliga“

Ajalugu ei vaja kangelasi.
See vajab inimesi, kes jäävad inimeseks.

7. Valgus vs pimedus – ilma müstikata

Tänases lagunevas maailmas:

• valgus = selgus, mõõdukus, kaastunne, sisemine rahu
• pimedus = hirm, fanatism, dehumaniseerimine, identiteedisõjad

See ei ole kosmiline kohtumõistmine.
See on igapäevane psühholoogiline valik.

Ütlen otse ja ausalt:

Selles faasis ei jää ellu kõige tugevam ega targem, vaid see, kes:

1. ei seo end laguneva süsteemiga
2. hoiab meele rahulikuna, mitte stimuleerituna
3. omab oskusi ja suhteid
4. mõtleb ise, aga ei põle läbi
5. jääb inimeseks ka siis, kui süsteem seda ei soosi

Süsteem võib murduda. Sina ei pea koos sellega murduma.

Millist tüüpi inimolendid on ellu jäänud peale impeeriumite lagunemise?

Allpool toon konkreetsed ajaloolised näited inimestest ja inimtüüpidest, kes elasid impeeriumi lagunemise üle mitte juhuslikult, vaid tänu oma hoiakule ja valikutele. Need ei ole vallutajad ega kangelased kroonikates, vaid need, kes jäid püsima siis, kui süsteem kukkus.

1. Hilise Rooma impeerium elanikud, kes ei samastunud enam Roomaga

Kes nad olid:

• väikepõllumehed
• käsitöölised
• kohalikud kaupmehed
• provintsielanikud

Mida nad tegid õigesti:

• ei sõltunud otseselt riigiaparaadist
• hoidsid pere- ja kogukonnasidemeid
• oskasid toota toitu, parandada asju, kaubelda

Kui Lääne-Rooma haldus kokku kukkus, ei kadunud elu, kadus ainult keskvõim.
Need inimesed jätkasid elu uues korras, samal ajal kui eliit kaotas kõik.

Õppetund:

“Kui su elu ei sõltu süsteemi toimimisest, ei kuku see koos süsteemiga.”

2. Benediktiini mungad pärast Rooma lagunemist

Kes nad olid:
Kristlikud mungad, kes lõid kloostreid ajal, mil impeerium oli juba lagunemas.

Mida nad tegid:

• kopeerisid tekste
• harisid maad
• õpetasid oskusi
• hoidsid teadmisi, mitte võimu

Nad ei püüdnud Roomat päästa.
Nad elasid edasi ja säilitasid kultuuri, millest sündis uus Euroopa.

Nad elasid üle impeeriumi, sest nende identiteet ei olnud seotud impeeriumiga.

3. Kaubmehed pärast impeeriumide kokkuvarisemist

Näited:

• Siiditee kaupmehed pärast Rooma ja Hani dünastia nõrgenemist
• Vahemere kaupmehed pärast Rooma merevõimu kadumist
• Hansa Liidu kaupmehed feodaalse killustumise ajal

Mida nad mõistsid:

• piirid muutuvad, vajadused mitte
• võim vahetub, vahetus jääb
• ideoloogiad kaovad, oskused jäävad

Nad kohanesid, mitte ei vastandanud.

Õppetund:

“Paindlikkus on väärtus, jäikus on luksus, mida lagunemise ajal ei saa endale lubada.”

4. Haritud inimesed pärast Nõukogude Liidu lagunemist

Kes jäid püsima:

• insenerid
• arstid
• õpetajad
• tehnikud

Mitte parteiideoloogid, vaid oskuste kandjad.

Paljud kaotasid:

• staatuse
• kindluse
• ideoloogilise „õiguse“

Aga nad:

• leidsid töö
• kohanesid
• rajasid uue elu

Need, kes olid “süsteemile lojaalsed”, kaotasid rohkem kui need, kes olid “oskustele lojaalsed”.

5. Talupojad ja käsitöölised pärast koloniaalimpeeriumide lagunemist

Pärast Briti, Prantsuse ja Hispaania impeeriumide taandumist:

• administratsioon lagunes
• piirid muutusid
• võimustruktuurid vahetusid

Aga:

• külad jäid
• oskused jäid
• elu jätkus

Impeeriumid lagunevad, elu mitte.

6. Need, kes ei oodanud „tagasitulekut“

Kõige haavatavamad olid alati need, kes ütlesid:

„Kui vana kord tagasi tuleb, siis…“

Kõige vastupidavamad olid need, kes ütlesid:

„Mis iganes tuleb, ma kohanen.“

See muster kordub igas ajastus.

Kokkuvõtvalt – ajaloo vaikne seadus (kinnistunud muster)

Impeeriumi lagunemise elavad üle need, kes:

1. ei seo identiteeti võimuga
2. omavad praktilisi oskusi
3. kuuluvad päris kogukonda
4. mõtlevad ise, mitte loosungite kaudu
5. näevad tulevikku ka ilma vanade struktuurideta
6. Lõpetavad võitluse ja impeeriumide süsteemides osalemise

Impeeriumide ajalugu ei ole ainult languste ajalugu.
See on kohanevate inimeste ajalugu.

Lõpeta võitlus ja võitluse toetamine

Kes tulevikus lagunemise kaosest pääsevad?

I. HOIAKUD – mis määravad, kas oskused üldse töötavad

1. Sisemine autonoomia (kõige olulisem)

Võime mõelda ilma loata.

AI ajastul ei ole oht teadmiste puudus, vaid:

• sõltuvus narratiividest
• delegeeritud mõtlemine
• „ütle mulle, mida arvata“

Väärtuslik inimene:

• kontrollib oma tähelepanu
• ei ela pidevas infosõjas
• suudab öelda: „ma ei tea veel“

See hoiak on AI-st möödapääsmatu.

2. Psühholoogiline vastupidavus (stressitaluvus)

Kvantarvutus + AI =

• kiirem muutus
• rohkem ebakindlust
• vähem pikaajalisi garantiisid

Ellu jäävad mitte kõige targemad, vaid need, kes:

• taluvad ebamäärasust
• ei lagune identiteedikriisis
• ei vaja pidevat kindlustunnet

Rahulik meel on uus luksusvara.

3. Õppimiskiirus > haridus

Kraadid aeguvad.
Õppimisvõime ei aegu.

• oskus kiiresti õppida
• oskus kiiresti unustada vananenut
• oskus siduda eri valdkondi

AI asendab teadmised, aga võimendab õppijat.

II. INIMLIKUD OSKUSED, MIDA AI EI ASENDA

4. Sügav mõtlemine ja probleemide raamimine

AI vastab küsimustele.
Inimene määrab, millised küsimused üldse on mõistlikud.

Väärtuslik inimene:

• näeb mustreid
• mõistab põhjuseid, mitte sümptomeid
• oskab öelda: „see on vale küsimus“

Kvantarvutus kiirendab vastuseid.
Inimene peab kiirendama tähenduse loomist.

5. Eetiline ja moraalne otsustus

AI ei vastuta.
Inimene vastutab.

Mida võimsam tehnoloogia, seda väärtuslikum on inimene, kes:

• mõistab tagajärgi
• oskab pidurdada, mitte ainult kiirendada
• seab piire ka siis, kui „saab teha“

Tulevikus küsitakse aina rohkem:

„Kas me peaksime?“
mitte „Kas me saame?“

6. Suhtlemine ja usaldus

AI võib rääkida.
AI ei loo päris usaldust.

Väärtuslik inimene:

• kuulab
• loeb emotsioone
• lahendab konflikte
• loob koostööd eri maailmavaadete vahel

Killustuvas maailmas on sildade ehitajad väärtuslikumad kui ideoloogid.

III. PRAKTILISED OSKUSED, MIS EI KAOTA VÄÄRTUST

7. Tehnoloogiline kirjaoskus (mitte sügav spetsialism)

Sa ei pea olema AI-insener.
Sa pead:

• mõistma, mida AI teeb ja ei tee
• oskama seda kasutada tööriistana
• tundma selle piire ja kallutatust

AI-kirjaoskus = uus üldharidus.

8. Reaalsed, füüsilised oskused

Ajalugu on karm:

“kriisis on väärtuslik see, mis töötab ka elektrita, ka netita”

• toit, remont, hooldus
• tervisebaasid
• käsitöö, logistika, tehniline taip

Need ei tee sind „tagurlaseks“.
Need teevad sind süsteemist vähem sõltuvaks.

9. Väikeettevõtlikkus ja iseseisev väärtuse loomine

Mitte start-up-kultus, vaid:

• oskus midagi ise teha
• oskus vahetada väärtust
• oskus kohaneda turgude muutumisega

Impeeriumid kukuvad.
Vahetus ei kuku kunagi.

IV. KVANTUM + AI AJASTU KÕIGE HARULDASEM OSKUS

10. Tähenduse hoidmine

See on vaikne, aga keskne.

Kui:

• AI kirjutab
• AI loob pilte
• AI teeb otsuseid

siis inimene, kes:

• hoiab tähendust
• oskab öelda, miks midagi loeb
• ei kaota inimlikkust kiiruse sees

on asendamatu, isegi kui teda ei austata kohe.

Ellujääja profiil tulevikus

Kõige väärtuslikum inimene lähikümnenditel:

• mõtleb iseseisvalt
• õpib kiiresti
• kasutab AI-d, mitte ei allu sellele
• omab nii vaimseid kui praktilisi oskusi
• ei ela hirmu ega utoopia sees
• säilitab inimlikkuse tehnoloogilises kiiruses

Maailmakord võib muutuda.
Inimene, kes ühendab selguse, oskused ja tähenduse, jääb.

Millised harjumused tapavad Inimese kohanemisvõime AI ajastul, isegi väga tarkadel inimestel:

See nimekiri on ebamugav just seetõttu, et enamik neid harjumusi esinevad intelligentsetel, haritud ja heade kavatsustega inimestel. AI ajastu ei murra rumalaid – ta murendab neid, kes ei märka, millal nende tugevused muutuvad jäikuseks.

1. Harjumus olla „kõige kursis“

Infotarvitamise sõltuvus.

Targad inimesed:

• loevad palju
• jälgivad kõike
• tahavad olla informeeritud

AI ajastul tähendab see:

• närvisüsteemi ülekoormust
• pinnalist mõistmist
• pidevat ärevust

Kui sa tarbid rohkem infot, kui suudad sünteesida, kaotad kohanemisvõime.

Vastumürk:
vähem allikaid, rohkem vaikust.

2. Arvamus enne mõistmist

Kiiruse lõks.

AI toodab:

• vastuseid sekunditega
• analüüse hetkega

Inimene hakkab:

• reageerima
• positsiooni võtma
• „poolt või vastu“ olema

Kohanev inimene küsib:

„Milline küsimus on üldse õige?“

Arvamus ei ole mõtlemine.
Mõtlemine on aeglane.

3. Intellektuaalne edevus

„Mina juba tean.“

See hävitab õppimiskiiruse.

• kogemus → dogma
• teadmine → identiteet
• eksimine → oht enesehinnangule

AI ajastul:

“kes ei luba endal olla algaja, jääb maha.“

4. Tehnoloogiline kas täielik eitamine või pime kummardamine

Kaks äärmust, sama lõpp.

• „AI on ohtlik, ma ei kasuta“
• „AI lahendab kõik, mõtlemist pole vaja“

Mõlemad tähendavad kontrolli kaotust.

Ellu jäävad pragmaatikud, mitte ideoloogid.

5. Mõtlemise delegeerimine tööriistadele

Väga salakaval.

• AI kirjutab → sina ei mõtle
• AI otsustab → sina ei vastuta
• AI analüüsib → sina ei sünteesi

Kui tööriist teeb sinu eest ka mõtestamise, oled sa juba asendatav.

6. Sügavuse asendamine produktiivsusega

„Ma teen nii palju!“

Aga:

• milleks?
• mis mõjuga?
• mis suunas?

AI kiirendab tegevust.
Ilma suunata kiirus on lagunemine.

7. Identiteedi sidumine intelligentsusega

Kõige ohtlikum harjumus.

„Ma olen tark inimene.“

AI ajastul:

• masin on alati kiirem
• masin on alati laiem

Kui tarkus = identiteet →
iga AI edasiminek on isiklik kriis.

Ellu jäävad need, kes seovad identiteedi:

• iseloomu
• väärtuste
• õppimisvõimega

8. Pidev stimulatsioon

Podcastid, videod, feed’id.

Tulemus:

• tähelepanu killustub
• sügav mõtlemine kaob
• sisemine vaikus muutub ebamugavaks

AI võimendab seda lõpmatuseni.

Vaikus on kohanemisvõime alus.

9. Küünilisus kui „tarkuse“ vorm

„Kõik on niikuinii manipulatsioon.“

See näib intelligentne, aga:

• tapab loovuse
• tapab koostöö
• tapab tähenduse

AI ajastul on küünik:

• analüütiline
• aga viljatu

10. Tuleviku ootamine, mitte kujundamine

„Vaatame, kuhu see AI asi läheb.“

Ajalugu on halastamatu:

“kohanevad need, kes katsetavad enne, kui peavad.”

Kokkuvõte – mida vältida, kui tahad jääda inimeseks

AI ajastul kaotavad kohanemisvõime isegi väga targad inimesed, kui nad:

• tarbivad rohkem infot kui mõistavad
• vahetavad mõtlemise arvamuste vastu
• hoiavad kinni oma „tarkuse“ identiteedist
• kas kardavad või kummardavad tehnoloogiat
• loovutavad vastutuse tööriistadele
• elavad stimulatsioonis, mitte hinge ja vaimu sügavuses

AI ei tee inimest rumalaks.
Ta paljastab need, kes ei oska enam mõelda.

„Impeeriumid ei kuku välisvaenlase tõttu, vaid siis, kui inimene kaotab iseseisva mõtlemise – AI ja kvantajastu sunnivad igaüht valima, kas kohaneda teadlikult või murduda koos süsteemiga.“

Lõpetuseks ütlen lihtsalt ja selgelt: “Ära ole jobu ja sa tuled võitjana välja igast olukorrast.”

Miks inimene on jobu?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Soovitan lugeda:

2026 murdepunkt: kolm vaadet sündmustele, mis kujundavad inimkonna tulevikku

Minu tuleviku prognoos, tehtud 26.12.2025, millest on juba 2 sündmust täppi läinud: Tallinnas ootamatu vee katkestus 31.12.2025 ja “uus sõda” – Venezuela (kuid see ei jää ainukeseks uueks sõjakoldeks). KLIKI PILDIL

Lõpeta võitlus ja võitluse toetamine