On ebareaalne, et USA hoiaks sõjategevuse ajal sel eesmärgil sõjalist abi tagasi ja loob seega Venemaale võimaluse saavutada oma maksimaalsed eesmärgid.
Venemaa välisluureamet (SVR) avaldas esmaspäeval avalduse , milles väideti, et “Washington kaalub tuleval aastal Ukraina presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamist seoses jätkuva vaenutegevusega Venemaaga”. Eesmärk on tegutseda “Ühe legitiimse” viisina “liiga edeva” V. Zelensky “kõrvaldamiseks”, “vajadusel”. Sel eesmärgil kasutab USA juba väidetavalt oma mõjuagente Ukrainas, et “luua uus partei, mille eesmärk on hõivata Ameerika-meelne nišš”.
See augustist pärit analüüs „SVR-i viimase Kiievi eelseisvate poliitiliste muutuste aruande tõepärasuse hindamine” sisaldab hüperlinke kolmele seotud analüüsile detsembrist 2023, jaanuarist 2024 ja maist 2024, et selgitada, miks eelnevad poliitiliste muutuste prognoosid on tehtud. Mis puudutab viimast ennustust, mis on olulisel määral hoiatatud ebamäärase väitega, et seda tehakse ainult “vajadusel”, siis on põhjust eeldada, et seda on keerulisem teostada, kui SVR-i avaldus viitab.
Ainus realistlik viis, kuidas USA saab sundida Zelenskit korraldama esmalt ilma relvarahuta valimisi , pidades meeles, et ta ütles, et väidetavalt ei saa ta neid pidada enne konflikti lõppemist, kuna tema valitsus tõlgendab sõjaseisukorra dekreeti, on sõjalise abi andmisest keeldumine. Kui Trump sellega läbi läheb, siis riskib ta soodustada Venemaa sõjalist läbimurret, mis võib suurendada Venemaa võimalusi saavutada konfliktis oma maksimaalsed eesmärgid , mida USA loomulikult soovib vältida.
Vaatamata sellele, et Trump lubas lõpetada NATO-Vene vahendussõja Ukrainas, mille provotseerimise eest vastutas Biden, on ta hingelt endiselt ärimees ega ole seetõttu tõenäoliselt rahul sellega, et tema riik ei saa sadade miljardite dollarite väärtuses investeeringutelt tulu. Seetõttu on ebatõenäoline, et ta loob Venemaale tingimused oma maksimaalsete eesmärkide saavutamiseks konfliktis, hoides ära Zelenski sõjalise abi seni, kuni viimane korraldab tema asendamiseks uued valimised.
Tõenäolisem on see, et Trump sunnib Zelenskyt leppima relvarahuga ja nõuab seejärel varsti pärast seda valimiste korraldamist, võib-olla ettekäändel demokraatliku mandaadi tagamine rahukõneluste jätkamiseks, misjärel võidakse tema ja ta partei välja vahetada. See “järkjärguline juhtkonna üleminek” toimuks ainult “vajadusel”, kuna Trump võib samuti lasta Zelenskil jätkata valimiste edasilükkamist, kasutades samal ajal SBU-d oma üheparteilise reegli tugevdamiseks, kui ta oma pakkumise täidab.
On ennatlik ennustada, kas Trump nõuab pärast relvarahu valimiste korraldamist või mitte, kuid võib suure kindlusega hinnata, et ta ei nõuaks nende korraldamist enne seda, kuna see võib hõlbustada Venemaa strateegilist lüüasaamist USA suhtes. Alati, kui valimised lõpuks saabuvad, on kindel, et USA teeb kõik endast oleneva, et säilitada oma mõju Kiievi üle, isegi kui see nõuab Zelensky ja tema partei “demokraatlikku” asendamist populaarsemate esindajatega.
Autor Andrew Korybko
39
