Otsib… otsib… aina otsib ja otsib: kooliõpikutest, religioonist, uudistest, filmidest, autoriteetidelt, gurudelt, sõpradelt, filosoofidelt, psühholoogidelt, spirituaalsusest ehk vaimsusest, maa alt ja maa pealt, metsast ja tänavatelt, taevast ja veest… Mida see looduse meistriteos – inimene – muudkui otsib?
Šveitsi loomakaitsja Erwin Kessler kaebas Vikipeedia kohtusse ning võitis. Nüüd peab online-leksikon kustutama vastava sisu. See kohtuotsus lõi pretsedendi, mis julgustab teisigi.
Viimastel aegadel oli see allumine juba nii kõikehõlmav, et polnudki inimest enam.
Käsud tulid peamajast, avariisid tegid autod, info tuli USA-st või Hiina valitsuse pressiteatest jne...
Me olime täielikult varjudele allunud, pidades end veel ratsionaalseteks kaine mõistusega olenditeks, mitte mingiteks uhhuudeks...
Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.
Oleme piiritud oma loomises, kui saadame maailma sõnumi otse Südamest. Loome oma igapäevaolemisse selle, millisena soovime enda Uut Maailma näha. Ja usaldada, õigemini vastutada selle teadmise eest, et me oleme Loojad. Iga mõttevärahtusega, iga otsusega, iga sõnapojakesega, valiku ja tegemisega... ja tegemata jätmisega. Oma homse elu loome Me praegu oma täiesti Uues Maailmas ise.