Foto: Ahti Kuuseväli, Neve Uudelt

Avalikud teenistujad Neve Uudelt, Ahti Kuuseväli ei kaitse Eesti kodanikke põhiseaduse järgi, otsused on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga

Veiko Huuse

Jätkan avalike teenistujate praagi avalikustamist. Käesolev artikkel on jätkulugu ja toon välja uued põhiseaduse vastased tegevused avalike teenistujate poolt, kes töötavad kohtusüsteemis ja nende otsused peaksid olema tingimusteta põhiseaduse järgi õiglased. Kuid minu uurimusel ja minu arvates läheb Eestis olukord aina hullemaks. Toon kohtuprotsessidest ja otsustest näited. Minu arvates saab selle tohutu kohtusüsteemi praagi likvideerida ainult Rahva Õigluskoja loomisega.
0 Shares
0
0

Kohtumaja avalikud teenistujad Neve Uudelt, Ahti Kuuseväli ei kaitse Eesti kodanikke põhiseaduse järgi, otsused on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Artikkel on loodud konkreetse kohtuprotsessi käigust, kus üksik naisterahvas on enda süütust kaitsmas 6 Eesti suurima meediaettevõtte vastu. Protsessis on juba pea 20 avalikku teenistujat(kohtunikku), kes eiravad Eesti Põhiseadust. Toon oma uurivate lugudega päevavalgele kõik need nimed, sest inimesed peavad teadma tõde nende kohta, kes tõde moonutavad ja seadusi ei tunne. Eesti Vabariigi õiglus, kohtumaja avaliku teenistuja, Ahti Kuuseväli moodi: annab 800 eur riigilõivu vabastust ja 6 kuud hiljem nõuab 5000 eur tagatist. Ja kui ei maksa, siis hagi menetlusse ei võta! See otsus sai edasi kaevatud ringkonna kohtusse ja sealt tuli otsus Neve Uudelt, mis õigustab Ahti Kuusevälja otsust ja on vastuolus põhiseadusele “igal inimesel on õigus ausale kohtumõistmisele” ja on vastuolus ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Minu arvates on avalik teenistuja Neve Uudelt samuti 6 suurima meeidaettevõtte (aasta käibed on kokku 100 miljonit eurot) poole kaldu. Selle 100 milj. eur käibega grupeeringu vastu on töötu üksikema, kellel puudega laps ja kellelt on ära võetud kõik tema Eesti Vabariigi põhiseaduse järgsed õigused. Minu arvates Eesti Põhiseadus meie riigis lihtsalt ei kehti inimesele! Vastaspoolel on kõik juriidilised isikud ehk fiktsioonid ja minu arvates nad tühistavad inimesi karistamatult – fiktsioon ei vastuta, sest tegelikult teda pole olemas…., on nimi ainult.

Neve Uudelt’i otsus:

Vaidlustatud maakohtu määrused puudutavad kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist. Kui hageja hagi rahuldatakse, tagastatakse tagatis (TsMS § 195 lg 1). Tagatise andmise määramine kostjate eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjaid juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostjate menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (RKTKm 01.02.2010, 3‑2‑1‑158-09, p 16). Lisaks hageja õigusele pöörduda kohtu poole, tuleb arvestada ka kostjate õigust efektiivsele õiguskaitsele selliselt, et neile tekkinud menetluskulud saaksid hagi rahuldamata jätmise korral hüvitatud.

Tagatise andmise üle otsustamisel ei hinda kohus, kas hagi on põhjendatud.

“Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega.” Kuidas saab kohus üldse arvestada mõlema poole huvidega kui ta ei hinda hagi põhjendatust. Samuti nagu näha ei hinda ta hageja majanduslikku seisundit, mida ta üldse hindab?

Ringkonnakohus märgib otsuses, et “hagi perspektiivikus ei kuulu üldse hindamisele vastaspoole kulude määramise otsuse tegemisel” – Mida see kohus siis omast arust kaalub on arusaamatu (tegemist olevat kohtu kaalutlusotsusega).

EIK (Euroopa Inimõiguste Kohus) on korduvalt leidnud, et kulude hüvitamist võib vaadelda kui piirangut, mis takistab juurdepääsuõigust kohtule ning kaaluda tuleb isikute põhiõiguseid  ja nende tagamist ning kui perspektiivne võiks hagi olla.

Annika Urm on alustanud avaliku kampaaniaga: “Naeratades ebaõigluse vastu!”

Annika Urm lugu alljärgnev:

Eesti Vabariigi õiglus, kohtumaja avaliku teenistuja, Ahti Kuuseväli moodi: annab 800 eur riigilõivu vabastust ja 6 kuud hiljem nõuab 5000 eur tagatist. Ja kui ei maksa, siis hagi menetlusse ei võta!

Avalik Teenistuja Ahti Kuuseväli. Pilt võetud facebookist!

Selliseid otsuseid teeb Eesti Vabariigis kohtumaja avalik teenistuja Ahti Kuuseväli, endine HETA adviokaadibüroo advokaat ja nüüdne avalik teenistuja, on ilmselt tuttav ka vandeadvokaat Mari Männiko’ga!?

Annika Urm kahe lapse üksikema on eraisikuna kaitsmas oma süütust 5 meediafirma ja meedia katuseorganisatsiooni MTÜ Meedialiidu vastu! Meediaettevõtted on Annika Urmi meedias süüdi mõistnud ja kirjeldavad teda kui kurjategijat, ilma kohtuotsust ja tõendeid omamata!

5 KOSTJA 1 aasta käive on üle 100 miljoni euro! 

Kostja: Eesti Meediaettevõtete Liit Seaduslik esindaja: Merle Viirmaa-Treifeldt;
Kostja: Geenius Meedia OÜ  Seaduslik esindaja: Martin MetsSeaduslik esindaja: Siim Saidla;
Kostja: AS Õhtuleht Kirjastus , Seaduslik esindaja: Erik HeinsaarSeaduslik esindaja: Martin Šmutov;
Kostja: AS Postimees Grupp  Seaduslik esindaja: Martin HavikSeaduslik esindaja: Priit HeinasteSeaduslik esindaja: Priit HõbemägiSeaduslik esindaja: Silver SoomreSeaduslik esindaja: Taavi LättiSeaduslik esindaja: Toomas Tiivel;
Kostja: Delfi Meedia AS  Seaduslik esindaja: Argo VirkebauSeaduslik esindaja: Erle Laak-SeppSeaduslik esindaja: Piret PõldojaSeaduslik esindaja: Sander MaasikSeaduslik esindaja: Tarvo Ulejev, Seaduslik esindaja: Urmo Soonvald

ESINDAJA osadel kostjatel VANDEADVOKAAT MARI MÄNNIKO, Teistel Vandeadvokaat KARMEN TÜRK!

Mõlemad vandeadvokaadid on auhinnatud nende samade meediaettevõtete poolt kui “AUSA” meedia spetsialistid! Annika Urm on kõigi meediaväljaannete poole pöördunud, et nad eemaldaks Annika Urm’i isikuandmed, pildid ja lõpetaks ebaõigete andmete avaldamise ja laimu. Millegipärast arvavad nad, et  Annika Urm on süüdimõistetud kurjategija! Aga kõrgelt haritud vandeadvokaadid ei tunnista isegi kohtu andebaasi, kus on tegelikult Annika Urm kohta puhas karistusregister! Annika Urmi pole kunagi kohtus süüdi mõistetud! Aga seda ei taha ega pea oluliseks mitte ükski osapool, sest Meediaväljaanded teenivad artiklite pealkirjadega RAHA ja KLIKKIDEGA populaarsust reklaamiraha teenimiseks!

See ei ole ajakirjandus, see on raha teenimine teise inimese au ja hea nime arvelt. See on kelmus!

Artiklid annavad lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209.  Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).

Annika Urmil eraisikuna ei ole võimalik minna kohtusse ega saada ausat kohtumõistmist Eesti Vabariigi kohtusüsteemis ( kui selline üldse eksisteerib?)

MIKS?

Annika Urmil polnud 3000 eur x5 =15 000 eur, et ainult alustada kohtuteed meedia vastu (muidu ikka 2-3 x rohkem), kes nimetab põhiseaduse vastaselt Annika Urmi petiseks, vargaks jne.!  Isegi kui selline raha oleks olemas siis, kes see kulutaks seda kohtumõistmiseks ( riik, e/v kes teenib sinu pealt kõva kasumi?)

Annika Urm on kohtumaja avalike teenistujate  poole pöördunud 11-nel korral enda süütuse kaitseks ja tema hagisid ei võetud menetlusse ega rahuldatud riigilõivu vabastuse taotlust. 12-ndal korral avalik teenistuja Ahti Kuuseväli andis kohtusse minekuks 800 eur riigilõivu vabastuse!  Annika sai lõpuks enda kaitseks kohtusse pöörduda. Annika Urm Hagi meediaettevõtete vastu läks kohtusse 02.01.2023 ja oli kohtus ootel, kuniks Annika sai riigilõivu vabastuse kohta otsuse 14.06.2023! Selline on üksikema ja tavalise inimese tasuta kohtusse saamise aeg! 

Ahti Kuuseväli, kes andis Annikale riigilõivu vabastuse, kuna Annika tõendas kohtule, et tal pole raha riigilõivude ega advokaatide jaoks, sest ta pole meediaettevõtete tegevuse tõttu tööle saanud, tegi otsuse 01.11.2023 meediaettevõtete protsessi jätkamiseks: Annika Urm peab tasuma 5000 eurot tagatisraha! Avalik teenistuja, kes andis riigilõivu vabastuse, tegi otsuse, et Annika peab maksma tagatisraha ettevõtetele, kelle aastakäive on 100 miljonit eurot! Ja need on juriidilised isikud – fiktsioonid! #naeratadesebaõiglusevastu

Avalik teenistuja Ahti Kuuseväli otsuses oli kirjas ka see, et raha – 5000 eur tagatise – mitte maksmise korral jäetakse hagi läbi vaatamata.

Tagatisraha läheb miljoni käibega firmade advokaatide eeldatavatele tasudele, mida on neil vaja selleks, et  kokku panna juba 7 a tagasi avaldatud artiklite tõendeid, mille põhjal on Annika Urm kirjeldatud ja süüdimõistetud  väidetavates kuritegude kohta nagu vargus, pettus jne Annika Urm kohta. Kuigi selge on see, et Annika Urm ei ole kunagi kohtus süüdi mõistetud ja karistusregister on puhas! Iga inimese põhiseaduslik õigus:

  • § 22.    Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Meedia on 3. kohtuvõim, kes mõistab süüdi inimesed ilma tõenditeta ja neid isegi ei esitata siis kui kohtus juba ollakse! Kes vastutab?

“Olles jälginud Annika Urmi protsesse ja ka edukat eksperimenti, mis ajas tagajalgadele kogu suure meedia juhatuse liikmed, siis minul on tekkinud küsimus: Miks need inimolendid ei võta maha Annika Urmi kohta valeuudiseid vaid lähevad Annika vastu kohtusse? Mina isiklikult näen sellises käitumises järgmist: Meediaettevõtete juhid on moraalitud ja hingetud, nad on programmeeritud lõhkuma kõik inimliku ja ühiskonna harmoonia.” – Veiko Huuse

“Ma nõustun Eesti diplomaadi Clyde Kull ütlusega”- Veiko Huuse:

Ekraanitõmmis Delfi uudisloost

Või siis ettevõtja ja pankuri Parvel Pruunsilla kommentaar Eesti Ekspressis:

14.06.2023 Ahti Kuuseväli otsuses, vabastada Annika Urm 5 meediafirma vastu riigilõivust 800 eur (ainult ebaõigete andmete ümberlükkamise eest, siin ei ole kahjunõude riigilõivu sees) Riigilõivu vabastuse otsuses antud asjas leidis endine advokaat, tänane kohtumaja avalik teenistuja Ahti Kuuseväli, et tegemist on lihtsa vaidlusega, et Annika Urm ei vaja  isegi advokaati. Aga nüüd 01.11.2023 otsuses Ahti Kuuseväli nõuab Annika Urmilt tuhandeid eurosid, kuna meediaettevõtted vajavad advokaadipoolset juhendamist… aga Annika Urm mitte.

Minu küsimus: miks peab süütu inimene minema kohtusse enda süütust tõestama, maksma selle eest suurt raha, et ajakirjanik süüdimatult kedagi kurjategijaks tembeldab! Ja keegi ei saa võtta neid päriselt vastutusele! Isegi pole võimalik kohtusse pöörduda! Wow milline Eesti Vabariik meil on! #naeratadesebaõiglusevastu

Annika Urm nõuab ainult valeväidete ümberlükkamist! Mida 7 aasta jooksul Meediaettevõtted on Annika Urmi kohta koduvalt ja grupiviisiliselt avaldanud! 

See on selline korduv grupviisiline  “vägistamine” , vaimne terror, mis tapab iga normaalse inimese igatepidi! Ja see on täiesti taevaline Eesi kohtusüsteem! 

Annika Urm on oma mure ja abipalvega pöördunud:
Politseisse kahel korral
Andmekaitse Insepktsiooni poole kahel korral
Õiguskantsleri poole
Justiitsministeeriumisse
Konkurentsiameti poole, kuna tühistamine oli grupiviisiline ajaliselt planeeritud ja korduv
Eesti Presidendi poole
Riigikohtu Esimehe Villu Kõve poole

JA MIS TE ARVATE, MIDA NAD VASTASID? Vastati: “PÖÖRDUGE KOHTUSSE?!” AGA SELLEKS PEAB OLEMA SUUR RAHAKOTT! MIKS PEAB SÜÜTU INIMENE KOHTUSSE PÖÖRDUMA, KUI EESTI PÕHISEADUS ÜTLEB:

  • 22.    Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kostja Annika Urm on esitanud kohtusse 11 hagiavaldust, kõik seotud antud artiklitega ja isikutega. Kuna Annika Urmil pole raha riigilõivu tasumiseks, siis pole Annika Urm ka võimalust saanud ausaks kohtumõistmiseks. Riigilõivu vabastuse taotlusi pole rahuldatud, peale ühe. Ainuke viis kohtusse saada on, kui meediaettevõtted seda ise teevad! Seda nad ka tegid, sest Annika Urm kasutas samu “relvi” nende vastu ja neile see ei meeldinud. Annikal polnud muud võimalust ennast kaitsta, kui teha avalik eksperiment: “Kas laimavad, kriminaalsed ja kuritegelikud pealkirjad rikuvad inimese elu”.

Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehti!

Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:

  • § 13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
  • § 14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
  • § 15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
  • § 17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
  • § 18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada
  • § 22.    Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
  • § 25.Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Niipalju siis igaühe õigus Eesti Vabariigis kohtu poole pöörduda! See on ainult tühi sõnakõlks, mida reaaluses põhiseaduse järgi ei eksisteeri!

Eesti Vabariigis mõistetakse kohut ainult väga suure raha eest!

Kogu selle protsessi käigus on mul küsimus: Milleks meile selline kohtusüsteem üldse? Kellele seda vaja on? Kellele see kasulik on? Ja miks neile avalikele teenistujatele palka makstakse ja mis nad arvavad, et nad on kuidagi rohkem priviligeeritumad kui Eesti rahvas?

“Nagu ütleb ka avalik teenistuja Andres Parmas, et Eestis on vaja muuta õigusteaduse õppeprogrammi ja muuta see kvaliteetseks”:

Kindel on see, et kõik muutub! Kuidas võiks olla meie kohtusüsteem:

  1. Rahvakohus või Rahva Õigluse Koda
  2. AI Kohus – siis ei ole vaja ei advokaati, ega avaliku teenistujat, kes otsustab subjektiivselt ja väänab seadust kuidas ise tahab. AI teab, et Põhiseadus on ülim ja lihtsalt ilma emotsioonideta, tutvusteta, ilma raha stimulatsioonita teeb otsused.
  3. Seadused peavad olema üheselt mõistetavad kõigile, ei saa olla nii, et keegi ei saa aru, mismoodi asjad otsustatakse.
  4.  Põhiseadus peab olema ülim.
  5. Peale põhiseaduse peab kehtima ka elu Moraal: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha et sulle tehakse.”
  6. Iga üks peab hakkama vastutama oma tegude eest!

Toon näite Eestis avalike teenistujate “pallimängust” väikese Metsküla kooli sulgemisel, kus keegi ei vastuta ja veeretatakse otsus kellelegi teisele aga kes siis ikkagi lõpuks otsustab, see on viktoriini küsimus? Postitus võetud sotsiaalmeedia kanalist Facebook ja kus kommenteerija hästi kirjeldab Eesti olukorda:

“….Kogeme, et Eesti riik on ära lahustunud erinevateks vastutust endalt ära lükkavateks ametnike kildkondadeks. Kõigile meie küsimustele ja palvetele vastatakse käte vastutusest puhtaks pesemisega. Kohalik omavalitsus ütleb, et ei saa muuta iseenda tehtud otsust. Kohus ütleb, et ei saa võtta vastu otsust, kuna Haridusministeerium peab ütlema, mis on otsus. Haridusministeerium ütleb, et ei võta enne vastu otsust, kui kohus on öelnud, mis on otsus. Iga kord kui tunneli lõpus paistab valgus, selgub, et valguse lõpus oli siiski tunnel.”

Kostjatele naeratades ebaõigluse vastu:
“Äre tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!”

AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige ja peatoimetaja Martin Šmutov varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd.
AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige ja peatoimetaja Martin Šmutov ja juhatuseliige Erike Heinsaar
AS Ekspress Meedia juhatuse liikme Argo Virkebau arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!
AS Delfi Meedia juhatuse liige Argo Virkebau
Delfi juahtuse liige Erle Laak-Sepp ära tee teistele seda, mida sa ei taha et sulle tehakse
Erle Laak-Sepp on Delfi finantsjuht, juh.liige
AS Delfi Meedia juhatuse liige Tarvo Ulejev varastas FIRMA JA VEEBILEHE, kuid eitab oma süüd!
AS Delfi Meedia juhatuse liige Tarvo Ulejev
AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige Erik Heinsaar varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd
AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige Erik Heinsaar
Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu Juht Merle Viirmaa-Treifeldt varastas liikmete raha, kuid eitab oma süüd!
Eesti Meediaettevõtete Liidu Juht Merle Viirmaa-Treifeldt

NAERATADES EBAÕIGLUSE VASTU! 
#NAERATADESEBAÕIGLUSEVASTU

KUI SUL ON SAMA MURE, VÕTA MINUGA ÜHENDUST! AVALDAME NEED! 

HETA Advokaat Ahti Kuuseväli avalik teenistuja
HETA Advokaat Ahti Kuuseväli avalik teenistuja
Postimehe juhi Toomas Tiiveli telefonist leiti väikese tüdruku kompromiteerivad pildid
Postimehe juhi Toomas Tiiveli
AS Delfi Meedia juhatuse liige Piret Põldoja varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!
Piret Põldoja Delfi juhtatuse liige
Geeniuse peatoimetaja Martin Mets sattus huviorbiiti klientidelt raha väljapetmisega
Geeniuse peatoimetaja Martin Mets
Ärimees Siim Saidla sattus äripartneri petuskeemiga ja töötajad rahata jätmisega ajakirjanduse huviorbiiti
Ärimees Siim Saidla Geenius Meedia juhatuse liige

MIS SIDE ON avalik teenistujal AHTI KUUSEVÄLI ja ADVOKATUURI AUKOHTU Liikmel vandeadvokaadil MARI MÄNNIKOL? Või hoopis mõnel Meediafirma juhil?! Meediafrimade käive on siiski 100 miljonit eurot aastas ning siit võib järeldada paljutki….!

Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, vandeadvokaat Mari Männiko
Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, vandeadvokaat Mari Männiko

KOHE SAATE LUGEDA KA MARI MÄNNIKO KIRMINAALSEST TEGEVUSEST! Vandeadvokaat Mari Männiko on advokaatide aukohtu liige, kes teab, mis on kuriteo koosseis ja ei tohiks valeavaldusi teha! Aga siiski ta teeb! Peatselt ilmub selle kohta ka lugu.

ANNIKA URM ON ELLU KUTSUNUD EKSPERIMENDI! KUIDAS MÕJUTAVAD KRIMINAALSED PEALKIRJAD INIMESI? KUTSUN SIINKOHAL ÜLES AVALDAMA NEID!

EKSPERIMENT

Eksperimendi käigus avalikustatakse 5 aasta jooksul 30 erinevat eksperimendis osaleva isikuga kuritegudega seostatud pealkirja ja isiku pilti, vähemalt 5 erineval domeenil.

ASJAOLSALISED on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta aitas kaasa või ei takistanud Annika Urmi kohta korduvalt valeandmete ja faktivigade avaldamist ning osales grupiviisilises tühistamises meediaväljaannete poolt.

 Eksperimendi tingimused on, et  kuritegudega seostatud pealkiri ilmuks vähemalt 5 erineval domeenil veebiväljaandes, uudistekanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja kindlasti peab olema lugu avaldatud 2 korda samal päeval. Domeenid peavad olema erinevate isikute kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URL-id, millel on ainult pealkiri ja pilt, et inimesed ei saaks lugeda sisu.

Siinkohal otsime isikuid kes saaks avaldada sama eksperimenti erinevates meediaväljaannetes, blogides ja veebilehtedel.

Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni. 

Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.

Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahjutegevust takistada ja lõpetada.  Just need isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.

Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:

1)    Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?

2)    Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.

3)    Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?

4)    Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?

5)    Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?

6)    Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?

7)    Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?

8)    Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?

9)    Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekt on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel

See nimekiri  on esialgne ja täieneb jooksvalt.

Eksperimendis osalevate nimekiri, kes kõik on eiranud süütuse presumptsiooni ja avaldanud või lubanud avaldada faktivigadega lugusid:

Vandeadvokaat Karmen Turk AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks
Vandeadvokaat Maarja Pild AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks
Erik Heinsaar  
Priit Heinaste 
Katrin Lust
Anu Saagim
Keit Paju
Heidi Ruul
Erik Heinsaar 
Martin Šmutov 
Merle Viirmaa-Treifeldt
Eesti Ekspress AS Delfi Meedia Juhatuse liige Argo Virkebau
Urmo Soonvald
Tarvo Uljejev
Erle Laak-Sepp
Piret Põldoja
Ingrid Veidenberg
Mari Männiko  vandeadvokaat MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) on Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ klient
Pressinõukogu esimees Andrus Karnau
Katrin Karu 
Signe Suur 
Martin Mets
Siim Saidla
Kert Avasalu
Reelika Salong
Timo Tõnisma
Kädi-Ly Männik
Robert Sarv
Marge Rahu
Peeter Tava
Triin Sommer
Marii Karell

Avalikud teenistujad:

Teenistuja rolli tähendus

Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.

Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.

Avaliku teenistuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914

Avalikud teenistujad:

Avalik teenistuja Maido Roots
Avalik teenistuja Karin Mölder
Avalik teenistuja  Kohtujurist Evelin Miggur
Avalik teenistuja Liina Naaber-Kivisoo 
Avalik teenistuja Tarmo Tina
Avalik teenistuja Kohtujurist Airika Pilv
Avalik teenistuja  Ann Meriluht
Avalik teenistuja Villu Kõve
Avalik teenistuja Fred Fisker
Avalik teenistuja Karina Kukkes
Avalik teenistuja Triin Niinemets
Avalik teenistuja Lauri Liisa Sarapuu
Avalik teenistuja Politseikapten Helen Pallon
PPA avalik teenistuja Kati Jürissaar         
Avalik teenistuja Annika Kaljula  AKI jurist peadirektori volitusel
Avalik Teenistuja Pr Maris Lauri Justiitsminister
Avalik Teenistuja Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel
Avalik teenistuja President Alar Karis
Avalik teenistuja Õiguskantsler Ülle Madise
Avalik teenistuja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor
Avalik teenistuja Vallo Kariler
Avalik teenistuja (Kohtujurist) Laila Üleoja (Maido Roots)
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson
Avalik Teenistuja Anneli Alaveer

Avalik Teenistua Ahti Kuuseväli

Uuriva ajakirjanduse eksperimenti on võimalik takistada avalikel teenistujatel, kes on võtnud endale kohtuniku, politsei ja andmekaitsmise kohustused ja võtta menetlusse Annika Urmi kuriteoavaldused, hagid ja kohustised nende meediaettevõtete vastu , kes on eiranud süütuse presumptsiooni.

Meediaettevõtete juhtidel ja ajakirjanikel on võimalik kustutada Annika Urmi mainet kahjustavad lood interneti  serverites,  taastada endine olukord ja korvata kahju, mis sellega on kaasnenud pika aja jooksul.

Toimetusele võib saata sarnaseid ülekohtuseid lugusid ja teisi lugusid, kus on rikutud Põhiseadust, Avaliku Teenistuse seadust, süütuse presumptsiooni ja Elu Moraali. Email on: info@fonte.news

Artikli allikas: Annika Urm

Loe lisaks:

Selles loos räägitakse ka korruptsioonist Eestis ja kohtusüsteemis:

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.