WHO läbirääkijad on kogenud tugevat lüüasaamist riikidevahelises võimu tsentraliseerimises. Pärast kaks aastat kestnud ägedat võitlust ei õnnestunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 194 liikmesriigi läbirääkijatel nn pandeemiakokkuleppes kokkuleppele jõuda. WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus teatas, et läbirääkimiste tähtaeg enne tippkohtumist, kus leping pidi alla kirjutama, on tulemusteta möödas.
Peadirektor tunnistas lüüasaamist: WHO ebaõnnestus pandeemiakokkuleppes
Algusest peale rohujuure tasandil kritiseeritud ja vastupanu saanud pandeemialepe, millele Eesti andis eesotsas sotsiaalministeeriumiga kriitikavaba toetuse, oleks sisaldanud kas pehme rahvusvahelise õiguse või kõva rahvusvahelise õiguse sätteid, mida ratifitseerivad riigid peavad vastavalt WHO peadirektori pandeemiadeklaratsioonile rakendama, sealhulgas vaktsiinide jagamisel.
Veiko Huuse märkus: WHO juhtkond teadis, et see kokkulepe ei õnnestu ja sellepärast tehti ennetavalt vangerdus ja ÜRO võttise selle idee WHO-lt üle. Loe artiklit:
Pandeemialeping loodi COVID-19 hädaolukorra ettekäändel vastuseks ebaõnnestumistele riikide ja organisatsioonide jõupingutuste koordineerimisel. Pandeemialepingut ja 2005. aasta WHO rahvusvaheliste tervisejuhiste (WHO International Health Regulations; IHR) muudatusi on kavandatud alates 2021. aasta lõpust.
Läbirääkijad tõdevad, et kuigi lepingu vastuvõtmise teekonnal on jõudsalt edasi liigutud, teiselt on kaaluvas osas koroonapandeemia aja heast tahtest tänaseks haihtunud ja esikohal on taas riiklikud huvid.
Üks konkreetne vaidluspunkt läbirääkimistel oli jõukamate riikide vastumeelsus leppida kokku raviteenuste jagamises vaesemate riikidega.
USA-s olid seadusandjad mures, et potentsiaalne tehing võib rikkuda omandiõigusega kaitstud teavet ja pärssida investeeringuid ravimiarendusse. USA-s ja mujal on täheldatud ka märkimisväärset vastupanu WHO-le antud võimalikud erakorralised volitused, eelkõige võime määratleda, mis on pandeemia, millal see on käimas ja kui kaua see kestab.
Laupäeval korraldati Helsingis suurejooneline rahvusvahelise WWD liikumisega seotud vabadusmarss ja avalik üritus WHO propageeritud pandeemialeppe vastu. Rahvusvaheline tervisetürannia ähvardab ja sõnum oli selge: „Soome peab WHO-st lahkuma!“
Samuti WWD-Helsinki korraldas laupäeval, 25. mail 2023. aastal marsi Senati väljakult Narinkatorisse, kus toimus meeleavalduse põhisündmus.
„Soome eraldumine WHO-st. Pandeemialepe ja muudatused terviseseadustikus teevad WHO-st diktatuuri. Ähvardatud nt. kehaline enesemääramine, liikumis- ja sõnavabadus.“
Vaata videot:
USA vabariiklased, Venemaa, India ja teised on pandeemialeppe vastu
Teiste seas senaatorid Tom Cotton ja Steve Daines on kutsunud USA-d WHO-st täielikult lahkuma. Kaks senaatorit kirjutasid oma kirjas president Joe Bidenile:
„WHO on kogu COVID-19 pandeemia vältel näidanud üles äärmist pädevuse puudumist, mis on hävitanud organisatsiooni usaldusväärsuse ja õõnestanud avalikkuse usaldust selle vastu.“
Kirjas Bidenile, millele on alla kirjutanud kaks tosinat vabariiklastest osariigi kuberneri, öeldi:
„Lisaks muret tekitab globaalse seireinfrastruktuuri rajamine ja liikmesriikide nõudmised rahvatervisega seotud kõne tsenseerimiseks, mis võib soodustada idurelvade levikut. Oleme pühendunud kõikidele katsetele anda avaliku korra võim meie kodanike üle WHO-le või WHO katsetele seda võimu nende üle kindlustada.“
Vaatamata läbirääkimiste ebaõnnestumisele on WHO peadirektor kindel, et lõpuks jõutakse pandeemialeppeni:
„Maailm vajab endiselt pandeemialepet. Paljud väljakutsed, mis põhjustasid COVID-19 ajal tõsise mõju, on endiselt olemas,” sõnas ta. „Nii et proovime kõike edasi.“
Arvatakse, et WHO eraldab edasisteks läbirääkimisteks veel 6-12 kuud.
„Me ei ole seal, kus lootsime olla, kui seda protsessi alustasime,“ ütles reedel WHO läbirääkimiskomitee kaasesimees Roland Driece.
WHO ametnikud ei ole täpsustanud, miks ei suudetud enne tähtaega konsensust saavutada. Kuid vaatlejad usuvad, et see võib olla seotud valitsuste vaheliste lahkarvamustega uute patogeenide ja võimalike idurelvade komponentide kohta teabe jagamise, nende ületamise viiside ja selle üle, kas kokkulepe peaks olema siduv või mittesiduv.
Lepingu eelnõus tekkisid WHO liikmete lahkarvamused ülemaailmsele tervishoiuasutusele antud volituste ulatuse osas uute ülemaailmsete tervisehädaolukordade lahendamiseks, kusjuures Euroopa riigid nõudsid “õiguslikult siduvaid“ meetmeid, et määrata karistusi liikmetele, kes ei järgi.
Teised riigid, nagu India, Brasiilia, Argentiina, Venemaa ja USA, väljendasid oma vastuseisu õiguslikult siduvale lepingule.
Meedia “faktikontrollijad“ kinnitasid, et isegi õiguslikult siduv WHO pandeemialepe ei anna rahvusvahelisele organile kontrolli USA poliitika üle pandeemia ajal ning leping piirdub “laiaulatuslike soovitustega, mis on seotud rahvusvahelise koostööga pandeemiaks valmisoleku, ettevalmistuse ja reageerimise vallas“.
Filipiinide väljaande Covid Call To Humanity toimetus soovitab vaadata täielikku pressiteadet või allolevat klippi, et näha, kuidas WHO peadirektor ja teised WHO juhid gaasitavad liikmesriike. New York Times on avaldanud ka artikli, milles uuritakse pandeemialepingu läbirääkimiste ajal mängitavat sügavamat poliitikat.
Toimetas Revo Jaansoo
Allikad:Infowars, M vlehti.net, M vlehti.net, Covidcalltohumanity.org
