Eesti rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja seda peab hoidma nagu silmatera, vastasel juhul ei ole Eestil väljavaateid. Väikerahval siin suurte hulgas peale vaimujõu väga palju muule loota ei ole.
Oleme piiritud oma loomises, kui saadame maailma sõnumi otse Südamest. Loome oma igapäevaolemisse selle, millisena soovime enda Uut Maailma näha. Ja usaldada, õigemini vastutada selle teadmise eest, et me oleme Loojad. Iga mõttevärahtusega, iga otsusega, iga sõnapojakesega, valiku ja tegemisega... ja tegemata jätmisega. Oma homse elu loome Me praegu oma täiesti Uues Maailmas ise.
Tihedate ettekannete finaali Vaba Eesti suursündmusel 13. veebruaril kujundas metsapoja Indreku stiihia. Õhku paisatud energia „ma ei ole keskkonnaaktivist, ma ei ole Indrek Vainu, ma olen loodusjõud!!!“ sööbis kuulajaile mällu ülimalt intensiivsena.
Möödunud sügisel käisid Indrek ja Anna Vainu koos pisitütre Raba Rü-ga ETV saates „Hommik Anuga“ ning jagame siinkohal Fonte lugejaga seda otsekohest ja ehedat intervjuud.
Stereotüüp pole muud, kui pealiskaudne üldistus, mask, mis peidab, kes on inimene tegelikult. Ja nõnda ilmuvad tuhanded maskides inimesed hommikuti tööülesandeid täitma, kuigi see pole ammu enam vajalik.