Šveitsi pank Credit Suisse teatas, et kavatseb oma rahalisi vahendeid tugevdada, võttes pärast selle aktsiate kukkumist keskpangalt laenu kuni 54 miljardit dollarit. Kolme USA panga pankrotid kahe viimase nädala jooksul on negatiivselt mõjunud ka Euroopa suurematele pankadele.
GENEVA – Šveitsi pank Credit Suisse teatas neljapäeval, et kavatseb oma rahalisi vahendeid tugevdada, võttes pärast selle aktsiate kukkumist keskpangalt laenu kuni 54 miljardit dollarit, tõmmates USA pankade pankrottidel alla ka teised suuremad Euroopa laenuandjad.
Credit Suisse teatas, et kasutab võimalust laenata keskpangalt kuni 50 miljardit franki (53,7 miljardit dollarit).
“See täiendav likviidsus toetaks Credit Suisse’i põhitegevusi ja kliente, kuna Credit Suisse astub vajalikke samme, et luua lihtsam ja keskendunud pank, mis on üles ehitatud klientide vajadustele,” teatas pank.
Pärast Silicon Valley panga ja Signature Banki hiljutist kokkuvarisemist USA-s hakkasid Credit Suisse’i aktsiad kolmapäeval kaotama enam kui veerandi oma väärtusest.
Aktsia hind langes rekordmadalale pärast seda, kui panga suurim aktsionär Saudi keskpank teatas uudisteväljaannetele, et ta ei pane rohkem raha Šveitsi laenuandjale, keda vaevasid probleemid ammu enne USA pankade kokkuvarisemist. Saudi pank püüab vältida regulatsioone, mis hakkavad kehtima üle 10% osalusega, olles investeerinud umbes 1,5 miljardit Šveitsi franki, et omandada osalus veidi alla selle künnise.
Segaduste tõttu peatati Šveitsi turul automaatselt kauplemine Credit Suisse’i aktsiatega ja kahanes teiste Euroopa pankade aktsiad, mõned kahekohalised numbrid.
Kolmapäeval Saudi Araabia pealinnas Riyadhis toimunud finantskonverentsil esinedes kaitses Credit Suisse’i esimees Axel Lehmann panka, öeldes: “Me juba võtsime ravimit riskide vähendamiseks”.
Küsimusele, kas ta välistaks valitsuse abi tulevikus, vastas ta: „See pole teema. … Oleme reguleeritud. Meil on tugevad kapitalisuhted, väga tugev bilanss. Me kõik oleme käed rüpes, nii et see pole üldse teema.
Šveitsi keskpank teatas kolmapäeva hilisõhtul, et on valmis tegutsema, öeldes, et toetab vajadusel Credit Suisse’i. Panga avalduses ei täpsustatud, kas toetus tuleb sularaha või laenu või muu abina. Reguleerivad asutused ütlesid, et nende arvates on pangal piisavalt raha oma kohustuste täitmiseks.
Päev varem teatas Credit Suisse, et juhid tuvastasid eelmise aasta lõpu seisuga panga finantsaruandluse sisekontrollis olulisi nõrkusi. See õhutas uusi kahtlusi panga suutlikkuses tormi üle elada.
Credit Suisse aktsia langes umbes 30%, umbes 1,6 Šveitsi frangini (1,73 dollarini), enne kui SIX-i börsil kauplemine langes 24% 1,70 frangi (1,83 dollari) tasemele. Madalaim hind langes 2021. aasta veebruariga võrreldes enam kui 85%.
Pärast Šveitsi keskpanga ja Šveitsi finantsturgude regulaatori ühisteadet saavutasid aktsiad ka Wall Streetil oma osa.
Aktsia on kannatanud pika ja püsiva languse all: 2007. aastal kaubeldi panga aktsiatega enam kui 80 frangi (86,71 dollari) eest.
Kuna investorid olid mures pangandussüsteemi varjatud probleemide pärast, müüsid investorid kiiresti pangaaktsiad.
Prantsusmaa Societe Generale SA langes ühel hetkel 12%. Prantsusmaa BNP Paribas kukkus üle 10%. Saksamaa Deutsche Bank kukkus 8% ja Suurbritannia Barclays Bank ligi 8%. Kauplemine kahes Prantsuse pangas peatati korraks.
21 juhtiva Euroopa laenuandja STOXX Banksi indeks langes pärast teisipäevast suhtelist rahunemist turgudel 8,4%.
USA turgude aktsiad olid kolmapäeval erinevad, Nasdaqi koondindeksi serv tõusis 0,1%, samas kui S &P 500 langes 0,7%. Dow Jones Industrial Average langes 0,9% madalamale pärast suuremate kahjumite registreerimist sessiooni alguses.
Jaapani pangad jätkasid oma langustrendi, riigi 5. panga Resona Holdings kukkus 5%, samas kui teistes suuremates pankades kukkus rohkem kui 3%.
Turbulents tekkis päev enne Euroopa Keskpanga kohtumist. President Christine Lagarde ütles eelmisel nädalal enne USA ebaõnnestumisi, et pank tõstab inflatsiooni vastu võitlemiseks “väga tõenäoliselt” intressimäärasid poole protsendipunkti võrra. Turud jälgisid tähelepanelikult, et näha, kas pank suudab viimasest segadusest hoolimata hakkama saada.
Capital Economicsi Euroopa peaökonomist Andrew Kenningham ütles, et Credit Suisse on maailmamajanduse jaoks palju suurem murekoht kui USA keskpangad, mis kokku kukkusid.
Sellel on väljaspool Šveitsi mitu tütarettevõtet ja ta tegeleb riskifondidega kauplemisega.
“Credit Suisse ei ole ainult Šveitsi probleem, vaid ülemaailmne probleem,” ütles ta.
Ta märkis siiski, et panga probleemid olid hästi teada, nii et need ei ole investoritele ega poliitikakujundajatele täieliku šokina.
Probleemid “äratavad taas küsimuse, kas see on globaalse kriisi algus või lihtsalt järjekordne “idiosünkraatiline” juhtum,” ütles Kenningham oma märkuses. “Credit Suisse’i peeti laialdaselt Euroopa suurte pankade nõrgimaks lüliks, kuid pole ainus pank, mis on viimastel aastatel võidelnud nõrga kasumlikkusega.
Fady Rachid ütles, et lahkudes Genfis asuvast Credit Suisse’i filiaalist, on tema ja ta naine mures panga tervise pärast. Ta kavatses UBSile raha üle kanda.
“Mul on raske uskuda, et Credit Suisse suudab neist probleemidest lahti saada ja sellest üle saada,” ütles 56-aastane arst Rachid.
Investorid reageerisid “laiemale struktuursele probleemile” panganduses pärast pikka madalate intressimäärade ja “väga-väga lõdva rahapoliitika perioodi”, ütles Sascha Steffen, Frankfurdi rahandus- ja juhtimiskõrgkooli finantsprofessor.
Tootluse teenimiseks pidid pangad võtma rohkem riske ja mõned pangad tegid seda ettevaatlikumalt kui teised.
Euroopa rahandusministrid ütlesid sel nädalal, et nende pangandussüsteem ei ole otseselt seotud USA pankade maksejõuetumisega.
Analüütikud ütlesid, et pärast USA investeerimispanga Lehman Brothersi kokkukukkumisele 2008. aastal järgnenud ülemaailmset finantskriisi tugevdas Euroopa oma pangandustagatisi, viies suurimate pankade järelevalve üle keskpangale.
Credit Suisse emapank ei kuulu EL-i järelevalve alla, kuid sellel on üksusi mitmes Euroopa riigis. Credit Suisse’i suhtes kehtivad rahvusvahelised reeglid, mis nõuavad ühena 30-st nn globaalselt süsteemselt olulisest pangast ehk G-SIB-st rahaliste puhvrite hoidmist kahjude vastu.
Šveitsi pank on püüdnud kaasata investoritelt raha ja võtta kasutusele uus strateegia, et ületada terve rida probleeme, sealhulgas halbu panuseid riskifondidele, korduvaid muudatusi oma tippjuhtkonnas ja nuhkimisskandaalist Zürichi rivaali UBS-iga.
Credit Suisse’i endine tippaktsionär müüs pangas täisosaluse
5. märts (Reuters) – Harris Associates, üks Credit Suisse’i (CSGN.S) suuraktsionäre, müüs viimastel kuudel oma osaluse Šveitsi pangas, Chicagos asuva aktivisti investori aseesimees ja investeerimisjuht. David Herro, ütles pühapäeval.
Herro ei põhjendanud osaluse müüki, kuid ütles varem Financial Timesile, et Harris müüs osaluse pärast seda, kui oli kaotanud kannatuse Credit Suisse’i strateegia suhtes, mille eesmärk on peatada püsivad kahjud ja klientide väljaränne.
Teisipäeval avaldatud aastaaruandes ütles Credit Suisse, et klientide hoiused vähenesid eelmise aasta lõpus 41% ehk 159,6 miljardi frangi (172,1 miljardi dollari) võrra.
Artikli allikas: https://abcnews.go.com/International/wireStory/credit-suisse-borrow-54-billion-swiss-central-bank-97900604
