Me kõik kohtume oma teel lugematute inimestega. Mõned neist jäävad hetkeks, teised aastateks, ja mõned saadavad meid terve elu. Küsimus ei ole ainult selles, kes meie teele satub, vaid ka selles, kelle me teadlikult enda kõrvale valime. “Keda valida” otsus ei pea sündima kiirustades ega hinnangute kaudu – pigem vaikse sisemise kuulamise ja tunnetuse kaudu.
Kuidas valida inimesi oma ellu – kooskõlas hinge sagedusega

Üks võimalus sellele läheneda on mõelda inimese ja enda vahelisele „sagedusele“. Mitte kui millelegi mõõdetavale, vaid kui tundele – kas on kooskõla või mitte.
Kolm esmast orientiiri enne kontakti
Enne kui üldse vestlust alustada või kohtuda, võib endale esitada kolm lihtsat, kuid sügavat küsimust:
1. Taust ja elustiil – kas see resoneerub minuga?
See ei tähenda sarnasust igas detailis, vaid pigem suunda.
Näiteks:
- Kui üks väärtustab rahulikku, teadlikku eluviisi ja teine pidevat kiirustamist, võib ühisosa olla keeruline.
- Samas võib erinevus rikastada, kui mõlemad on avatud ja austavad teineteise valikuid.
2. Maailmavaade – kas me arendame teineteist?
Oluline ei ole ühtemoodi mõtlemine, vaid kasvuruum.
- Sobivus: vestlused avardavad, tekib tunne, et midagi uut sünnib.
- Mittesobivus: üks või mõlemad tunnevad end pidevalt kaitsepositsioonis või suletuna.
3. Sõnade ja tegude kooskõla – kas see tundub ehe?
- Kui inimene räägib väärtustest, mida ta ka elab, tekib usaldus.
- Kui sõnad ja teod lahknevad, tekib sisemine ebakõla, mida ei pea õigustama ega seletama.
Alles pärast nende kolme tunnetamist võib olla loomulik liikuda edasi kontakti loomise juurde.
Vestlus kui esimene peegel
Kirjavahetus või telefonikõne ei ole pelgalt info vahetamine – see on energeetiline tutvumine.
Tasub märgata:
- Hääle toon ja tempo – kas see rahustab või pingestab?
- Kuulamise oskus – kas tekib ruum või katkestatakse?
- Kohalolu – kas inimene on päriselt vestluses või püüab muljet avaldada?
Näiteks:
- Sobivus: vestlus voolab, pausid ei ole ebamugavad, mõlemad saavad olla nemad ise.
- Mittesobivus: tunne, et peab pingutama, et „midagi tõestada“ või vestlust üleval hoida.
Kohtumine – keha ja hinge tasand
Kui jõutakse kohtumiseni, lisandub oluline mõõde: keha tunnetus ja emotsionaalne kohalolu.
Mõned märgid, mida võib lihtsalt tähele panna:
- Kas olemine on vaba?
Või on tunda pinget, mida ei oska sõnastada? - Kas vestlus voolab?
Kas teemad sünnivad loomulikult või tuleb neid „välja tõmmata“? - Kuidas aeg käitub?
Kas see kaob või on pidevalt tajutav? - Füüsiline ja energeetiline kohalolu
Inimese välimus, lõhn, üldine olek – mitte hinnanguna, vaid tundena, kas see on kooskõlas sinu ruumiga. - Eneseväärtustamine ja teadlikkus
Kas inimene tundub kontaktis iseendaga?
Kas temas on rahu või pidev rahutus?
Sügavam tasand – hinge sagedus
Mõne inimese puhul tekib tunne, et kohtumine ei ole juhuslik.
Siin võivad esile tulla küsimused nagu:
- Kas inimene elab minevikus või on kohal hetkes?
- Kas ta usaldab elu kulgu või püüab kõike kontrollida?
- Kas temas on avatus tingimusteta hoolimisele ja armastusele või pigem ootused ja tingimused?
- Kas ta otsib väliseid süsteeme, väljast arvamusi ja elutuid asju, millele toetuda, või tunneb ühendust iseenda sisemise allikaga?
Need ei ole küsimused, millele peab vastuseid otsima teise inimese kohta. Need on pigem peeglid, mille kaudu tunnetada:
kas meie sagedused kohtuvad või liiguvad eri radadel?
Ilma hinnanguteta valimine
Oluline on meeles hoida: sobivus ei tähenda „parem“ või „halvem“.
See tähendab lihtsalt kooskõla või selle puudumist antud hetkel.
- Mõni inimene sobib suurepäraselt töökaaslaseks, kuid mitte elukaaslaseks.
- Mõni on inspireeriv õpetaja, kuid mitte lähedane sõber.
- Mõni tuleb ellu lühikeseks ajaks, et midagi peegeldada.
Ja see kõik on loomulik.
Tähelepanek suhete loomise kiirusest ja kvaliteedist
Tänases maailmas sünnivad paljud uued suhted kiirustades – justkui oleks oluline kiiresti jõuda “suhtesse”, mitte mõista, kellega ja miks. Sageli alustatakse koos olemist enne, kui on loodud tegelik tunnetuslik ja väärtuspõhine sobivus. See viib olukorrani, kus hiljem kulub suur osa energiast “nurkade lihvimisele”, ootuste korrigeerimisele ja nähtamatutele egode võitlustele. Selle asemel võiks suhete algfaasi võtta kui teadlikku ja rahulikku tutvumise ruumi – aega, kus ei kiirustata siduma, vaid märgatakse, kuulatakse ja tunnetatakse. Kui valikud tehakse kannatlikult ja selgelt juba alguses, muutub koos olemine loomulikult kergemaks: suhtest ei saa tööpõld, vaid ruum, kus elu on Elamus, Kogemus, õnnes voolamine ja armastuse nauding.
Minu lõppmõte
Inimeste valimine oma ellu ei pea olema strateegia ega analüüs.
See võiks olla teadlik tunnetus:
- kas siin on ruumi olla mina ise,
- kas siin on liikumine, mitte seiskumine,
- kas siin on vaikus, mis ei vaja täitmist.
Kui need kolm on olemas, on sageli ka ülejäänu paigas.
Ja kui ei ole – siis ei ole vaja kedagi süüdistada.
Piisab, kui valida edasi.
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht
Kuula minu audiolugusid Spotify kanalis:
“Aus mehe ja naise suhe”
https://creators.spotify.com/pod/profile/veiko-huuse/episodes/16-Aus-mehe-ja-naise-suhe-e2oi90a
“Terve suhe”
https://creators.spotify.com/pod/profile/veiko-huuse/episodes/10-LOENG–Terve-suhe-eboipn
Loe lisaks:
Minu blogipostitus erinevate sagedustega inimeste suhtlusest. Kliki pildid.
