Käesolev aasta on tulevase tegevuskava jaoks otsustava tähtsusega, sest septembris 2024 toimub ÜRO tuleviku tippkohtumine. See paneb aluse kordineeritud ülemaailmsele majanduslikule juhtimisele, kus G20 on ÜRO-s ja rahvusvahelises finantssüsteemis kõrgel kohal.
ÜRO poliitikaülevaates „Rahvusvahelise finantsarhitektuuri reformid“, mis põhineb ÜRO ettepanekutel „Meie ühine tegevuskava“, sisaldab ettepanekut luua majanduse koordineerimiseks keskorgan, mis on kestliku arengu tegevuskava 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärkide saavutamise põhikomponent. Sellesse organisse kuuluvad G20, ÜRO ja finantsinstitutsioonid ning see koguneb iga kahe aasta tagant toimuvale tippkohtumisele.
Brasiilia ja president Lula da Silva eesistumisel oleva G20 (kahekümneliikmeline rühm) loosung on „õiglase maailma ja jätkusuutliku planeedi ehitamine“. Sihtvaldkonnad on järgmised:
- „Kestliku arengu kolm mõõdet“,
- „Võitlus nälja, vaesuse ja ebavõrdsuse vastu“,
- „Ülemaailmse juhtimise reform“. [1]
G20 loodi pärast Aasia finantskriisi 1999. aastal. Sellist kokkulepet oli varem arutatud Maailma Majandusjuhtide kohtumisel Maailma Majandusfoorumite (WEF) iga-aastasel tippkohtumisel 1998. aastal. [2]
Selle tulemuseks oli G7 rahandusministrite ettepanek „laiendada süsteemselt oluliste majandusriikide vahelist dialoogi peamistes majandus- ja rahanduspoliitika küsimustes“. Seejärel kutsusid nad need „olulised majandusriigid“ 1999. aasta detsembris Berliinis toimunud kohtumisele. [3]
Tegevuskava selle ülemaailmse juhtimiskorra kohta pakkusid aga välja juba 1970. aastatel David Rockefelleri initsiatiivil loodud kolmepoolse komisjoni (Trilateral Commission) liikmed. Edu saavutamiseks peeti oluliseks kaasata suurimad tärkava turumajandusega riigid. See kajastus nende 1976. aasta aruandes „Rahvusvaheliste institutsioonide reform“, mille autorid on C. Fred Bergsten, Georges Berthoin ja Kinhide Mushakoji.
Alguses osalesid kohtumistel ainult rahandusministrid ja keskpankade presidendid, kuid alates 2008. aasta G20 tippkohtumisest finantsturgude ja maailmamajanduse teemal on kutsutud riigipead ja valitsusjuhid. Nende esimeste kohtumiste osalejate hulgas oli ka Lula da Silva.
See uuendus viidi ellu pärast WEF-i propageerimist. Nagu on öeldud 50 juubeliraamatus WEF: Partner ajaloo kujundamisel 1971–2020:
WEF-i esimees Klaus Schwab tegi muu hulgas mitmes kõnes ettepaneku muuta G20 kohtumine tõeliseks ülemaailmseks tippkohtumiseks.
G20-le on sellest ajast alates järk-järgult antud rohkem fookusvaldkondi ja sellest on kujunenud maailma valitsuse embrüo. G20 liikmesriigid moodustavad umbes 80% maailma rahvastikust ning organisatsioon toimib täitevnõukoguna ÜRO 2023 kestliku arengu eesmärkide ja WHO tervisekava elluviimisel.
Venemaa NLKP peasekretärina Eestis 1987. aasta veebruaris visiidil käinud Mihhail Gorbatšov nimetas seda kunagi „globaalseks poliitbürooks“. Rühm koosneb 19 liikmesriigist, lisaks Euroopa Liidust (EL) ja hiljuti liikmeks võetud Aafrika Liidust (AL).
ÜRO peasekretär on alaline külalisesineja koos Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), ASEANi, WTO, ILO, IMFi, Maailmapanga ja finantsstabiilsuse nõukogu esindajatega.
Kaaluv osa nende tööst tehakse “finantsraja“ ja “šerpa raja“ kaudu.
Seitsme tehnilise rühma ja ühe rakkerühmaga finantsrada tegeleb makromajanduse ja uue rahvusvahelise finantsarhitektuuri loomisega. Osalevad rahvusvaheliste finantsasutuste (Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), piirkondlike arengupankade, rahandusministrite ja keskpankade presidentide esindajad.
Grupi ühine rahanduse ja tervishoiu rakkerühm on foorum, mis tõhustab pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist kooskõlas „terviseühtsuse lähenemisviisi ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prioriteetide ja eesmärkidega“. Sekretariaat asub WHO peakorteris Genfis ja seda toetab Maailmapank. [4]
Sherpa rajal on viisteist töörühma (sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, haridus ja energiasüsteemi ümberkujundamine), kaks rakkerühma ja üks biomajanduse algatus. Tööd juhivad G20 juhtide isiklikud saadikud. Teised osalejad on G20 liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD ja ÜRO, ministrid.
G20 moodustab ka 13 kaasamisrühma ühiskonna eri osadest. Nende hulka kuuluvad Women20, Youth20, Cities20 (linnapead), Science20, Business20 ja Think20 (mõttekojad).
Kaks viimast on nende rühmituste seas kõige kaalukama kandepinnaga. B20-l on WEFiga tihedad sidemed ka Klaus Schwabiga, kes on nõuandekogu liige.
Viimane täiendus on Oceans20, mis edendab Maailma Majandusfoorumi toel merede jätkusuutlikkust.
Need rühmitused väidavad end esindavat “kodanikuühiskonna“ hääli. Novembris 2023. aastal toimub sotsiaaltippkohtumine, et arutada nende ettepanekuid enne juhtide tippkohtumist.
G20 juhivad sel aastal kolm BRICS-riiki: Brasiilia (eesistuja), Lõuna-Aafrika (tulevane eesistuja) ja India (eelmine eesistuja). Selline kord on päevakorra jätkumise tagatiseks.
Kliima ja tervise vaheline seos on nagu alati osa programmist. Seda võib vaadelda selle aasta WHO Maailma Terviseassamblee valguses, mille eesmärk on anda WHO-le laiendatud volitused ja luua “ühe tervise režiim“. WHO peadirektor kiitis hiljuti Brasiilia prioriteete. [5]
Üks ettepanekutest on „Vastupidavad tervishoiusüsteemid“, mille „eesmärk on kaitsta universaalseid tervishoiusüsteeme, et tulla toime ülemaailmse tervishoiujuhtimise suurte väljakutsetega, näiteks kliimakriisist põhjustatud probleemidega“. Arutatakse mehhanismi, mis „võimaldab võlausaldajate valitsustel vahetada võlad tervisetulemuste vastu“. [6]
See on kujundatud osana ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 3 – tervis ja heaolu – saavutamisest.
Need eesmärgid on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värskete hoiatustega, et tundmatu „haigus X“ võib põhjustada 20 korda rohkem surmajuhtumeid kui hingamisteede haigustega seostatud puhang, milliseid uudseid jõupingutusi on vaja tervishoiusüsteemide ettevalmistamiseks mitmeteks eesseisvateks väljakutseteks? [7]
Brasiilia käivitab ka kliimamuutuste vastase ülemaailmse mobiliseerimise rakkerühma, et „tõhustada ülemaailmset makromajanduslikku ja finantsilist ühtlustamist, et rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe eesmärke“. [8]
Brasiilia on maailma suuruselt seitsmes naftatootja. Seega Brasiilia eesmärgid on rohkem seotud uue tehnokraatliku majandussüsteemi loomisega, mis on rajatud energia ja süsiniku valuuta kasutamisele.
Akadeemiline mõttekoda Sustainable Finance Lab pakkus hiljuti välja ülemaailmse süsinikumündi. Valuuta, mis põhineb „mingisugusel looduslikul varul või ülejäänud süsinikueelarvel“.
Nii saab tekkida uus globaalne reservvaluuta. See valuuta vastab kasvavale üleskutsele tuua rohkem tasakaalu nüüdseks unipolaarsesse ülemaailmsesse rahasüsteemi – üleskutse, mis tuleb selgelt suurtelt tärkava turumajandusega BRICS-riikidelt. [9]
BRICS – globaalse lõuna hääl
BRICS grupi asutasid Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina Vene Föderatsiooni Uurali oblasti Jekaterinburgis 15.–17. juunil 2009, kui toimusid Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) ja nimetatud riikide tippkohtumised. BRICS gruppi peetakse vastukaaluks läänes domineerivale G7-le. Globaalse lõuna hääl. Aasta hiljem, Lõuna-Aafrika lisamisega, said nad BRICS-iks.
2024. aasta BRICS-riikide tippkohtumine pidi algselt toimuma Brasiilias, kuid see anti üle Venemaale ja president Vladimir Putinile, kuna Brasiilia võttis endale kohustuse olla sel aastal G20 võõrustaja.
Juhtide tippkohtumine toimub oktoobris Venemaa Tatarstani Vabariigis Kaasanis, mille missiooniks on luua “õiglane“ maailmakord. [10] See on Putini sõnul vastuolus “reeglitel põhineva“ korraga, mida edendavad Lääs ja G7 grupp. Moto on „Mitmepoolsuse tugevdamine õiglase ülemaailmse arengu ja julgeoleku nimel“. [11] Seekord viie uue liikmesriigi osalusel.
Üks uutest riikidest on Araabia Ühendemiraat, kus toimub ka WEF-iga seotud maailmavalitsuste tippkohtumine ja rahvusvaheline kliimatippkohtumine COP28. Oluliseks peetakse nii G7, G20 kui BRICS grupis, et WEF edendab neljanda tööstusrevolutsiooni eesmärke. Nad on WEFi oluline partner ja ÜRO peamine keskus Lähis-Idas.
BRICS on rühm, millel on liikmesriikide vahel selged eraldusjooned. Nad on hajutatud kolmele mandrile, neil on kultuurilised ja usulised erinevused ning neid halvab mõnevõrra India ja Hiina vaheline juhtimisvõitlus.
Uued liikmed Iraan ja Saudi-Araabia võistlevad ka mõjuvõimu pärast Lähis-Idas ning on osalenud üksteise vastu suunatud varisõdades. Iraan on shī‘atu ‘Alī liikumise keskus, samas kui Saudi Araabia on juhtiv ahl as-sunna liikumise jõud. Diplomaatilised suhted taastati poolte vahel tänu Hiinale alates 2023. aasta märtsist.
G7 on palju homogeensemad, selgelt määratletud liidriga, kuid oma kandepinda kaotav grupp.
BRICS ei sea kahtluse alla ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ega WEF-i neljandat tööstusrevolutsiooni. BRICS tegutseb rahvusvahelise süsteemi piires. Kõik BRICS-riigid läksid kaasa sulgemiste ja maskimandaatidega. Nad kõik osalevad lõputul kliimakohtumiste jadal. Brasiilia korraldab 2025. aastal ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP 30.
Kuus BRICS-riikide liiget on G20 liikmed – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika ja Saudi-Araabia. Need on riigid, kes kõik tahavad kindlustada oma kohta ja rääkida kaasa arenevas ülemaailmses juhtimissüsteemis.
Üks BRICS-riikide liikmeks saamise taotlemise kriteeriume on lisaks „pühenduda kestliku arengu eesmärkide saavutamisele“.[12]
Viimasel BRICS-riikide tippkohtumisel Lõuna-Aafrikas rõhutas BRICS oma pühendumust „mobiliseerida kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks vajalikud vahendid“ ja rõhutas Johannesburgi II juhtide deklaratsioonis „märkimisväärseid võimalusi“, mida tuleviku tippkohtumine endast kujutab. Tippkohtumisel osales ka ÜRO peasekretär António Guterres.
WEF: sillaehitaja
Äri- ja panganduse omanikud on nii BRICS-i kui ka G7 taga. See kehtib eriti nende mõju kõige nähtavama ilmingu kohta: Maailma Majandusfoorum (WEF).
WEF tegutseb üle kogu maailma. Nagu Klaus Schwab 2020. aastal ütles:
Foorum on loonud Venemaa Föderatsiooniga suurepärased suhted. Nii äriringkondade kui ka valitsusega.
Venemaa Sberbanki tegevjuht ja president Vladimir Putini liitlane Hermann Gref oli WEF-i direktorite nõukogu liige üksteist aastat (2011–2022), samas kui Venemaa president on WEF-i pikaaegne esimees tunnevad teineteist isiklikult alates kohtumisest Peterburis 1992. aastal. [13]
See “suurepärane suhe“ muutus aga pärast Ukraina sõja puhkemist ametlikku retoorikat silmas pidades külmaks. [14]
Vaevalt oleks Venemaa rünnak saanud WEF-ile üllatusena tulla, sest Venemaa ja Ukraina vahel on alates 2014. aastast kestnud konflikt.
Vaatamata USA ja Euroopa Liidu sanktsioonidele jätkas WEF koostööd Venemaaga Cyber Polygoni õppuse ajal, mida korraldab igal aastal Sberbank aastatel 2019–2021 ning sidemete loomist WEF-i ja Peterburi majandusfoorumi partnerluse kaudu.
Samuti Hiinal on välja kujunenud tihedad sidemed WEFiga. Uute meistrite aastakoosolek „Summer Davos“ on Hiina linnades Tiunjanis ja Dalianis korraldatud alates 2007. aastast. [15]
WEF on avanud neljanda tööstusrevolutsiooni keskused (C4IR) Brasiilias, Hiinas, Lõuna-Aafrikas, Indias, AÜE-s, Saudi Araabias, samas Venemaa keskus on tänu Ukraina sõjale peatatud. [16]
WEF-s Global Shapers Community (20–29-aastastele noortele) omab Klaus Schwabi ja välissuhete nõukogu esimehe David Rubensteini juhtimisel keskusi 152 riigis, mille missioon on „inspireerida, võimestada ja ühendada noori juhte, et tugevdada oma kogukondi ja muuta maailma“. Kõigil BRICS-riikidel, välja arvatud Iraanil – on või on olnud sõlmpunktid. [17]
WEF on “kinnitanud kanda“ BRICS-i grupis tänu Young Global Leaders ja eelkäijate Global Leaders of Tomorrow programmidega. Praegu on BRICS-riikides üle 800 WEFi koolitatud juhi. Mitmed neist on valitsuse ametikohtadel, kuid enamik neist äriringkondades.
Järgmine BRICS-riikide noorte globaalsete liidrite nimekiri on koostatud Pharos WEF YGL nimekirja andmete põhjal.
- Brasiilia: 73
- Venemaa: 69
- India: 204
- Hiina: 206
- Lõuna-Aafrika Vabariik: 120
- Egiptus: 23
- Etioopia: 10
- Iraan: 9
- Saudi Araabia: 44
- AÜE: 47
WEF mõju ei piirdu ainult lõuna ja idaga. Sel aastal võõrustavad G7 tippkohtumist Itaalia ja peaminister Giorgia Meloni, keskendudes kliimamuutustele, tehisintellektile ja toiduga kindlustatusele. Teine oluline fookus on „reeglitel põhineva rahvusvahelise süsteemi kaitsmine“, mida Venemaa on G7 sõnul “õõnestanud“ oma “agressioonisõja tõttu Ukraina vastu“. [18]
Need on praktiliselt samad teemad, mida arutati selle aasta jaanuaris toimunud iga-aastasel WEF-i tippkohtumisel. Sel aastal Davosisse kutsutud külaliste hulgas oli ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kellel tuli arutada oma rahuplaani “põhimõtteid ja elluviimist“. [19] Seekord pole aga kutsutud ühtegi Venemaa liidrit.
Järgmisel kuul toimub Araabia Ühendemiraatides Dubais maailma valitsuse tippkohtumine, mille missiooniks on “kujundada tulevasi valitsusi“ “nutika tehnoloogia“ abil.
WEF-i ridadest leiame kriisi- ja sõjakasulõikajad, kes saavad rikkaks käimasolevatest konfliktidest ja “väljakutsetest“ maailmas.
Nad teenivad suuri summasid tänu Venemaa “erioperatsioonidele“, Iisraeli terrorismivastasele sõjapidamisele, COVID-i preparaatidele, kliimamuutuste leevendamisele ja “arukatele“ tehisintellektisüsteemidele. [20]
WEFi äsja avaldatud 2024. aasta ülemaailmsete riskide aruandes ei peeta “relvakonflikti“ järgmise kahe aasta kõige ohtlikumaks ülemaailmseks katastroofiohuks, vaid pigem „väärinfot ja desinformatsiooni“. WEF-i on pärast COVID-19 erioperatsiooni, mille osalised olid kõik noored liidrid.
Sel aastal toimuvad ka valimised, mis mõjutavad kolme miljardit inimest. Raporti kohaselt võib see intensiivistada vale- ja desinformatsiooni kasutamist valimisprotsesside häirimiseks ning riskida „vastvalitud valitsuste legitiimsuse õõnestamisega“, mille tulemuseks on vägivald ja massirahutused.
WEF-i viimane aruanne: halvimad ülemaailmsed ohud
See võib õhutada autoritaarset reaktsiooni. Nagu raportis öeldud:
… Väärinfo ja desinformatsiooni levikut võidakse võimendada, et tugevdada digitaalset autoritaarsust ja tehnoloogia kasutamist kodanike kontrollimiseks. Valitsused ise on üha enam võimelised kindlaks tegema, mis on tõsi, võimaldades erakondadel potentsiaalselt monopoliseerida avalikku arutelu ja suruda maha teisitimõtlejaid, sealhulgas ajakirjanikke ja oponente.
Aruande järeldused on G20 grupi tegevuskavast:
Sellised töörühmad nagu digitaalmajanduse töörühm väärinfo vastu võitlemiseks ja Brasiilia kavandatud ülemaailmne kliimamuutuste vastane mobilisatsiooni rakkerühm on näited G20 foorumitest, mille ülesanne on pakkuda välja konsensust ja konkreetseid meetmeid, et tulla toime WEFi aruandes esile tõstetud tõsiste probleemidega. [21]
Toimetas Revo Jaansoo (21.01.2024)
Loe sarnasel teemal:
Märkmed
- 1 www.g20.org/en/about-the-g20/e-book-brasil-na-presidencia-do-g20
- 2 https://www3.weforum.org/docs/WEF_A_Partner_in_Shaping_History.pdf
- 3 www.g20.utoronto.ca/docs/g20history.pdf
- 4 www.mef.gov.it/inevidenza/2021/article_00067/G20-Joint-Finance-and-Health-Ministers-Communique-29-October-2021.pdf
- 5 www.g20.org/en/news/world-health-organization-defends-global-equity-in-health-and-finance
- 6 www.g20.org/en/news/sus-is-a-reference-for-brasils-health-proposal-at-the-g20
- 7 www.weforum.org/events/world-economic-forum-annual-meeting-2024/sessions/preparing-for-a-disease-x
- 8 www.g20.org/en/tracks/sherpa-track/climate-change
- 9 https://globalchallenges.org//app/uploads/2023/12/The-climate-trillions-we-need-4.pdf
- 10 www.ft.com/content/dec93c8a-35f0-48cf-9630-17b6c58a9631
- 11 en.kremlin.ru/events/president/news/73202 (link ei avane)
- 12 https://brics2023.gov.za/wp-content/uploads/2023/11/BRICS-Membership-expansion-guiding-principles-criteria-and-standards-2023.pdf
- 13 https://www3.weforum.org/docs/WEF_A_Partner_in_Shaping_History.pdf
- 14 www.weforum.org/agenda/2022/02/ukraine-our-full-solidarity/
- 15 www.china.org.cn/business/summerdavos2009/node_7076769.htm
- 16 https://c4ir.ru/en/
- 17 https://weforum.ent.box.com/s/s1pu3rhxv4757degjrtom1mzow6x7i8b
- 18 www.g7italy.it/en/
- 19 www.weforum.org/events/world-economic-forum-annual-meeting-2024/sessions/press-conference-national-security-advisers-on-ukraine
- 20 www.aftonbladet.se/nyheter/kolumnister/a/8J2zXW/saab-tjanar-miljarder-pa-hot-om-krig
- 21 www.g20.org/en/news/world-economic-forum-report-states-that-disinformation-and-extreme-weather-are-the-main-threats-to-the-world-today
Allikas: The Pharos Chronicles – PhD Jacob Nordangård, 2024
39
