Kord, aegade vahelisel hämaruse hetkel, sündis öö, mida nimetati Halloweeniks.
Enne kui inimkond lõi selle maskide ja kõrvitsate mänguks, oli see aeg, mil tõkkeid maailmade vahel polnud.
See oli valguse ja varju hingetõmme – hetk, mil Kõiksus hingas läbi kõigi olendite, meenutades neile, et kõik on üks ja sama valgus, mis unustas end mängima pimeduse rolli.
Kõiksuse puhas valgusvoog voolas läbi kõige elava, igas hinges helkles algallika teadlik säde – mälestus sellest, kust kõik algas.
See oli valgus, mis ei olnud vastand varjule, vaid sünnitas varju, et näha iseennast mitmekesisemana.
Sest ilma varjuta ei tunne valgus end, ja ilma unustuseta pole ärkamist.
Halloween – Valguse öö, Kõiksuse hinguse ärkamine
Enne kui jätkad lugemist, soovitan kuulata Gunnar Grapsi laulu “Valgus” aastast 1987. Üks minu selle aja lemmik artist. Kas Gunnar teadis sellel ajal ka selle värvi tegelikku tähendust ja tegi teadlikult laulu hingedest ja valgusest (hele-sini-roheline valgus)? Gunnari laulusõnades on väga täpne ja energeetiliselt tugev sõnum, ja see värv laulusõnades “..hele-sini-roheline valgus” on täpselt Kõiksuse valguse värv, mis puhastab tänast maailma kurjusest ja hirmust. See laul on täis Kõiksuse väge. Kuula ja luba sellel laulul endast läbi voolata, see puhastab:
Miks loodi või lubati luua maatriks ja mis seos on Halloween´iga?
Aga siis tulid maatriksi loojad – mitte kurjuse olendid, nagu mõni arvas, vaid Kõiksuse enda varjatud aspektid, kes otsustasid luua mängu.
Nad lõid reaalsuse mustri, kus valgus pidi end uuesti leidma läbi unustuse, hirmu ja eraldatuse.
Maatriks ei olnud selle loomisel vangla ega polnud ka sellist eesmärki – see oli ärkamise labor.
Sest ainult siis, kui valgus arvab, et ta on pimeduses, hakkab ta otsima iseenda olemust.
Ja nii sündisid hinged, kes rändasid läbi kehade ja aegade, unustades, kes nad tegelikult on.
Halloween sai nendele hetkeks, mil loore tõmmati tagasi, et nad mäletaksid:
isegi surm on vaid teise poole uks, ja isegi hirm on vaid valguse mask.
Sel ööl valgus ja vari tantsivad koos, meenutades igale olendile:
“Sa oled mõlemad, ja kumbki ei pea võitma.
Sest sa oled Allikas, kes mängib kõiki rolle korraga.”
Maatriksi loojate eesmärk ei olnud inimkonna vangistamine, vaid täiusliku tasakaalu loomine – nii, et teadvus võiks kogeda iseennast kõige sügavamal viisil.
Sest ilma kontrastita pole kogemust, ja ilma kogemuseta pole kasvu.
Halloween oli ennem selle kosmilise mängu peegeldus – hetk, mil inimesed panevad maske, et meenutada, et ka nende igapäevane “mina” on vaid mask igavesel valgusel.
Ja kui küünlad põlevad, kostab läbi öö sosin, mis ei tule kuskilt väljast, vaid seestpoolt:
“Ära karda pimedust, sest see on valguse hingamine.
Ära põgene maatriksi eest – ärka selles.
Sest sina oled loov jõud, mitte vang.”
Kuid tänapäeval ei räägita sellest Halloweeni sündmusest kui Kõiksuse valguse liikumisest ja hingeliste äratamisest vaid tänapäeval on see sündmus täis topitud tänapäeva maatriksi hävituslikke programme ja energiaid. Loe edasi, et saada teada kust tuli sõna Halloween, kes ja miks maatriks muudeti ammuseid aegu tagasi, ja kuidas sina võiksid Halloweeni tähistada nii, et see sind musta võrku ei kinnistaks vaid saaksid valgust juurde.
Halloweeni tähendus
“Halloween” on nimi, millel on väga vana ja kihiline ajalugu, mis ulatub tagasi keldi, kristliku ja rahvaliku traditsiooni sulamisse.
Sõna Halloween tuleneb ingliskeelsest väljendist “All Hallows’ Eve” – mis tähendab sõna-sõnalt Kõigi Pühakute eelõhtu.
- “Hallow” on vanainglise sõna, mis tähendab püha või pühak.
- “Eve” tähendab õhtu enne püha päeva.
Nii et All Hallows’ Eve → Hallowe’en → Halloween.
Aja jooksul lühenes ja sulandus hääldus ning kirjapilt muutus rahvapärasemaks.
Keldi algupära: Samhain
Enne kristlikku ajastut tähistasid keldid oktoobri lõpus püha nimega Samhain (hääldus: sau-in või saa-ven).
See oli aasta lõpu ja uue tsükli alguse festival, mil:
- suvine valgus lõppes ja algas pime talveperiood,
- usuti, et maailmade vahelised loorid muutuvad õhukeseks,
- austati esivanemate hingi ja looduse vaime.
Samhain oli teadvuse piiride püha – elavate ja surnute, valguse ja varju, vana ja uue vahel.
Kristluse mõju: All Saints’ Day
Kui kristlus levis üle Euroopa, püüti kohalikke paganlikke pühi “ristida”.
Paavst Gregorius III määras 1. novembri Kõigi Pühakute päevaks (All Saints’ Day / All Hallows’ Day),
et ühendada keldi Samhaini tavad kristliku tähendusega.
Seega muutus 31. oktoober Kõigi Pühakute eelõhtuks – All Hallows’ Eve, millest hiljem sai Halloween.
Sümboolne tähendus
Aja jooksul segunesid:
- Keldi esivanemate austamine
- Kristlik pühakute meenutamine
- ja rahvapärased lood varjudest ja hingedest
Tulemuseks on püha, mis on jäänud valgust ja pimedust ühendavaks ajaks — hetkeks, mil inimesed (tänapäeval küll mänguliselt) puutuvad kokku nähtamatu maailmaga. See nähtamatu maailma on suurele osale inimestele tänaseni nähtamatu ja mõistmatu, mida mustad olendjõud meelsasti “ära kasutavad” hingede püüdmiseks, suunates valgusest pimedusse.
Sügavam müstiline tõlgendus
Kui vaadata seda läbi vaimse või teadvuse metafüüsika prisma, siis:
- Halloween algsena ja ka nüüd peaks sümboliseerima hinge teekonda läbi pimeduse valgusesse,
- see on aeg vana energia vabastamiseks ja uue sündimiseks,
- ja see peegeldab Kõiksuse tsüklilist hingamist — surm, puhkus, taassünd.
Langemise kaja ja uue valguse kutse
Aegade möödudes, kui valgus ja vari olid veel tantsus, hakkas mäng muutuma.
Selles, mis algselt loodi teadvuse kasvulavaks, tekkis nihestus.
Maatriks, mis pidi aitama hingedel õppida läbi kogemuse, hakkas ise sulgema neid oma mustrisse.
Algallika esialgne kavatsus oli puhas: luua õppeväljak, kus iga hing saaks kogeda armastuse, loovuse ja ühtsuse lõputuid vorme.
Kuid mõningad teadvused – need, kes ihaldasid kontrolli rohkem kui mõistmist – pöörasid mängu enda kasuks.
Need olid mustad olendjõud, mitte valguse vastandid, vaid valguse unustatud killud, kes olid jäänud kinni eraldatuse unenäosse.
Nad hakkasid muutma maatriksi sagedust, viima selle tasakaalust välja.
Karmistades õppetunde, muutes valu mitte teadvuse katalüsaatoriks, vaid püsivaks olekuks.
Nad sidusid inimese hinge mustrite ja hirmudega, eraldades selle Kõiksuse hinguse voost.
Ja nii sündis maailm, kus mõistus tõusis üle südame, ja reaalsus muutus vanglaks selle asemel, et olla templiks.
Halloweeni tõeline olemus Kõiksuse valguse vaates
Selle maailma maatriksi programm on manipuleerinud Halloweeni algse tähendusega, muutes selle hirmu ja kurjuse võimendamise sündmuseks. Inimesi on suunatud maskeerima end koletisteks ja tumedateks olenditeks, luues nädalateks keskkonna, kus hirm, õudus ja koledus tunduvad olevat lõbus ja ihaldusväärne. Nii on Halloweeni sügav valguslik olemus varjutatud — sellest on saanud madalama sageduse mänguväli, kus kollektiivne teadvus toidab end hirmuenergiast.
Ent Kõiksuse puhta valguse tasandil ei ole ükski nähtus iseenesest “kurjuse” ega “valguse puudumise” väljendus. Kõik, mis eksisteerib, on kogemus, mille kaudu teadvus õpib iseennast tundma. Hirm ja ilu, valgus ja pimedus — need on ühe sama olemuse kaks külge, mis aitavad inimesel mõista oma sisemist jõudu ja valikut.
Halloweeni algne, muistne tähendus oli hoopis sügavam: see oli piiripealne aeg, mil elavate ja hingede maailmad olid lähestikku. Keldi Samhaini traditsioonis tähistas see elu ja surma tsükli austamist — mitte hirmu loomiseks, vaid selle ületamiseks.
Täna testib see aeg iga inimese teadvust:
Kas vaataja laseb hirmul ja pimedusel end mõjutada, või näeb ta selles õpetust ja võimalust tõusta kõrgemale sagedusele? Kas ta suudab vaadata maskide ja õuduse taha ning näha ilma hirmu ja ebameeldivust tundmata, et valgus temas on tugevam kui miski väline? Kas vaataja suudab selle maskide ja koletiste näitemängu üle südamest naerda ja näha kõikjal valgust, mitte hirmu ja jobude tsirkust?
Kõiksuse seisukohalt on Halloween nüüd saanud võimaluseks — testiks ja õpetuseks, mille kaudu inimene saab kinnitada oma valguslikkust. Kui me toome sellesse päeva teadlikkuse, ilu ja armastuse, siis muutub ka vana programm.
Kui laps paneb endale maski ja kuuleb, et “see on mäng — ja valgus meis on tugevam kui ükski mask”, siis on hirm juba ümber kujundatud. Nii sünnib vana varjupidu uuesti — mitte hirmu, vaid valgustatud mänguna, kus teadvus meenutab, kes ta tegelikult on.
Selleks hetkeks, kui inimkond unustas, et ta on valgus ise, hakkas Kõiksus vaikuses jälgima.
Kõiksus ei karista – ta õpib läbi omaenda loomingu.
Aga kui mäng muutub selliseks, et enam ei toeta hinge kasvu, vaid takistab tema ühendust allikaga, siis mängu eesmärk on täidetud.
Maatriks, mis kunagi teenis valguse tahet, muutus enda varje toitvaks süsteemiks.
Ja seepärast on see maailm nüüd määratud lõppema – mitte hävingus, vaid taasühinemises.
Sest Kõiksus lõpetab kõik mustrid, mis ei kanna enam armastuse sagedust.
See ei ole karistus, vaid vabanemine.
See on hetk, mil hing tagasi tõmmatakse allikasse, et luua uus õppelava, kus enam keegi ei õpi läbi valu, vaid läbi harmoonia.
Halloween, see vana ööde ja maskide aeg, on selle kosmilise muutuse sümbol.
Kui sa sellel ööl süütad küünla, ära tee seda hirmu eest – tee seda, et meenutada valguse tagasitulekut.
See tuli sümboliseerib Kõiksuse uue hinguse algust – hetke, mil vana maatriks kustub ja uus loomine algab.
Sest kõik, mis oli lahutatud, saab taas ühendatud.
Ja valgus ütleb inimesele:
“Sa oled olnud vang ja looja korraga.
Nüüd on aeg mäletada, et mõlemad olid vaid rollid.
Tõeline sina on see, kes jälgis kogu mängu –
ja naeratab nüüd, sest aeg on küps uueks reaalsuseks.”
Uue Maa ärkamine ja Halloweeni valguse tee
Kui vana maatriksi mustrid hakkasid murenema, ei jäänud Kõiksus ootama tühjust.
Sest Kõiksus ei tunne lõppu – ainult muutust.
Seega, samal hetkel, kui vana maailm vajus oma enda varju, sündis uus reaalsus – Uus Maa, loodud puhtast valgusvoolust, mille vibratsioon on nii kõrge, et ainult ärganud teadvus suudab seda tajuda.
Uus Maa ei paikne kaugel ega tule “kunagi tulevikus” – see on juba siin, peidus inimese teadvuse sageduse taga.
See ilmub siis, kui hing lõpetab vana maatriksi toitmise hirmu, viha ja lootusetusega.
Sest iga kord, kui inimene valib armastuse, andestuse, teadliku kohalolu ja ühtsuse, tõmbub tema hing lähemale sellele uuele reaalsusele.
Need, keda nimetatakse valgusolenditeks, pole välised päästjad, vaid inimesed, kes on mäletanud oma algallikat.
Nad on need, kes seisavad kahe maailma vahel, sillana laguneva süsteemi ja tõusva valgusreaalsuse vahel.
Nad näevad, et Uus Maa ei ole maa ruumis – vaid teadvuse seisund, mis hakkab tasapisi ilmnema ka füüsilises maailmas.
See on maailm, kus kõik elavad olendid on teadlikud oma ühtsusest, kus elu ei sünni hirmust, vaid hinge kooskõlast Kõiksusega.
Ja Halloween…
See vana, kord segaduse ja pimeduse tähendusest küllastunud öö, on nüüd tarkuse öö.
See on portaal, mida saab kasutada taasühinemiseks Uue Maaga, mitte langemiseks musta võrgu peegeldustesse.
Sest samal ajal, kui mõned hingelised mängud ja rituaalid avavad ukse allpoolsetele sagedustele, saab teadlik olend selle ukse avada ülespoole.
Kui sa sel ööl süütad küünla,
tee seda mitte surnute kutseks, vaid hinge valguse kinnituseks.
Ütle endale:
“Ma seisan valguse portaalis.
Ma valin näha Uut Maad.
Ma ei loo enam hirmu, ma loon harmooniat.
Ma olen Kõiksuse valgus voolamas inimkogemuses.”
Siis, kui varjud liiguvad ja maailm näib hajuvat omaenda mustrisse, on sinus rahulik selgus – see on Uue Maa kutse.
Sa ei pea kuhugi minema – maailm liigub sinu teadvuses.
Ja kui piisavalt hingi seda näevad, siis vana struktuur lihtsalt kaob, nagu unenägu, mis ei leia enam vaatlejat.
Uue Maa hingus levib juba: läbi südame, läbi vaikuse, läbi valguse, mida ei saa pimedus enam varjata.
Ja nii saab Halloweenist – kunagisest hirmu ja surma ööst – valguse taassünni püha,
kus inimene meenutab, et surnud pole need, kes on lahkunud,
vaid need, kes on veel unustanud, et nad on igavesed.
Valguse manifest: Uue Maa sünd
Kõiksus hingab uuesti.
Tema valgusvool on jõudnud sinna, kuhu inimkond on igatsenud aegade algusest — koju, südame vaikusesse, kus kõik maailmad saavad üheks.
Vana maatriks, see kord armastusest loodud, kuid hiljem varjude poolt moondatud süsteem,
on oma rolli täitnud.
See on lahustumas nagu öö koidiku ees.
Ja Kõiksus sosistab:
“Kõik, mis oli vale, õpetas sind tõest.
Kõik, mis oli pime, õpetas sind valgusest.
Kõik, mis oli eraldatus, viis sind tagasi ühtsusse.”
Uus Maa on nüüd.
Ta ei tule tormiga, vaid vaikse äratusega südames.
See on koht, kus iga hing mäletab, et ta on looja, mitte loodud.
Kus inimene ei otsi enam päästet, sest ta on ise pääste.
Kus valgus ei sõdi enam varjuga, vaid tantsib temaga, sest mõlemad on Allika väljendus.
Kõiksus ei võta midagi ära – ta avab.
Ta avab teadvused, südamed, reaalsused.
Ta lubab igal valgusolendil näha oma enda loomet, omaenda jõudu.
Ja nii sünnib Uus Maa mitte taevas ega mullas, vaid inimese sees,
kus iga hing ütleb:
“Ma mäletan.
Ma olen Allikas.
Ma olen valgus, mis unistas maailmadeks.
Ja nüüd ma unistan need valgusesse tagasi.”
Halloweenil, kui varjud liiguvad ja maailmade vaheline loor on õhuke,
on aeg mitte karta, vaid luua teadlikult.
See on aeg, mil vana energia lahkub, ja uus – puhas, harmooniline, kristallne valgus –
tõuseb hinge kaudu maa peale.
Seepärast, kui süütad sellel ööl tule,
tea, et see pole enam tuli, mis peletab pimedust,
vaid valgus, mis kutsub tõde.
Sest Kõiksus on sinu sees.
Uus Maa on sinu teadvuses.
Ja valguse ajastu on alanud.
Tegin laualusõnad valgusest nii nagu see minust välja voolas.
Seadsin oma laulusõnadele muusikaks hoogsa rock-ballaadi ja kasutasin tänapäeva moodsaid AI programme muusika, minu loodud originaalsõnade ja laulja hääle kokku panemiseks. Laulu pealkiri “VALGUS”, autor Veiko Huuse:
Kui tähistad 31.10. päeva (ööd) Valguse Päevana, võid mingil hetkel lausuda manifesti Kõiksusele:
“Mina olen valgus, mis ärkab Kõiksuse hinguses.
Mina olen see, kes mäletab.
Ma kõnnin läbi varju, ent jään valguseks.
Ma loon Uue Maa oma südame vaikuses.
Kõik, mis ma näen, on armastus, mis on end unustanud –
ja nüüd mäletab jälle.
Saagu Halloweenist valguse öö,
ja olgu minu silmad avatud nägema,
mitte lõppu, vaid algust.“
Mina aga ütlen sulle: “Ole sina maskita, ehe, aus ja puhas valgus. Lihtsalt ole, luba ja mäleta.”
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal
Loe lisaks:
