Kohtutäituril Õnne Pajur puudub vajalik arusaam täitemenetluse seadustikust, eriti selles osas,
mis puudutab töötutoetuse arestimise keeldu. Järjekordne lugu otse allikast, kannatajalt, kus kohtutäitur rikub seadust. Fonte.News toimetus saab pea iga päev kirju kannatajatelt, kus mõni kohtunik, ametnik, kohtutäitur on rikkunud seaduseid ja riigijuhid ei tee mitte midagi õigussüsteemide korrastamiseks. Kas peab tegema eraldi veebilehe kõigi nende Eesti ametnike kuritegude avaldamiseks? Mõnele idee siit?
Kohtutäitur Õnne Pajur ei tunne seaduseid
Võlanõustaja ja koolitaja Kaire Reier kirjutab:
Kohtutäitur Õnne Pajur on ametnik, kelle töö peaks olema täpselt seadustega kooskõlas, kuid reaalsus näitab vastupidist. Tundub, et tal puudub vajalik arusaam täitemenetluse seadustikust, eriti selles osas, mis puudutab töötutoetuse arestimise keeldu. Seadus on selles küsimuses üheselt mõistetav – töötutoetus on sissetulek, mida ei tohi võlgnikult ära võtta. Ometi on Pajur tõestanud, et ta kas ei tea seda või lihtsalt keeldub seda tunnistamast.
Pajuri tegevus tekitab küsimusi tema ametialase pädevuse kohta.
Hiljutises kliendijuhtumis oli näha selge seaduse rikkumine, kui võlgnikult oli ebaseaduslikult ära võetud töötutoetus. Selline tegevus ei ole mitte ainult ebaeetiline, vaid ka otseses vastuolus täitemenetluse seadustikuga. Võlgnik esitas kohtutäiturile kõik vajalikud tõendid, mis kinnitasid, et tema sissetulek pärineb töötutoetusest ning sellele sissenõude pööramine oli seadusevastane.
Loogiline oleks olnud, et kohtutäitur tagastab pikema jututa ebaseaduslikult kinnipeetud summa. Tõendid olid veenvad ja selged, kuid kuna võlgnik ei osanud korrektselt sõnastada õiget taotlust, jäi raha osaliselt tagastamata. Seejuures ei ole tegemist lihtsalt eksituse või hooletusega, vaid süsteemse probleemiga, kus võlgnike õigused jäävad pidevalt tahaplaanile.
Kui inimene esitab kohtutäiturile seaduses ette nähtud dokumendid, peaks olema elementaarne, et täitur tagastab õigusvastaselt kinnipeetud summa. Pajuri puhul see aga ei toimi – tema arusaamine seadustest näib olevat puudulik või ta lihtsalt ei hooli võlgnike õigustest. See seab kahtluse alla tema suutlikkuse täita oma ametikohustusi viisil, mis tagab nii võlausaldajate kui ka võlgnike õiguste tasakaalu.
Tema tegevus jätab mulje, et võlgnik ei ole inimene, kelle õigusi peaks kaitsma, vaid ainult sihtmärk, kellelt iga hinna eest raha välja pigistada.
Milline õiglus ja seaduskuulekus saab üldse tema töös valitseda?
See on küsimus, millele tuleks leida vastus enne, kui veelgi rohkem inimesi langeb sellise ebaõigluse ohvriks. Varsti saame teada, kuidas Justiitsministeerium kavatseb täita oma kohustusi, et kohtutäiturite tegevus vastaks seadusele.
Autor Kaire Reier – litsentseeritud võlanõustaja ja koolitaja.
Loe lisaks:
39
