Ta ei vaadanud üldse nii, nagu olin oodanud. Läbisin vaikse toa ja leidsin eest portreteeritud vanema härrasmehe, kes oli laitmatult ja üsna formaalselt riides – peenelt kedratud villane mereväe sinine ülikond, veidi heledam sinine lips, tärklisega krae ja kätised. Ta tundus üsna mugav ja pöördus lahkelt. Ta naeratas, kui ma edasi liikusin.
Sa tundud üllatunud, nurrus ta. Tema hääl oli kõrvadel kerge. „Sa ei oodanud sarvi ja saba, eks,” muigas ta.
Please follow and like us: