Pühapäev, 11. aprill oli vabade inimeste kaheteistkümnes meeleavaldamise päev. Andero Pebre allolev video on liitnud kokku möödunud nädala meeldejäävaid hetki enne seda, kui repressiivorganid alustasid reedel jõuliselt inimeste hirmutamise operatsiooni ja ebaseaduslikke arreteerimisi.
Reedel vahistati algatuseks Vaba Eesti juht Veiko Huuse, väidetavalt hommikuse live-postituse pärast Samuti ka Andero Pebre. Kuna ei Veiko ega Andero peale nende hammas ei hakanud – kuula Veiko selleteemalist intervjuud – rünnati laupäeval, 10. aprillil kinnist Veganklubi, ahistati sealolevaid inimesi ning tagatipuks arreteeriti täiesti ilmsüütu noormees, kes liikus tänaval vaikselt oma trummi põristades.
Kuna jõustruktuuridele ilmselt tundus, et sellestki veel ei piisa rahva hirmutamiseks, kutsuti pühapäevaseks meeleavalduseks kohale märulipolitsei ja kiirreageerijad, välja olid toodud politseikoerad (narkokoerad?). Toompeal oli lisaks lossiesisele tarastatud ka vastasolev territoorium, kus inimesed said veel laupäeval ennast väljendada. Seega liikusid vabad inimesed meelt avaldama Vabaduse platsile. Politseiriigi plaanimajandus nägi ilmselt ette hakata vahistama suuremal hulgal inimesi, et maksku mis maksab luua hirmuõhkkonda. Üks esimesi vahistatuid oli eakas halli habemega vanahärra, kes kaelasoleva piimamannergu peal tagasihoidlikult musitseeris. Ebaseaduslikku ahistamist politsei poolt koges kümmekond inimest, jaoskonda viidi ametlikel andmetel viis. Eelmisel päeval vahistatud trummar sunniti ka pühapäeval arusaamatul põhjusel politseikongi astuma.
Teiste seas arreteeriti põhjuseta fotograaf Reigo Jõe, samuti meeleavalduste üks esikõneleja Daniel Rüütmann. Kõige drastilisema kuju võttis vahejuhtum Silvia Ilvesega, kes oli tulnud meeleavaldusele oma kahe väikse lapsega ning mängis tšellol Eesti hümni, mille peale piirati muusik koos lastega sisse ning teda terroriseeriti.
Silvia kirjutab: “Aitäh, mundrimehed, et te mu pillimängu ning rahva kaasa laulmist siiski ei katkestanud. See oli meile oluline. Kuid poleks olnud tarvis mu lapsevanker pillimängu ajal sisse piirata, mis enne mängima hakkamist oli turvaliselt inimestest eraldi. Kes andis käsu mu lapsed piirata ning neile oma vöökohal rippuvaid revolvreid eksponeerida?
Peale pillimängu oli aeg minna koju perele õhtusööki tegema, ent mundrimehed hõõrusid end minu vastu nii tihedalt, et liikuda ja tegutseda polnud võimalik. Ükski meeleavaldaja ei seisnud kellegi otsas nõnda, nagu seda tegite teie, “rahva kaitsjad”. Meil käsete hoida distantsi ning samal ajal provotseerite rahva külje all end hõõrudes? Õnneks said mundrimehed aru, et mina lisaks lastele oma isiklikku vara – kallist muusikainstrumenti ära ei anna enne, kui näidatakse selleks vastavat luba. Et neil aga ühtegi luba ette näidata ei olnud, vaikiti ning politseiniku lausele “Sa oled teistele ohtlik” vastates “kogu mu pere on viiruse läbi põdenud, olen terve inimene ning ei nakata kedagi”, otsustati lõpuks minema kõndida. Tean, et kui mul oleks olnud plaan jääda kauemaks mängida, oleks politsei pidanud vägivalda kasutama. Provotseerima ma siiski politseinike eeskujul ei tahtnud hakata.”
Kustkohast tulevad Eestisse sisse sellised käsuliinid, mille järgimiseks püütakse siinsest ühiskonnast iga hinna eest tekitada düstoopiafilmi võtteplatsi?
Pühapäeval osalesid meeleavaldusel Varro Vooglaid ja Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Oma Facebooki postitustes juhtis Varro Voolgaid avalikkuse tähelepanu järgnevale:
“Politsei jutt sellest, nagu oleks meeleavalduse raames pilli mängimiseks vajalik eelnev linnavalitsuse luba, kuna tegu olevat avaliku üritusega, on TÄIELIK JAMA. Korrakaitseseadus teeb paragrahvis 58 avalikest kogunemistest rääkides vahet (a) avalikel koosolekutel ja (b) avalikel üritustel. Kui keegi mängib meeleavalduse ehk avaliku koosoleku raames pilli, siis see ei ole põhimõtteliselt käsitletav avaliku üritusena, kuna seadus ütleb täiesti selgelt, et avalik üritus on “avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, MIS EI OLE KOOSOLEK” (avalik koosolek on aga sama paragrahvi kohaselt inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust ehk meeleavaldus). Ehk kui pillimäng leiab aset avaliku koosoleku ehk meeleavalduse raames, siis ei ole mitte kuidagi võimalik seda avalikuks ürituseks kvalifitseerida. Politsei kindlasti teab seda – kes siis veel kui mitte politsei peab tundma korrakaitseseadust –, aga tegutseb ikkagi vastupidiselt, rikkudes jämedalt inimeste põhiseaduslikke õigusi.”
Ja veel Varro Vooglaiult: “Hajutatult on mul ja kõigil teistel inimestel täielik õigus meelt avaldada ka kehtiva korra kohaselt (vt viidet altpoolt), rääkimata sellest, et kehtiv kord, mis ütleb, et rohkem kui kümnekesi grupis ei tohi meelt avaldada, on selgelt põhiseaduse vastane (põhiseaduse paragrahv 47) ja seega (vähemalt kõnealuses aspektis) õigustühine (põhiseaduse paragrahv 3). Kui ma ei kasuta meele avaldamiseks helitehnikat, poodiumi ega telki ning ei takista liiklust, siis ei ole ka kohustust meeleavaldamist eelnevalt politseis registreerida (korrakaitse seaduse § 67 lg 1). Seejuures ei lähe mina osalema ühelgi meeleavaldusel, vaid lähen iseseisvalt meelt avaldama.
Et sellisel kujul ei ole tegu seadusevastase meeleavaldusega – ka mitte korrakaitse seaduse paragrahvis 62 määratletud keelatud avaliku koosoleku mõttes –, siis ei ole seadusevastane ka kutsuda inimesi sedasi meelt avaldama. Eestist politseiriigi kujundamise tendentsid on igal juhul täiesti vastuvõetamatud, just nagu on seda ka täitevvõiumu poolt oma jõumonopoli kuritarvitamine!
Muuseas, abiks meeleavaldajatele veel nii palju, et mis puutub eile teravalt päevakorda tõusnud politsei õigusse tuvastada isikusamasust, siis korrakaitse seaduse paragrahvis 32 lg 1 sätestatu kohaselt on õigus seda teha üksnes juhul “kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.” Ehk siis minu parima arusaamise kohaselt on asjalood kehtiva õiguse kohaselt tõesti nii, et kui inimene ei ole oma käitumisega kellelegi ohtlik ega riku korda, siis ei ole politseil õigust kelleltki lihtsalt niisama isikuandmete esitamist nõuda. Seejuures õiguslikku kohustust pidevalt isikuttõendavaid dokumente kaasas kanda Eestis ei eksisteeri (v.a. erijuhud, nagu autojuhtimisel, relvakandmisel vms).”
Viited asjakohastele õigusallikatele:*** KorS § 67 (avaliku koosoleku registreerimise nõuded): https://www.riigiteataja.ee/akt/103032021004#para67*** KorS § 62 (keelatud avalik koosolek): https://www.riigiteataja.ee/akt/103032021004#para62*** KorS § 32 (isikusamasuse tuvastamine): https://www.riigiteataja.ee/akt/103032021004#para32*** Põhiseaduse § 47 (õigus meelt avaldada): https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para47*** Kehtiv kord (VV korraldus, nr 282, õigus meelt avaldada kuni 10 inimest grupis, punkt 20_14 lõige 7): https://www.riigiteataja.ee/akt/301042021003
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
39
