Kelle sõna on vaba ja kellel mitte? Euroopa Liidu liikmesriikide endi põhiseadused annavad kodanikele sõnavabaduse, eneseväljendusvabaduse, arvamusvabaduse, vabaduse elada, vabaduse tööd teha, vabaduse ise otsustada, vabaduse liikuda. Euroopa Liitu astudes kaotasid enamus riikide põhiseadused oma jõu ja kehtivuse – nii nägi ette Globaalse Kabali maailmalähtestamise plaan totaalse kontrolli saavutamiseks. “Koostöös” Suure Meedia ettevõtetega koostatakse seadused neile, kes on kaotanud iseseisva mõtlemise ja analüüsivõime. Kelle sõna on vaba ja kellele seadused ei kehti?
Kelle sõna on vaba?
Vaba inimese sõna on vaba. Nii lihtne see ongi. Kuidas vaba inimese sõnum teisteni jõuab – see pole nii lihtne. Miks?
Teisitimõtlejaid ehk vandenõuteoreetikuid nimetatakse Maailma Eliidi kontrollitavas Suures Meedias valetajateks ja sõnumid kustutakse. Lisaks sõnumite kustutamisele, “kiusatakse” teisitimõtlejaid ettevõtluses ja luuakse isikust “valekuvand” meedias. Teisitimõtleja õigusemõistmine Eliidi loodud kohtusüsteemis on suures osas Teisitimõtleja kahjuks, isegi, kui tõendid kinnitavad konkreetselt Teisitimõtleja õigust.
Vaatamata vabade inimeste vaba sõna levitamiste takistustele, jõuavad sõnumid kohale neile, kellele see on mõeldud. Vaatamata aina suurematele vaba sõna takistusele, näitavad märgid peatset suurt muutust – vaba sõna ja tõde võidavad alati!
Millised on need seaduslikud takistused ja kelle jaoks?
Väga oluline on endale selgeks teha Riikide mõte ja miks Riik on juriidiline keha. Igal juriidilisel kehal(fiktsioonil) on omanik ja juhataja. Eesti Vabariigi lõplik omanik pole teada aga omanikud on USA, UK(Kanada) ja Vatican City. Sellepärast Euroopa Liit järgib oma seadustes ja tegevustes USA ja UK(Kanada) korraldusi. Eesti Vabariigi isikukoodiga kodanikud(elektroonilised) rahvastikuregistris(Rahvastikuregister on juriidiline ettevõte-keha, mis on AS Eesti Vabariik tütarettevõte) kuuluvad Eesti Vabariigile. Kõik mis on seotud ametkondadega, ettevõtlusega, pangandusega, meditsiiniga – kus kasutad isikukoodi – pead sa alluma AS Eesti Vabariik seasdustele ja nad saavad sind igal ajal karistada, tsenseerida, tühistada ja kõrvaldada.
Sõnavabaduse seadused saavad alguse üsna tihti USA st või UK st, mille mõju jõuab hilinemisega kogu maailma.
USA presidendiks kandideeriv Kennedy teeb oma kampaaniat isikliku rahaga ja väga väheste toetajatega, sest ta on enim tsenseeritud ja Eliidile ebasobiv isik. Kennedy teab oma isa mõrva organisaatoreid(CIA) ja on juleglt välja öelnud, et USA demokraate ja vabariiklasi(Donald Trump) juhivad ühed ja samad Kabali isikud ja on kokkumäng.
Kui arvate siiski, et sõnavabadus on mööda läinud, pole te sellest pooltki veel näinud. 19. septembril 2023 võttis Ühendkuningriik vastu uue seaduse veebisisu “reguleerimiseks” (lugemiseks, tsenseerimiseks). Niinimetatud võrguohutuse seaduse eelnõud on kirjeldatud kui “Lääne demokraatia üht kaugeleulatuvamat katset reguleerida võrgukõnet”. 1
Huvitaval kombel on seaduseelnõu olnud töös viimased viis aastat, 2 mis tõestab taas, et veebitsensuur ei ole midagi, mis tekkis vastusena COVID-ile. Valitsused on selles suunas stabiilselt liikunud juba pikka aega.
Nagu teatab The New York Times 3 , sunnib eelnõu veebiplatvorme “proaktiivselt sõeluma taunitavat materjali ja otsustama, kas see on ebaseaduslik, selle asemel, et nõuda neilt tegutsemist alles pärast seda, kui neid on teavitatud ebaseaduslikust sisust”.
Tsensuuri sisseostmine
Muidugi teame nüüd, et materjali eemaldamiseks märgistamine on see, kuidas USA valitsus on viimase paari aasta jooksul põhiseaduslikest sõnavabadustest ebaseaduslikult kõrvale hiilinud.
8. septembril 2023 kinnitas Viienda ringkonna apellatsioonikohus osa madalama astme kohtu ettekirjutusest, millega keelati Valgel Majal, peakirurgil, haiguste tõrje ja ennetamise keskustel ning FBI-l mõjutada sotsiaalmeedia ettevõtteid “desinformatsiooni” eemaldamiseks. 4
Kahjuks tühistas, vabastas ja muutis apellatsioonikohus ka esialgse ettekirjutuse teisi osi, 5 jättes teatud föderaalasutustele ukse pärani lahti, et nad saaksid oma tsensuuritegevust jätkata.
Oluline on see, et küberturvalisuse ja infrastruktuuri turbeagentuuri (CISA) ametnikud jäeti välja, 6 kuigi CISA-l on olnud suur, kui mitte keskne roll ameeriklaste valitsuse tsensuuris.
CISA tegi koostööd EIP-ga (Election Integrity Partnership), mis hiljem nimetati ümber Virality Projectiks, 7 ja Atlantic Councili intervjuus tunnistas EIP juht Alex Stamos avalikult, et partnerlus loodi tsensuuri väljast tellimiseks, mida valitsus ei saanud “puuduse tõttu teha” seadusliku volitusega.” 8
On tõenäoline, et teised lääneriigid on siiani kasutanud sarnaseid tsensuuriskeeme. Nüüd on Ühendkuningriik ja EL aga kehtestanud tsensuuri seadusega, mis nõuab ettevõtetelt oma musta töö ära tegemist.
Seda seetõttu, et loomulikult peab keegi otsustama, milline teave on “seaduslik” ja milline mitte, ning see otsus tuleb tõenäoliselt kas valitsuselt või mõnelt valimata sügavalt riiklikult organisatsioonilt, nagu Maailma Terviseorganisatsioon.
Kui sarnane seadus jõuaks USA-sse, tähendaks see sisuliselt põhiseaduse ümberjooksu, sest põhiseadus ei luba valitsusel sõnavabaduse piiranguid allhanke korras tellida, mida põhimõtteliselt teeb veebiohutuse seaduse eelnõu.
Uus seadus eeldab prekognitiivseid võimeid
Essexi ülikooli internetiõiguse professor Lorna Woods, kes aitas seadust koostada, ütles The New York Timesile: 9
“Eelnõu põhiolemus sisaldab lihtsat ideed: teenusepakkujad peaksid arvestama prognoositavate riskidega, mida nende teenused põhjustavad, ja püüdma neid maandada – nagu paljud teised tööstusharud seda juba teevad.”
Võib küsida, kas ta räägib lõpututest hoiatustest, mida ettevõtted oma toodetele panevad, näiteks “Hoiatus: kohv võib olla kuum!” või “Ärge hoidke mootorsae valest otsast”, “Ära tööta magamise ajal” või “Ära sõida, kui päikesekaitse on paigal”. 10 Kuid kas keegi oskab tõesti ette näha teabe jagamisega kaasnevaid riske?
Muidugi rõhutavad need, kes eelnõu toetavad, pornograafia ja teabe jagamise riske, mis võivad soodustada enesetappu, enesevigastusi või söömishäireid. Sellist teavet tuleb kas piirata, kasutades vanusekontrolli ja muid meetmeid, või kõrvaldada.
Vähesed peaksid selle pärast kahetsema, kuid võime olla kindlad, et see ei ole selle eelnõu esmane eesmärk. Lõppkokkuvõttes kasutatakse seda võimulolijatele ebamugava teabe summutamiseks või keelamiseks. Näiteks “vaktsiinide valeinformatsioon” on uue seaduseelnõu kohaselt keelatud koos muu materjaliga, mis võib “tervist kahjustada”. 11
“Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemialeping ja Rahvusvahelise Tervisemääruse (IHR) muudatused määravad WHO tervisega seotud tõe lõplikuks otsustajaks.“
Aga kes otsustab, mis võib tervist kahjustada? Need, kes on võimul, muidugi olenemata sellest, kas me suudame neid tuvastada või mitte. Teame aga, et Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemialeping ja Rahvusvahelise Tervisemääruse (IHR) muudatused määravad WHO tervisega seotud tõe lõplikuks otsustajaks.
Arvestades, et WHO kuulub selle rahastajatele ja Bill Gates on selle nimekirja eesotsas, võime olla kindlad, et sellised asjad nagu terviklik tervis ja täpne toitumisteave jäävad tükeldamisele, nagu see juba on.
Muide, paljud väidavad, et “vaksijavastaseid” tuleb tsenseerida, et nad oma valeinformatsioonist kasu ei saaks, kuid hiljutised uuringud 12 leidsid tegelikult, et “vastupidiselt ootustele teevad vaktsiini pooldavates kohtades reklaamitavad veebisaidid tähelepanu raha teenimiseks rohkem kui need, mida reklaamitakse vaktsiinivastastes kohtades. vaktsineerimiskohad.” Teisisõnu, vaktsiini pooldavad allikad saavad oma teabe jagamisest palju rohkem kasu kui need, kes jagavad halvustavat teavet.
Kohtuprotsessid on aknast väljas
Oleme ka näinud, kuidas seaduseelnõu kasutatakse juba konkreetsete isikute vaigistamiseks, nagu Russell Brand, keda süüdistatakse seksuaalses ebasobivuses ja muus väärkohtlemises nelja naise poolt, keda ta väidetavalt süüdistas aastatel 2006–2013. Kummalisel kombel tekkisid need süüdistused alles pärast seda, kui ta asus toetama Robert F. Kennedy juuniori presidendikampaaniat ja hoiatama käimasoleva ülemaailmse riigipöörde eest.
2023. aasta septembris kirjutas Briti Commons’i kultuuri-, meedia- ja spordikomisjoni esimees Dame Caroline Dinenage, kelle abikaasa oli Briti armee psühhiaatriadivisjoni 13 komandör, Rumble’ile kirja 14, milles palus neil Russel Brandi kanal demonetiseerida. 15
Selleks ajaks oli YouTube tema vastu esitatud seksuaalse kuritarvitamise süüdistuste alusel juba demonetiseerinud. 16 YouTube põhjendas väidetavalt oma tegevust sellega, et Brand oli rikkunud tema “looja vastutuse eeskirju”.
Nagu märkis The Grey Zone, 17 “See on esimene kord, kui ettevõte on sisuloojat rahaliselt karistanud muudel põhjustel kui saidil avaldatud videod.” YouTube’i pressiesindaja kinnitas, et platvorm hakkab nüüd tegutsema, “kui looja platvormiväline käitumine kahjustab meie kasutajaid, töötajaid või ökosüsteemi”.
Rumble’i tegevjuht Chris Pavlovski keeldus Brandi demoniseerimast, öeldes: “Peame sügavalt kohatuks ja ohtlikuks, et Ühendkuningriigi parlament üritab kontrollida, kellel on lubatud meie platvormil sõna võtta või elatist teenida.” 18
See keeldumine võib lõpuks viia selleni, et Rumble keelatakse Ühendkuningriigis uue seaduse alusel. On isegi oletatud, et Rumble’i juhte võib UK külastuse korral ähvardada arreteerimise oht. 19 Brand on omalt poolt süüdistanud Briti valitsust “kohtumenetlusest mööda hiilimises”. Otseülekandes rääkides ütles Brand:
“Te teate, et mind on YouTube’is demonetiseeritud. Olete teadlik, et valitsus kirjutas sotsiaalmeedia platvormidele, et nõuda minu edasist tsenseerimist.
Mõnes mõttes tundub kohtuprotsessist mööda hiilimine, õigus karistusmeetmetele, rahalistele meetmetele valitsuse ministri jaoks huvitav seisukoht suurele tehnoloogiaplatvormile soovitada.
Näib, et me vaatleme siin koostööd tegevate institutsioonide kogumit, millel on tegevuskava ja kes järgivad seda tegevuskava, isegi kui nad peavad olemasolevatest kohtu- või reguleerivatest asutustest mööda minema, neid takistama või täielikult ignoreerima, liikudes otse karistusmeetmete juurde.“
Pole tähtis, kuidas sa Brandi suhtes tunned või kas usud tema vastu suunatud süüdistusi. Nende karistusmeetmetega kaasnev oht peaks olema kõigile arusaadav.
Igaüks võib teid milleski valelikult süüdistada ja hävitada teie elatist teenimise võime, kui valitsusel ja/või tehnoloogiaettevõtetel on võimalus tegutseda kohtuniku ja žüriina. Kas tõesti sellist ühiskonda me tahame?
Paljud ettevõtted ei suuda nõudeid täita
On üsna selge, et paljud ettevõtted ei suuda uut seadust järgida. Näiteks Wikimedia Foundation, mis haldab Wikipediat, on juba öelnud, et ta ei saa seda teha ja seetõttu võidakse Ühendkuningriigis blokeerida.
Arvestades, et Wikipedia on infosõja tööriist , pole see iseenesest suur kaotus , kuid tõenäoliselt avastavad paljud teised teabevahendajad, et nad ei suuda ennustada oma platvormil jagatava teabe “nähtavaid riske”.
Nõuetele vastavuse tõrked võivad ettevõtetele maksta kuni 22,3 miljonit dollarit või kuni 10% ülemaailmsest tulust, olenevalt sellest, kumb on suurem. Ettevõtete juhte võidakse võtta ka kriminaalvastutusele, kui nad ei järgi uurimistoiminguid ja/või ei järgi laste turvalisuse ja laste seksuaalse ärakasutamise eeskirju.
Arvestades kohustusi, järgivad need, kes otsustavad uuest seadusest kinni pidada, reeglit “parem karta kui kahetseda” ja kasutavad oma tsensuurivolitusi ülemäära raske käega.
Lõpuks võib meile jääda riiklikult toetatud propaganda ja videod kutsikate ja kassipoegade kohta. Kõik muu on platvormil hoidmiseks liiga riskantne, sest kes teab, milline teave võib järgmisena ebamugavaks muutuda?
EL nõuab ka politseikõnede jaoks platvorme
Ühendkuningriigi uus seadus ei nõua tsensuuri. Hiljuti jõustus ka Euroopa Liidu digiteenuste seadus (DSA), mis nõuab ka veebiettevõtetelt oma platvormide aktiivset järelevalvet. Nagu The Verge teatas: 20
“Alates 25. augustist 2023 peavad tehnoloogiahiiglased, nagu Google, Facebook, Amazon ja teised, järgima laiaulatuslikke õigusakte, mille kohaselt peavad veebiplatvormid neile postitatud sisu eest juriidiliselt vastutama …
Uute reeglite kohaselt peavad veebiplatvormid rakendama viise ebaseaduslikke kaupu, teenuseid või sisu sisaldavate postituste ärahoidmiseks ja eemaldamiseks, andes samal ajal kasutajatele võimaluse seda tüüpi sisust teavitada.“
Positiivne on see, et DSA keelab ka sihitud reklaamid ja piirab lastele suunatud reklaame. See nõuab ka seda, et platvormid oleksid algoritmide toimimise osas läbipaistvamad, ja nõuab, et “väga suured” platvormid – kõik võrguettevõtted, millel on üle 45 miljoni igakuise ELi kasutaja – võimaldaksid kasutajatel profiilide koostamise ja isikupärastamise mootoritest loobuda.
Siia kuuluvad Amazon, Apple, Facebook, Google, Instagram, LinkedIn, Pinterest, Shapchat, TikTok, Twitter, YouTube, Bing ja mitmed teised. 21
Teisest küljest nõuab seadus ka väga suuri platvorme, et jagada andmeid teadlaste ja ametiasutustega ning teha koostööd “kriisidele reageerimise nõuetega”. Digiteenuste koordinaatoril ja ELi Komisjonil on samuti õigus “vajadusel nõuda viivitamatuid meetmeid väga tõsiste kahjude lahendamiseks”.
Nõuetele vastavuse rikkumine võib ettevõttele maksma minna kuni 6% nende kogutulust ning korduv eeskirjade täitmisest keeldumine või meetmete nõudmine võib kaasa tuua platvormi peatamise ELis.
Kanada teatab uutest voogesitusteenuste reeglitest
Ka Kanada tõstab eelseisu. 29. septembril 2023 teatas Kanada raadio-televisiooni ja telekommunikatsiooni komisjon (CRTC), et kõik taskuhäälingusaateid pakkuvad võrgustriimiteenused peavad nüüd registreeruma ja järgima regulatiivseid kontrolle. Nagu ametlikus pressiteates teatati: 22
“Täna arendab CRTC oma regulatiivset plaani Kanada ringhäälinguraamistiku moderniseerimiseks ja selle tagamiseks, et veebipõhised voogedastusteenused annaksid olulise panuse Kanada ja põlisrahvaste sisusse …
Esiteks määrab CRTC kindlaks, millised veebipõhised voogedastusteenused peavad andma teavet oma tegevuse kohta Kanadas.
Kanadas tegutsevad, edastussisu pakkuvad ja vähemalt 10 miljonit dollarit aastas teenivad veebivoogesituse teenused peavad täitma registreerimisvormi 28. novembriks 2023 …
Teiseks seab CRTC tingimused Interneti-voogedastusteenuste toimimiseks Kanadas. Need tingimused jõustuvad täna ja nõuavad, et teatud võrgustriimiteenused esitaksid CRTC-le nende sisu ja tellimisega seotud teavet.
Otsus nõuab ka, et need teenused teeksid sisu kättesaadavaks viisil, mis ei ole seotud konkreetse mobiili- või Interneti-teenusega. Kolmas konsultatsioon on käimas. Ta arvestab, et traditsioonilised ringhäälinguorganisatsioonid ja veebis voogedastusteenused peavad Kanada ja põlisrahvaste sisu toetamiseks tegema.“
Piisavalt suured sisupakkujad peavad samuti registreeruma
Algselt lubas CRTC, et sisu pakkujaid, kes laadivad oma taskuhäälingusaated saadaolevatesse ringhäälinguteenustesse üles, see ei mõjuta, kuid see osutus järjekordseks söödaks ja lülitiks. Veelgi enam, CRTC ei maininud seda detaili oma pressiteates. Nende üksikasjade jaoks peate läbi lugema tegeliku regulatiivse poliitika. 23 Nagu teatas sõltumatu ajakirjanik Michael Shellenberger, 2. oktoober 2023: 24
“Peaminister Justin Trudeau valitsuse esindajad väitsid mitu kuud, et nende plaanid reguleerida Big Techi sotsiaalmeediaplatvorme ei mõjutaks sõltumatuid uudisteväljaandeid ega taskuhäälingusaatjaid… Kuid selgub, et tegelikult hakkab valitsus sisu reguleerima. teenusepakkujad, mitte ainult Big Techi sotsiaalmeediaplatvormid.
Valitsuse reguleeriv asutus Kanada raadio-televisiooni ja telekommunikatsiooni komisjon (CRTC) teatas reedel, et nõuab registreerimist sõltumatutelt sisutootjatelt, sealhulgas veebiuudiste firmadelt ja üksikisikutelt, kes hostivad taskuhäälingusaateid oma veebisaitidel.
CRTC ütleb, et seadus hõlmab ainult meediaettevõtteid, kelle aastakäive on 10 miljonit dollarit või rohkem, ja et selle nõutav teave on minimaalne… Kuid Kanada õigusanalüütik Michael Geist märgib: “Otsuse väljavõte on ilmne: registreerimine on esimene samm reguleerimise suunas … Tegelikult on CRTC paljude teenuste kaasamise põhjus see, et ilma sellise teabeta ei ole tal reguleerimiseks head positsioonid.
Vabaerakond eksitas avalikkust selgelt arvama, et reguleeritakse ainult platvorme, mitte sisupakkujaid. Paljud sõltumatud meediaettevõtted, kelle aastakäive on üle 10 miljoni dollari, on sunnitud end registreerima.“
Kanada veebiuudiste seadus
Selle aasta alguses võttis Kanada kasutusele ka oma uue veebiuudiste seaduse, 25 mis kohustab “domineerivaid platvorme” “kompenseerima uudisteettevõtetele, kui nende sisu on nende teenustes kättesaadavaks tehtud”. Selle tulemusena kaotasid Facebook ja Instagram kanadalaste võimaluse oma platvormil uudiseid vaadata, olenemata sellest, kust uudised pärinevad. Nagu Facebook selgitas, 1. juuni 2023: 26
“Onlain-uudiste seaduse järgimiseks oleme alustanud uudiste kättesaadavuse lõpetamise protsessi Kanadas … Kanada uudiste avaldajate ja ringhäälinguorganisatsioonide postitatud uudiste lingid ja sisu ei ole enam Kanadas elavatele inimestele nähtavad …
Väljaspool Kanadat asuvate uudiste väljaandjad ja ringhäälinguorganisatsioonid saavad jätkuvalt postitada uudiste linke ja sisu, kuid seda sisu ei saa Kanada inimesed vaadata … Kanada inimesed ei saa enam Facebookis uudiste sisu vaadata ega jagada ja Instagram, sealhulgas uudisteartiklid ja uudisteväljaannete postitatud audiovisuaalne sisu.”
Sünkroniseeritud tsensuuritõuge
See, mida me näeme, on sünkroniseeritud tõuge radikaalsema tsensuuri poole, mida toetab seadus, ja kuigi see keskendub praegu ELile, Suurbritanniale ja Kanadale, võime olla kindlad, et see tuleb ka USA-sse.
See oleks juba käes, kui poleks meie põhiseadust, mis asju aeglustab. Sellegipoolest tõmbub silmus iga päevaga tihedamaks, kuna USA valitsus teeb ületunde, et välja mõelda, kuidas maa kõrgeimast seadusest mööda hiilida.
Sellele probleemile pole lihtsaid vastuseid. Üks põhiline soovitus oleks aga tühistada tsensuuripõhiste platvormide, nagu YouTube, toetus ja toetada selle asemel kõnevabadusplatvorme ja iseseisvaid vaba inimese infoplatforme (Fonte.News, jt). Mõistlik on ellu kutsuda tehnikavabad koosviibimised infovahetuseks ja koosloomiseks.
Artikli toimetanud Veiko Huuse.
Loe lisaks:
Artikli allikad ja viited:
- 1, 2, 3, 9 New York Times 19. september 2023, värskendatud 20. september 2023
- 4, 5 USA apellatsioonikohus viienda ringkonna kohtuasjas 23-30445, 8. september 2023
- 6 USA apellatsioonikohus viienda ringkonna kohtuasjas 23-30445, 8. september 2023, lk 72
- 7, 8 Foundation for Freedom Online 9. november 2022
- 10 Forbes 23. veebruar 2011
- 11, 15, 18, 19 The Sun, 23. september 2023
- 12 Scientific Reports 2023; 13, artikli number 15964
- 13, 14, 17 Hall tsoon 21. september 2023
- 16 Sky News 25. september 2023
- 20, 21 The Verge 25. august 2023
- 22 Canada.ca uudisteväljaanne 29. septembril 2023
- 23 CRTC ringhäälingu reguleerimise poliitika CRTC 2023-329
- 24 Avalik alampakk 2. oktoober 2023
- 25 Canada.ca Veebiuudiste seadus
- 26 Facebook 1. juuni 2023, värskendatud 1. august 2023
39
