Volodymyr Zelenskyy “korraldatud” Šveitsi “rahu” kabuki tuli ja läks – ja võitja oli Vladimir Putin. Ta ei pidanud isegi kohale ilmuma…
Kiievi higine T-särginäitleja ja ta sõbrad pole enam olulised
Ükski suurmängija seda ei teinud. Või juhul, kui nad saatsid oma emissarid, keelduti märkimisväärselt tühja lõppdeklaratsiooni allkirjastamisest – nagu BRICS-i liikmesriikides Brasiilias, Indias, Saudi Araabias, AÜE ja Lõuna-Aafrikas.
Ilma BRICS-teta ei saa kollektiivne lääs – nagu näiteks filmis The Hegemon ja mitmesugused vasallid – teha, et muuta Ukraina volitatud sõja malelauda.
Oma hoolikalt kalibreeritud kõnes diplomaatidele ja Venemaa välisministeeriumi juhtkonnale kirjeldas Putin uskumatult vaoshoitud ja strateegilist lähenemist Ukraina probleemi lahendamisele. Hegemoni eskaleeruva rohelise tule kontekstis – tegelikult juba mitu kuud – Kiievi rünnak sügavamale Venemaa Föderatsiooni oli Putini pakkumine äärmiselt helde.
See on otsene pakkumine hegemonile ja kollektiivsele läänele – kuna Kiievi higine T-särginäitleja, peale illegitiimse, on täiesti ebaoluline.
Eeldatavasti teatas NATO selle Norra puidust epilepsiaplaadi kaudu juba oma keeldumist läbirääkimistest, isegi kui mõned suhteliselt ärksad Ülemraada (Ukraina parlamendi) liikmed hakkasid duuma esimehe Vjatšeslav Volodini sõnul seda pakkumist arutama.
Moskva näeb Ülemraadat ainsa legitiimse üksusena Ukrainas – ja ainsana, kellega oleks võimalik kokkuleppele jõuda.
Vene ÜRO esindaja Vassili Nebenzja lõi diplomaatiliselt kaasa: kui heldest ettepanekust keeldutakse, on järgmisel korral läbirääkimiste alustamise tingimused “teistsugused”. Ja duuma kaitsekomisjoni juhi Andrei Kartapolovi sõnul “palju ebasoodsam”.
Kuna Nebenzya rõhutas, et keeldumise korral kannab kollektiivne Lääs täielikku vastutust edasise verevalamise eest, täpsustas Kartapolov suurt pilti: Venemaa tegelik eesmärk on luua Euraasia ruumi täiesti uus julgeolekusüsteem.
Ja see on muidugi hegemoni eliidi jaoks anteem.
Putini julgeolekunägemus Euraasiast pärineb legendaarsest kõnest Müncheni julgeolekukonverentsil 2007. aastal. Nüüd, pöördumatu mitmesõlmelise ( kaldkirjas kaevanduse) ja mitmekeskse uue rahvusvaheliste suhete süsteemi pideva arenguga, nõuab Kreml kiire lahendus – arvestades viimaste kuude äärmiselt ohtlikku eskaleerumist.
Putin pidi veel kord kurtidele, tummidele ja pimedatele meelde tuletama ilmselget:
„Üleskutsed saada suurima tuumarelvaarsenali omavale Venemaale strateegiline lüüasaamine näitavad lääne poliitikute äärmist avantürismi. Nad kas ei mõista enda tekitatud ohu ulatust või on nad lihtsalt kinnisideeks oma puutumatusesse ja omaenda eksklusiivsusse. Mõlemad võivad muutuda tragöödiaks.”
Nad jäävad kurdiks, tummaks ja pimedaks.
Ettepanek, mis ei lahenda midagi?
Venemaal käib informeeritud ringkondades tuline debatt Putini ettepaneku üle. Kriitikud peavad seda kapitulatsiooniks – valitud oligarhide ja mõjukate äriringkondade sunnil, mis on vastu “peaaegu sõjale” (eelistatud moto), mis lükkab edasi vältimatut peade maharaiumise streiki.
Kriitikud väidavad, et sõjaline strateegia on täielikult allutatud poliitilisele strateegiale. Ja see selgitaks tõsiseid probleeme Mustal merel ja Transnistrias: poliitiline jõukeskus keeldub vallutamast majanduslikku/sõjalist sihtmärki number üks, milleks on Odessa.
Lisaks ei katkestata korralikult Ukraina relvade tarneahelaid.
Peamine kriitiline punkt on “see võtab liiga kaua aega”. Tuleb vaid vaadata Mariupoli näidet.
2014. aastal jäeti Mariupol natsibanderistide jõukude kontrolli alla osana finantstehingust Azovstali tehaste omaniku Rinat Ahmetoviga. See on klassikaline juhtum, kus oligarhid ja rahastajad domineerivad sõjaliste eesmärkide üle.
Putini suuremeelsus, mis on näha selles viimases rahupakkumises, toob kaasa ka paralleeli Süürias Dara’as toimunuga: Venemaa pidas läbirääkimisi ka algul rahulepinguna. Ometi on Dara’a endiselt segadus, äärmiselt vägivaldne, ohus on Süüria ja Vene sõdurid.
See muutub väga keeruliseks, kui praegune ettepanek ainult palub NATO-l mitte sekkuda Kiievis; kuid samal ajal lubatakse Kiiev omada armeed, tuginedes 2022. aasta aprilli (katkestatud) läbirääkimistele Istanbulis.
Kriitikud väidavad ka, et Putin näib uskuvat, et see ettepanek lahendab sõja. Mitte päris. Tõeline denatsifikatsioonikampaania on aastakümnete pikkune ettevõtmine – see hõlmab kõike alates täielikust demilitariseerimisest kuni äärmusliku ideoloogia fookuste likvideerimiseni. Tõeline kultuurirevolutsioon.
Praegune eskaleerumine on juba kooskõlas käskudega, mida annab haruldane plutokraatia, kes tõesti juhib saadet sõnumitoojatele – ja operatiivtöötajatele: natsi-banderistade jõugud vallandavad Venemaal aastaid terrorisõja. Ukraina territooriumilt. Nii nagu Idlib Süürias on endiselt terrorisõbralik keskkond.
Odessa toimik
Putini strateegia võib olla suunatud millelegi, mis tema kriitikutele ei jää. Tema soov rahu ja Kiievi ja Läänega heade suhete taastamiseks peab olema pettus – ta on esimene, kes teab, et seda ei juhtu.
Selge on see, et Kiiev ei loovuta territooriumi meelega: need tuleb lahinguväljal vallutada. Pealegi ei saa NATO lihtsalt oma kosmilist alandust punktiirjoonele alla kirjutada, nõustudes sellega, et Venemaa saab seda, mida ta nõuab alates 2022. aasta veebruarist.
Putini esimene – diplomaatiline – eesmärk on aga juba täidetud. Ta on ülemaailmsele enamusele selgelt näidanud, et on avatud dilemma lahendamiseks rahulikus õhkkonnas, samal ajal kui segane NATO karjub pidevalt “Sõda!” igal teisel minutil.
Hegemon tahab sõda? Nii et sõda tuleb – viimse ukrainlaseni.
Ja see viib meid Odessa toimiku juurde.
Putin ei öelnud Odessa kohta midagi. See on Kiievi viimane võimalus Odessa alles jätta. Kui rahuettepanek lükatakse lõplikult tagasi, on Odessa järgmises mitteläbirääkimiste nimekirjas.
Välisminister Sergei Lavrov kinnitas taas: “Putin on kannatlik. Kellel on kõrvad, need kuulevad, need, kel ajud, saavad aru.
Keegi ei tohiks eeldada, et läänes ilmuvad töötavad ajud. Ungari peaminister Viktor Orban kinnitas, kuidas NATO plaanib Poolas, Rumeenias ja Slovakkias suuri installatsioone, et “koordineerida relvade üleandmist Ukrainale”.
Lisage sellele Norra puidust epilepsiatahvel, mis ütleb, et NATO “arutab” oma tuumarelvade lahinguvalmidusseisundisse viimist “seoses Venemaa ja Hiina kasvava ohuga”.
Taaskord annab Vana Stolty mängu ära: pange tähele, et see kõik puudutab hegemoni paranoiat kahe peamise “eksistentsiaalse ohuga”,
Venemaa-Hiina strateegiline partnerlus. See tähendab, et BRICS-riikide juhid koordineerivad liikumist multipolaarse, mitmesõlmelise (kaldkirjas minu), “harmoonilise” (Putini terminoloogia) maailma poole.
Vene raha varastamine on seaduslik
Siis Venemaa finantsvarade räige vargus.
Oma kahetsusväärsel vaatemängul Lõuna-Itaalias Apuulia linnas nõustusid G7 ebaseadusliku higise T-särginäitleja juuresolekul andma Ukrainale täiendavalt 50 miljardit dollarit laenu, mida rahastatakse Venemaa külmutatud intressidest ja kõigil praktilistel eesmärkidel varastatud varaga.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni – kelle juuksuri- ja garderoobi uuendamine tema ajudele lõplikult ei kehtinud – ütles laitmatult keerutatud loogikaga, et G7 „ei konfiskeeri Vene Föderatsiooni külmutatud varasid”; “Me räägime intressist, mis neil aja jooksul koguneb.”
Kuna rahalised pettused käivad edasi, on see iluasi.
Sisuliselt üritavad peamine klient (Hegemon) ja tema instrument (EL) varjata nende “külmutatud” Venemaa suveräänsete varade tegelikku vargust, nagu oleks tegemist juriidilise tehinguga.
EL annab “külmutatud” varad – umbes 260 miljardit dollarit – üle Ameerika laenu tagatiseks. See on kõik – sest ainult varalt saadavast tulust laenu tagatiseks ei piisa.
See muutub veelgi keerulisemaks. Need vahendid ei lähe Washingtonist Kiievisse; nad jäävad linna, et saada kasu tööstus-sõjalisest kompleksist, mis toodab rohkem relvi.
Seega varastab EL varad nõrgal seaduslikul ettekäändel (Janet Yellen ütles juba, et see on OK) ja kannab need üle USA-le Washington on immuunne, kui kõik läheb valesti – nagu juhtub.
Vaid loll usub, et ameeriklased annavad kuristikus olevale riigivõla reitinguga de facto riigile 404 märkimisväärse laenu. Must töö on pandud eurooplastele: Venemaa varastatud/”külmutatud” vara staatuse muutmine tagatiseks on EL-i ülesanne.
Ja oodake ülimat keerulist gambiiti. Kogu skeem puudutab Belgias asuvat Eurocleari – seal on pargitud kõige rohkem Venemaa vahendeid. Ometi ei langetanud selle rahapesupettuse kohta otsust Belgia ja isegi mitte eurokraadid.
See oli hegemoni poolt pealesurutud G7 otsus.
Belgia ei kuulu isegi G7-sse. Kuid lõpuks langeb ELi kui terviku „usaldusväärsus” üle kogu globaalse enamuse.
Ja kurdid, lollid ja pimedad, etteaimatavalt, ei ole sellest isegi teadlikud.
Artikli toimetas Veiko Huuse, allikas: Autoriks Pepe Escobar,
Veiko Huuse postitus Fonte telegram kanalis:
“Shveitsis toimub Ukraina Rahukonverents teemal Vene-Ukraina konflikti lõpetamine aga kohale ei kutsutud Venemaa esindajaid, ja puudub ka Hiina (teda kutsuti) ning paljud teised riigiesindajad, kes said kutse. Zelenskyy oma avakõnes ütles, et Putini Venemaa on juba selle sõja kaotanud ja rahukeelelt on vaja nüüd minna üle ultimaatumikeelele Lääne ja USA ühisrindena. Macron kinnitas, et Putini viimane rahuettepanek pole vastuvõetav ja üldsegi mitte läbiräägitav, et Ukraina peab saama oma territooriumid tagasi,…. Itaalia peaminister Georgia Meloni: “Kui Lääs poleks Ukrainat toetanud, oleks pidanud Ukraina juba alistuma!” Globalistide hullud viivad meid täisgaasiga otse kolmandasse maailmasõtta‼️ Saudi-Araabia välisminister ütles oma kõnes Zelenskyle, et sellel Rahukonverentsil pole mingit mõtet kui puudub Venemaa esindaja ja isegi ei kutsutud. Colombia president ütles suurele meediale, et tema ei läinud kohale, ta sai kutse aga pole mõtet osaleda sündmusel, kus puuduvad konflikti mõlemad legitiimsed esindajad(Zelenskyy pole enam president ega riigijuht põhiseaduse järgi), ning see Rahukonverents pigem võimendab sõda, mitte ei too rahu. Minu nägemusel meenutab see Konverents olukorda madala intelligentsi või olematu intelligentsiga inimolendite koosolekuga, kus kirutakse taga ja süüdistatakse oma hädades kõiki neid, keda kohal pole.”
Loe lisaks:
