Foto: Pimeduse ja Valguse Kroonika, autor Veiko Huuse

„Pimeduse ja Valguse Kroonika“ ei ole lihtne lugemine. Aga ta on vajalik lugemine.

Veiko Huuse - VE-HU-144-A1-∞

Elukogenud koolitaja, looja, inspireerija, Vaba Eesti liikumise algataja, rahu ja valguse jagaja Veiko Huuse teine raamat “Pimeduse ja Valguse Kroonika” kirjeldab läbi autori seda kaoses maailma, kui see on jõudnud lõpuks rahusse.
0 Shares
0
0

See on kolmeköiteline filosoofiline romaan ühiskonnast,
kus valgus muutub seaduseks,
pimedus õigustuseks
ja tasakaal varjuks.

See on lugu kaardiväelasest,
kes ei hakka vastu,
vaid lõpetab süsteemi jaoks sobitumise.

See on kroonika hetkest,
mil vastutus hajub nii pehmelt,
et keegi ei märka, millal see kadus.
See kroonika toob esile meie ajaloos toimunud sündmused ja valikud.

Kui sind huvitavad:
eetika
süsteemne mõtlemine
võim ja vastutus
vaikuse psühholoogia
aeglane, atmosfäärne proosa

…siis see raamat ei jäta sind rahule.

Osta endale e-raamat või kõvakaantega raamat https://fonte.news/pood/
Loe.
Ja vaata, kas sa tunned ära maailma, milles elad.

Raamatu I peatüki (köite) lühiväljavõtted, et mõistaksid “millest jutt käib”

1/10 – Aasta, mil valgus ei vastanud

Sel aastal ei juhtunud midagi.
Ei katastroofi.
Ei mässu.
Ei kokkuvarisemist.

Ja just seepärast sai sellest pöördepunkt.

Kaardiväelane Kael Ruun ütleb vandesõnades:
„Ma hoian valgust ka siis, kui see mind ei vaja.“

Hiljem öeldakse, et just see kõlas valesti.

Kas oled kunagi märganud hetke,
mil kõik nagu toimib…
aga miski ei vasta?

2/10 – Jälgimise käsk

Käsk oli lihtne:
vaatle.
ära sekku.
ära jäta jälgi.

Ei mainitud kaitset.
Ei mainitud ohtu.
Ei mainitud süüd.

Kui süsteem lõpetab kaitsmise ja hakkab jälgima,
siis keda tegelikult kaitstakse?

Kas sa oleksid parem valvur või parem tunnistaja?

3/10 – Seaduste täpsustused

Seadusi ei muudeta.
Neid täpsustatakse.

Küsimine on lubatud…
kui see ei tekita ebaselgust.

Vaikus ei ole enam neutraalne.
See on potentsiaalne probleem.

Kas oled märganud,
kuidas mõnikord sõnad muutuvad pehmemaks
ja tähendus raskemaks?

4/10 – Küla, kus ei kardetud pimedust

On küla, kus inimesed ei karda pimedust.
Nad ei põleta tulesid lihtsalt põhimõttest.

Nad kasutavad valgust siis, kui vaja.

Ja süsteem otsustab, et see vajab ennetavat hoolt.

Mis on ohtlikum:
pimedus?
või inimesed, kes ei karda seda?

5/10 – Ülestunnistus, mida ei vastu võetud

Mees astub kohtusse ja tunnistab üles… mõtte.

Ta ei ole midagi teinud.
Ta on lihtsalt kahtlema hakanud.

Süsteem ei mõista teda süüdi.
Aga ei mõista ka õigeks.

Ta lihtsalt ei sobi.

Kas maailm, kus mõte ei mahu kategooriasse,
on turvaline?

6/10 – Keelatud arhiiviruum

Kõige paremini peidetud ruum ei ole lukus.

See on avatud.

Seal hoitakse tekste, mida ei tohi kasutada.
Mitte sellepärast, et need oleksid valed.
Vaid sellepärast, et need on ebamugavad.

Kui ajalugu silutakse liiga siledaks,
mis siis tegelikult kaduma läheb?

7/10 – Valguse nimel

Operatsioon viiakse läbi rahulikult.
Ilma vägivallata.
Ilma draamata.

Küla saab lihtsalt… rohkem valgust.

Keegi ei karju.
Keegi ei mässa.

Aga öö kaotab oma rütmi.

Kas kõik, mis tehakse „hea nimel“,
on hea?

8/10 – Katkend pimeduse märkmikust

„Kõige ohtlikum ei ole pimedus.
Kõige ohtlikum on valgus,
mis on veendunud, et tal ei ole enam varju.“

Kui vaikus muutub kahtlaseks,
õpivad inimesed rääkima seda,
mida nad ei mõtle.

Kas sa oled kunagi end filtreerinud rohkem,
kui tahtsid?

9/10 – Tunnistaja, kes ei sobinud

Tunnistaja ei valetanud.
Ta ei süüdistanud.
Ta lihtsalt kirjeldas.

Ja just seepärast ei saanud teda kasutada.

Süsteem, mis vajab järeldusi,
ei oska kirjeldustega midagi teha.

Kas tõde peab alati midagi tõestama?

10/10 – Küsimus, mida ei tohi küsida

Kaardiväelane küsib koosolekul:
„Miks see on vajalik?“

Ruum jääb vaikseks.

Teda ei karistata.
Teda ei süüdistata.
Talle antakse lihtsalt vähem nähtav roll.

Küsimusi ei keelata.
Need muudetakse kulukaks.

Kui sina seisaksid seal ruumis —
kas küsiksid?

Kas sa oleksid Kael Ruun?

Sa ei mässa.
Sa ei riku seadust.
Sa lihtsalt küsid:
„Miks see on vajalik?“

Ja sellest piisab.

Kui:
– seadused on „täpsustused“
– kaitse tähendab ennetust
– vaikus on kahtlane
– tasakaal on ideaal

Kas sina küsiksid?
Või kohaneksid?

Kirjuta autorile (valgus@veikohuuse.com) ainult üks sõna:

👉 KÜSIKSIN
või
👉 KOHANEKSIN

(Ole aus. Keegi ei näe su mõtteid. Veel.)

Peatükke (köiteid) on raamatus kokku kolm. Kui see tutvustus resoneerus sinuga, siis saad raamatu osta Fonte.News epoest. Kõvakaantega raamat sisaldab ka autori pühendust ja autogrammi ostja jaoks.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

0 Shares
You May Also Like

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.