Pangaäpis on see üks kõige lühemaid ja karmimaid teateid:
„Konto arestitud.”
Üks lause. Aga selle taga on terve ökosüsteem – kohtutäitur, pank, seadus ja võlgnik, kes avastab, et igapäevaelu ei ole seaduseparagrahv, vaid toit, elekter ja lapse bussipilet kooli….
Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 130–132 üritavad teha asja inimlikuks:
jah, võlga tuleb tasuda, aga inimesel peab alles jääma minimaalne toimetulek.
Paberil ilus.
Praktikas… on kohtutäitur tihti nagu lumelükkaja, mis lükkab korraga kõik kinni ja alles pärast hakatakse eraldi välja kaevama, mis oli „lubatud” ja mis „keelatud”.
Ja see „pärast” ongi koht, kus külmkapp võib jääda tühjaks.
1) Mis on üldse „sissetulek” – ja miks see vahe loeb?
Sissetulek ei ole ainult palk. Täitemenetluses loetakse sissetulekuks muu hulgas ka:
- pension
- töötasu ja lisatasud
- dividendid
- juhatuse liikme tasu
- autoritasud
- muu rahaliselt hinnatav hüve
Põhimõte on lihtne: kui see on regulaarne või rahaks tehtav, võib see olla sissetulek.
Aga – ja see on suur aga – sama süsteem ütleb ka vastupidist.
On terve rida laekumisi, millele ei tohi sissenõuet pöörata, näiteks:
- riiklikud peretoetused
- puudega inimese sotsiaaltoetused
- mitmed toimetuleku- ja eritoetused
NB! Alates 01.01.2026 on kohtutäituril õigus teha kinnipidamisi töötutoetusest.
See on oluline muutus ja paljud inimesed ei ole sellest teadlikud.
Konto aresti suurim paradoks
Konto arest „näeb” kontojääki, mitte alati raha päritolu.
Seadus kaitseb teatud laekumisi, aga:
- pank ei tee sisulist analüüsi
- täitur ei pruugi automaatselt eristada
- võlgnik peab ise aktiivselt tõendama, mis raha mis on
Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et mittearestitava raha kaitse ei rakendu iseenesest, vaid eeldab võlgniku koostööd ja avaldust.
2) „Mittearestitav osa”: miinimumpalk + ülalpeetavad + proportsioon
TMS § 132 on sinu ellujäämise paragrahv.
Põhireeglid on järgmised:
- Kui sissetulek ei ületa kuupalga alammäära, siis seda üldjuhul ei arestita
- Kui on ülalpeetavad, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ⅓ miinimumpalgast
- v.a lapse elatisnõude puhul
- Kui sissetulek ületab mittearestitava piiri, siis sellest üle minevast osast:
- võib arestida kuni ⅔
- võlgnikule peab jääma vähemalt ⅓
Kehtivad numbrid
- Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär 886 €
- 2026. aasta alampalk on olnud läbirääkimiste teema
- avalikkuses on kõlanud vahemik 939–991 €
- riikliku lepitaja ettepanek: 956 € kuus
3) Arvutus päriselus: „palju mul siis kätte jääb?”
Teeme asjad konkreetseks.
Näide A: tavaline võlg, netosissetulek 1200 €, ülalpeetavaid 0
- Mittearestitav „põhi”: 886 €
- Ülejääk: 1200 − 886 = 314 €
- Arest (⅔ ülejäägist): 314 × ⅔ = 209,33 €
- Kätte jääb: 990,67 €
Näide B: tavaline võlg, netosissetulek 1200 €, ülalpeetavaid 1
- Ülalpeetava lisa: 886 × ⅓ = 295,33 €
- Mittearestitav kokku: 886 + 295,33 = 1181,33 €
- Ülejääk: 1200 − 1181,33 = 18,67 €
- Arest: 18,67 × ⅔ = 12,45 €
- Kätte jääb: 1187,55 €
Jah, see ongi nii.
Ühe ülalpeetava korral on kaitse väga tugev – ja see on teadlik poliitiline valik.
Seadus eeldab, et võlg ei tohi süüa ära laste leiba.
Näide C: lapse elatisnõue – karmimad reeglid
Elatise puhul on tegemist prioriteetse nõudega.
TMS § 132 lubab:
- arestida kuni ½ miinimumist
- mõnel juhul kuni ⅓ sissetulekust
Praktikas on täiturite ja kohtupraktika üldine seisukoht:
võlgnikule peab alles jääma vähemalt ½ kuupalga alammäärast
Arv:
- 886 / 2 = 443 €
Kui netosissetulek on 1200 €, siis:
- „põrand” on ~443 €
- ülejäänu võib minna elatiseks
- täpne summa sõltub täituri aktist ja konkreetsetest asjaoludest
Näide D: „20% reegel” – kui inimene ongi juba miinimumi piiril
TMS § 132 lg 1² lubab erandina arestida kuni 20% sissetulekust, arvestades maha elatusmiinimumi.
- Statistikaameti arvestuslik elatusmiinimum: 361,4 €
Kui netosissetulek on 800 €:
- 800 − 361,4 = 438,6 €
- 20% = 87,72 €
- Kätte jääb ~712,28 €
Just siin hakkabki „seaduslik miinimum” psühholoogiliselt lagunema.
Inimene on juba õhukesel jääl ja kuuleb: „okei, 20% veel”.
4) Konto aresti kõige suurem nipp: õigus ei tööta automaatselt
See on kõige olulisem ja kõige valusam osa.
Isegi kui sul on õigus mittearestitavale summale, ei tähenda see, et raha iseenesest vabastatakse.
TMS § 133 ütleb selgelt:
- täitur märgib arestimisaktis mittearestitava summa
- ja tühistab aresti võlgniku avalduse alusel
- 3 tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab mittearestitava osa
Lisaks:
- täitur võib ajutiselt vabastada konto hädavajalikuks ülalpidamiseks
Tõlge inimkeelde:
Kui sa ei kirjuta avaldust, ei teata ülalpeetavatest ega selgita laekumiste liiki, siis süsteem võibki jätta sind mõneks ajaks täiesti rahata – isegi seadusevastaselt.
Kohtupraktikas on rõhutatud, et täitemenetlus ei tohi muutuda varjatud karistuseks, kuid praktika sõltub sageli sellest, kui aktiivne ja teadlik on võlgnik.
5) Euroopa Liidu vaade: inimväärikus enne täitmist
Euroopa Liidu õiguse keskne põhimõte on inimväärikuse kaitse.
- Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt
ei tohi täitemenetlus viia olukorrani, kus inimene:- ei saa tagada elementaarset toimetulekut
- kaotab ligipääsu esmavajadustele
Paljudes EL riikides:
- on automaatne mittearestitav miinimum
- sotsiaaltoetused on tehniliselt eraldatud
- konto täielik külmutamine on äärmuslik meede
Eestis on kaitse õiguslikult olemas, kuid tehniliselt ja praktiliselt jäetakse see sageli võlgniku õlule.
6) Minu arvamus: konto arest on liiga tihti „karistus enne menetlust”
Ma saan aru sissenõudja vaatest:
- võlg on võlg
- lõputu venitamine ei saa olla norm
Aga praegune süsteem töötab liiga sageli loogika järgi:
- kõigepealt võtame kõik ära
- siis vaatame, kui palju oleks tohtinud võtta
See on nagu tulekahju korral:
kõigepealt lukustame kõik uksed,
ja alles siis arutame, kellel oli õigus väljuda.
7) Mida inimene saab kohe teha (ja peaks tegema)
- Vaata täituri aktist, mis nõue see on
- eriti: kas tegemist on elatisnõudega
- Saada täiturile avaldus mittearestitava osa vabastamiseks
- Lisa avaldusele:
- ülalpeetavate info
- selgitus, kui kontole laekub kaitstud raha
- Kui kontole kanti korraga mitme kuu laekumised, rõhuta:
- mittearestitav osa peab säilima iga kuu kohta eraldi
Ja kõige olulisem:
“Ära eelda, et süsteem hoolitseb sinu eest automaatselt.
Täitemenetluses kaitseb sind eelkõige sinu enda teadlikkus ja reageerimine.”
Artikli autor: Võlanõustaja Kaire Reier
Loe lisaks:
