Raha ja ühiskond: kas kullaga tagatud või rahata ühiskond?

0 Shares
0
0

Raha kui mõiste on läbi ajaloo arenenud lihtsast vahetuskaubast keeruliseks süsteemiks, mis reguleerib majandust ja ühiskonda. Täna on maailmas palju erinevaid valuutasid, kuid nende väärtus põhineb mitte ainult nende füüsilisel olemasolul, vaid ennekõike inimeste usaldusel ja kokkulepetel. Selles artiklis uurime, mis on raha, kuidas raha luuakse, miks raha väärtus sõltub eelkõige inimesest, miks kullaga tagatud raha pole tingimata turvalisem ning kuidas rahata ühiskond võiks pakkuda alternatiivi, mis välistab ebavõrdsuse ja manipulatsioonid.

Raha ja ühiskond: kas kullaga tagatud või rahata ühiskond?

Sümboolne kontrast kullaga tagatud valuutasüsteemi ja rahata ühiskonna vahel, kus rõhk on võrdsusel ja kogukonnal. Fonte.News
Sümboolne kontrast kullaga tagatud valuutasüsteemi ja rahata ühiskonna vahel, kus rõhk on võrdsusel ja kogukonnal. Fonte.News

Mis on Raha?

1. Fiat-raha olemus: “Lubadus maksta”

Fiat-raha ei oma sisemist väärtust nagu ka kuld või muud füüsilised varad. Selle väärtus põhineb üksnes usaldusel ja kokkuleppel – nõustumisel tingimustega. Kui vaatate paberraha, leiate sageli kirjelduse, mis sisuliselt tähendab “lubadust maksta”. Näiteks ajaloolised paberrahad viitasid algselt tagatisele (nt kullale), kuid tänapäeval on see “lubadus”, sest fiat-rahal puudub reaalne varaline tagatis.

Selles kontekstis on raha justkui veksel – tühi dokument, mis saab tähenduse alles siis, kui sellele lisandub kinnitaja autogramm (allkiri) või muu usaldust loov mehhanism (verejälg, vms). Seega ka kõik vekslid, aktsiad ja teised finantsinstrumendid on väärtusetud seni kuni inimene pole oma autogrammi sinna pannud.

2. Raha väärtus ja autogrammi roll

Fiat-raha saab väärtuse alles “autogrammiga” ehk raharinglusesse laskmise kaudu. Sellel on kaks peamist mehhanismi:

  • Keskpankade poolt loodav väärtus: Keskpangad trükivad või loovad raha, kuid nad ise ei kasuta seda igapäevasteks kulutusteks. Raha sisestatakse süsteemi tavaliselt laenude kaudu, mis eeldavad majanduses tegutsevate inimeste osalust – inimeste autogrammi ja tingimustega nõustumist.
  • Autogramm ehk kinnitamine laenamise teel: Raha saab väärtuse alles siis, kui inimesed või ettevõtjad (juriidilised õiguslikud isikud) seda laenavad, kasutades seda kaupade ja teenuste vahetamiseks. Laenud, mida tagatakse allkirjaga (autogrammiga), tähistavad tõotust (lubadust) raha tagasi maksta koos intressiga. See loob rahale turuväärtuse.

Seni, kuni raha on lihtsalt keskpanga bilansis, pole sellel reaalset mõju majandusele ega “väärtust” igapäevaelus.

3. Raha ilma usalduseta on tühine

Fiat-rahale pole omane mitte ainult füüsilise tagatise puudumine, vaid ka sõltuvus inimeste usaldusest:

  • Kui inimesed usaldavad süsteemi ja raha kasutusvõimalusi, saavad nad seda vahetada kaupade ja teenuste vastu.
  • Kui usaldus kaob – näiteks hüperinflatsiooni, majanduskrahhi või poliitilise ebastabiilsuse tõttu – muutub raha väärtusetuks. See on juhtunud mitmel korral ajaloos, näiteks 1920. aastate Saksamaal (Weimari vabariigi hüperinflatsioon) ja hiljuti Zimbabwes.

4. Raha kui abstraktsioon

Fiat-raha väärtus sõltub sellest, kuidas inimesed sellele tähenduse annavad. Raha pole midagi muud kui sotsiaalne kokkulepe. Sellel puudub füüsiline või objektiivne väärtus, kuni inimesed on valmis seda aktsepteerima kui:

  • Vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel.
  • Väärtuse hoidjat, mida saab kasutada tulevikus (seni, kuni inflatsioon ei muuda seda kasutuks).
  • Arvestusühikut, mis võimaldab võrrelda erinevaid tooteid ja teenuseid.

Kriitiline vaade: Fiat-raha nõrkused

Fiat-rahaga seotud põhiprobleemid:

  1. Raha väärtus on subjektiivne: Kuna raha väärtus sõltub usaldusest ja sotsiaalsest kokkuleppest, muudab see süsteemi haavatavaks kriiside ja manipulatsioonide suhtes.
  2. Inflatsiooni oht: Keskpangad ja valitsused võivad trükkida piiramatult raha, mis viib sageli inflatsioonini – raha väärtuse languseni.
  3. Klassivahed ja ebavõrdsus: Kuna raha väärtus jaotub ebaühtlaselt ning võlapõhine süsteem soosib kapitali omanikke (rahatrükkijaid ja nende lojaalseid sõpru), süvendab fiat-süsteem sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust.

Raha tähenduse kokkuvõte: Raha väärtuse allikas on inimene

Raha saab oma väärtuse ainult siis, kui inimene selle kasutusele võtab ja sellele tähenduse annab – annab autogrammi. Fiat-raha olemuslik väärtus puudub, ja see sõltub täielikult:

  • Inimeste usaldusest süsteemi vastu.
  • Raha kinnitamisest läbi laenude ja ringluse.
  • Võimest kasutada raha kaupade ja teenuste ostmiseks.

Kui süsteemist eemaldada inimeste usaldus ja osalus, kaotab fiat-raha oma tähenduse ja muutub “tühiseks asjaks”. Rahasüsteemi jätkusuutlikkus nõuab mitte ainult tehnilisi parandusi, vaid ka laiemat majanduslikku ja sotsiaalset reformi, mis suudaks taastada usaldust ja vältida süsteemseid kriise.

Rahale ei anna väärtust kuld, hõbe ega mingi muu loodusvara. Rahale annab väärtuse ainult inimene oma autogrammiga!

Raha väärtus on inimeste usalduse ja tarkuse peegeldus

Raha väärtust ei määra selle füüsiline olemus, olgu see siis kuld, hõbe või paber, vaid see, kui palju inimesed seda usaldavad ja kasutavad. Kullaga tagatud raha, mida sageli peetakse kindlamaks, on samuti sõltuv inimtegevusest – kulda kaevandavad inimesed, selle hinda määrab turg, ja selle väärtus sõltub inimeste otsusest, et kuld on väärtuslik. Ilma inimeste kokkuleppeta poleks kuld midagi muud kui lihtsalt mingi metall.

Pealegi on raha väärtus seotud ka majandusega. Kui majandus on tugev ja inimesed usuvad süsteemi, on raha väärtuslik, olenemata sellest, kas sellel on tagatis või mitte. Kui majandus langeb või usaldus kaob, kaotab raha oma väärtuse, olgu see kullaga tagatud või mitte.

Tarkuse peegeldus – kes sa oled?

Rahatrükkijad on manipuleerinud inimkonnaga ja koolides seda ei õpetata eesmärgiga – hoida inimkond kontrolli all ja orjuses. Rahast räägitakse kui jumalast, ilma milleta elu pole võimalik ja kõigil on võimalik olla rikas. Inimesi on programmeeritud mõistma elurikkust raha ja võimu põhiselt, mitte hinge-vaimu-tervise põhiselt ega vajaduspõhiselt. Elu on ilma rahata harmoonias ja pole vaeseid ja rikkaid, on intelligentsed loojad.

Materiaalse rikkuse mõttetus. Kas kuld täidab kõhtu? Fonte.News

Fiat-rahast ja selle võlapõhisest mudelist: Ponzi süsteemi sarnane rahandus

Ponzi süsteemiga teadlikult liitudes ja nõustudes lubad ennast petta ja sul pole võimalik kohtus Riiki ja rahatrükkijaid võita. Fiat-raha ehk kulla tagatiseta raha on tänapäeva globaalsete majanduste aluseks. See süsteem, mis põhineb täielikult valitsuste ja keskpankade lubadustel ning inimeste usaldusel, on aastakümneid võimaldanud kiiret majanduskasvu ja ülemaailmset kaubandust. Kuid see mudel pole kaugeltki probleemideta – pigem pidevate probleemidega ja suured probleemid lahendatakse ülemaailmsete sõdade (tekitada totaalne kaos ja võlad kutsutada – alustada uuesti). Tegelikult on fiat-raha kriitikud nimetanud seda Ponzi skeemiks – püsivaks tsükliks, mis lõppeb alati inflatsiooni, ebavõrdsuse, majanduskriiside ja sõdadega.

Fiat-raha ajalugu: Algus ja areng (see ei pruugi olla täpne)

Raha kui vahend loodi algselt lihtsustamaks kaubavahetust. Varajased rahasüsteemid, nagu metallrahad (kuld ja hõbe), olid otseselt seotud reaalse väärtusega. Kuid fiat-raha – paberraha, millel puudub tagatis reaalsete ressurssidega – võeti kasutusele esmakordselt Hiinas Songi dünastia ajal 11. sajandil. Hiljem, alates 18. sajandist, hakkasid valitsused ja keskpangad kasutama fiat-raha süsteemi kui vahendit majanduse paindlikumaks juhtimiseks.

  • 1900. aasta algus: Kuldstandard oli maailmas valdav, kuid selle piiratus (kulla koguse ja kaevandamisega seotud probleemid) takistas majanduskasvu.
  • 1931: Suurbritannia loobus kuldstandardist ja alustas fiat-raha kasutamist.
  • 1971: USA president Richard Nixon katkestas Bretton Woodsi süsteemi, mis sidus USA dollari kullaga. See samm lõpetas täielikult globaalse rahasüsteemi sidumise füüsilise tagatisega.

Sellest ajast alates on fiat-raha olnud ainuvaldav rahamudel, kus raha väärtust määrab turg ja selle emiteerimine põhineb valitsuste ja keskpankade otsustel.

Võlapõhine rahasüsteem: Kuidas see toimib?

Fiat-raha olemus on seotud võlgadega. Raha loomine tänapäeva süsteemis toimub läbi keskpankade ja kommertspankade, kus laenude väljastamine loob uue raha.

  • Raha loomine: Keskpank trükib raha või loob selle elektrooniliselt. Kommertspangad laenavad selle edasi ettevõtetele ja eraisikutele. Inimesed annavad oma autogrammiga rahale väärtuse – annavad nõusoleku seda kasutada ja tagasi maksta. Laenamine on võlg, mis tuleb tagasi maksta koos intressidega.
  • Intressimudel: Kuna kõik loodud raha põhineb võlgadel, siis eksisteerib pidev vajadus luua rohkem raha, et maksta tagasi intresse. See viib tsüklilise võlakoormuse suurenemiseni.
  • Inflatsioon: Rohkem raha majanduses tähendab raha väärtuse langust (inflatsioon), mis sööb ära inimeste säästud ja suurendab elukallidust.

Kriitika: Ponzi skeemi sarnane rahandus

Fiat-rahaga seotud probleemid meenutavad Ponzi skeemi, kuna süsteem vajab pidevalt uusi osalejaid (laenuvõtjaid ja investoreid), et säilitada oma jätkusuutlikkust.

  1. Inflatsioon: Fiat-raha süsteem toob paratamatult kaasa inflatsiooni. Keskpangad trükivad raha, et majandust elavdada, kuid iga uus rahaühik vähendab olemasoleva raha ostujõudu. Ajalooliselt on inflatsioon olnud fiat-rahale iseloomulik.
  2. Ebavõrdsus: Võlapõhine süsteem soosib neid, kellel on rohkem kapitali. Rikaste ligipääs odavamatele laenudele ja suurematele investeerimisvõimalustele suurendab klassivahet. Samal ajal peavad keskmised ja madalama sissetulekuga inimesed töötama järjest rohkem, et toime tulla kasvavate elamiskuludega.
  3. Majanduskriisid: Kuna fiat-süsteem põhineb võlgadele, tekib ülejäägi korral finantskriis. Laenuvõime vähenemisel (nt 2008. aasta finantskriisi ajal) kukub süsteem kokku.
  4. Usalduskriis: Fiat-raha väärtus sõltub täielikult inimeste usaldusest. Kui usaldus süsteemi vastu kaob, kaotab ka raha oma väärtuse – nagu juhtus hüperinflatsiooni ajal Saksamaal 1920ndatel või hiljuti Zimbabwes ja Venezuelas.

Fiat-raha korduvad parandused ajaloos

Kogu ajaloo jooksul on fiat-süsteemi püütud parandada, kuid tulemused on sageli olnud sarnased:

  • Majandustsüklid: Majandusbuumid ja krahhid on fiat-süsteemi lahutamatu osa. Keskpangad püüavad tsükleid siluda intressimäärade reguleerimise ja rahapoliitikaga, kuid ei suuda vältida kriise.
  • Kuldstandardist loobumine: Erinevaid kuldstandardiga seotud süsteeme on korduvalt muudetud ja asendatud, kuid lõpuks on valitsused naasnud fiat-rahale selle paindlikkuse tõttu.
  • Rahareformid: Mitmes riigis on fiat-süsteem kukkunud, sundides valitsusi valuutat devalveerima või uusi rahasüsteeme looma.

Alternatiivid fiat-rahale

Fiat-süsteemi pidevad läbikukkumised on viinud paljude alternatiivide kaalumiseni:

  1. Kullaga tagatud raha: Kuigi seda on peetud stabiilsemaks, on selle piiratus peamine probleem. Kulda on piiratud koguses ja selle kaevandamine on kallis ning keskkonnakahjulik. Kullale annab samuti väärtuse inimene ja seega pole vahele vaja lisaasja, mille väärtuse kinnitab ikkagi inimene – seega pole kulla tagatisel sisulist mõtet.
  2. Krüptovaluutad: Bitcoin ja muud detsentraliseeritud digivaluutad pakuvad fiat-rahale alternatiivi, kuid nende kasutus ja väärtus sõltuvad samuti usaldusest ja spekulatsioonidest – jällegi inimeste nõusolekust. Krüptovaluutade turvalisus on kaheldav, sest tehingute tegemiseks on vaja internetti ja interneti loojad on fiat-raha trükkijad ning nemad kontrollivad kõike. Fiat-rahatrükkijad pole nõus andma ära võimu ja kontrolli ning mnad suudavad hetkega interneti välja lülitada või korraldada “häkkerite” rünnaku igasse süsteemi – inimesed jäävad ilma kõigest, mis pole rahatrükkijatele kasulik.
  3. Rahata ühiskond: Selline mudel eemaldaks raha ja võla kontseptsioonid, asendades need vajaduspõhise süsteemiga, kus ressursid jaotatakse ühisomandina.

Kokkuvõte: Fiat-rahast ja selle läbikukkumisest

Fiat-raha on mugav ja paindlik, kuid selle võlapõhine olemus muudab selle pikaajaliselt jätkusuutmatuks. Inflatsioon, majanduslik ebavõrdsus ja perioodilised kriisid on olnud selle süsteemi püsivad kaaslased. Korduvad katsed parandada rahasüsteemi on toonud ajutisi tulemusi, kuid ei ole suutnud kõrvaldada fundamentaalseid probleeme.

Fiat-rahale alternatiivide otsimine on oluline samm õiglasema ja stabiilsema majandusmudeli poole. Olgu see kullaga tagatud raha, krüptovaluutad või rahata ühiskond, uus süsteem peab olema vastupidav inflatsioonile, ebavõrdsusele ja manipuleerimisele. Kuid seni, kuni raha ja majandus sõltuvad inimeste usaldusest ja käitumisest, on süsteemi tõeline stabiilsus alati kaheldav.

Vaatleme edasi

Kullaga tagatud raha vs kulla tagatiseta raha

Kullaga tagatud raha peetakse sageli turvalisemaks, sest sellel on konkreetne füüsiline tagatis. Kuid ajalugu on näidanud, et ka kullastandardiga majandused võivad langeda kriisi. Kulla hulk maailmas on piiratud ja selle jaotumine pole võrdselt kättesaadav. Kullavarude kontrollimine võib anda võimu vähestele ja luua majanduslikku ebavõrdsust.

Kulla tagatiseta raha (fiat-raha), nagu enamik valuutasid täna, tugineb täielikult inimeste usaldusele valitsuste ja rahandussüsteemide vastu. See võimaldab paindlikumat rahanduspoliitikat ja majanduse reguleerimist, kuid teeb samas võimalikuks manipuleerimise ja inflatsiooni – võimu ja kontrolli koondumise ühe inimestegrupi kätte.

Rahata ühiskond kui alternatiiv

Pilt, mis kujutab inimest elamas rahata maailmas, väärtustades toitu ja vahetades seda teiste väärtustega harmoonilises ja kogukonnakeskses keskkonnas. Fonte.News

Rahata ühiskonna idee pakub radikaalset lahendust, kus raha ja sellega seotud ebavõrdsus kaotatakse. Sellises süsteemis juhindutakse vajaduspõhisest elukorraldusest, kus ressursse jagatakse vastavalt inimeste vajadustele, mitte rahaliste võimaluste alusel. Selline ühiskond eeldab:

  1. Koosloomist ja ühist otsustamist:
    Kogu ühiskonna elu korraldamine toimuks kollektiivselt, kus otsuseid tehakse rahva osalusel ja demokraatlikult.
  2. Ühisomandit:
    Ressursid, maa ja tootmisvahendid kuuluksid kõigile võrdselt, vältides võimu kontsentreerumist väheste kätte.
  3. Nõudlus ja vajadus:
    Kaupu ja teenuseid toodetakse vastavalt vajadusele, mitte kasumi teenimiseks. See vähendaks ületootmist ja raiskamist.
  4. Manipulatsiooni ja korruptsiooni puudumist:
    Raha kui vahendi kaotamine välistaks võimaluse osta poliitilist mõjuvõimu, manipuleerida majandust või tekitada kunstlikku puudust.

Rahata ühiskonna väljakutsed

Kuigi rahata ühiskond kõlab ideaalina, on selle rakendamisel mitmeid väljakutseid:

  1. Usalduse loomine:
    Sellise süsteemi toimimiseks peab olema väga kõrge usaldus inimeste ja kogukondade vahel. Egoistlikud huvid ja võimuvõitlused võivad süsteemi tasakaalu rikkuda.
  2. Tehnoloogia ja loodusvarade haldamine:
    Rahata ühiskond eeldab täpset planeerimist ja efektiivset ressursside jaotust. Tõenäoliselt oleks vajalik tehisintellekti või automatiseeritud süsteemide kasutamine, mis võiksid jälgida ja optimeerida ressursikasutust.
  3. Kultuurilised muutused:
    Inimesed on harjunud rahapõhise süsteemiga, mis muudab ülemineku rahata ühiskonda psühholoogiliselt keeruliseks. See nõuab suurt muutust mõtteviisis ja väärtustes.

Kokkuvõte: inimene annab väärtuse, mitte raha

Olgu raha kullaga tagatud või mitte, selle väärtus on alati sõltunud inimestest ja nende usaldusest süsteemi vastu. Kullastandard ei garanteeri stabiilsust, kui inimesed kaotavad usalduse või kui majandusstruktuurid on ebaõiglased. Seetõttu on mõistlik mõelda alternatiividele, nagu rahata ühiskond, kus kõikide elu juhindub vajadustest, mitte kasumist.

Rahata ühiskond välistaks manipulatsioonid ja pettused, mis tulenevad rahavahendi omamisest, kuid see nõuab sügavat usaldust, koostööd ja kultuurilist transformatsiooni. Ehk on tulevik, kus elu põhineb ühisloomisel ja võrdsusel, siiski võimalik – see sõltub meie valmisolekust luua õiglasemat ja harmoonilisemat maailma.

Küsimused sulle:

Mida sa õppisid sellest loost? Kes annab elule tegelikult mõtte ja väärtuse? Kes tegelikult saab maailma muuta inimväärseks ja mis on see otsus? Kas sa tahad vaba olla – finantsvaba, kus finantsvabadus tähendab rahata(finantsita) elukorraldus külluses ja rikkuses?

Artikli looja Veiko Huuse.

Loe lisaks:

Autoriõiguse teavitus ja tingimused:
Selle artikli sisu on kaitstud autoriõigusega. Kui kasutate seda artiklit viitena või tsiteerite seda, kohustute alati lisama aktiivse ja klikitava lingi sellele algsele allikale (selle artikli veebilehele). Aktiivne link peab viima otse allikale, kus artiklit saab lugeda täismahus.
Kui aktiivset linki ei ole lisatud, on tegemist autoriõiguse rikkumisega, mis võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ja lisaks oled sa andnud nõusoleku tasuda autorile tasu autori poolt saadetud arve alusel.

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.