Sõjad hävitavad tarneahelad, energiasektori, toiduainetega varustamise ja tööjõu, mis tekitab sõltuvust valitsusest, mille omakorda võtavad üle maailmamajanduse kokkuvarisemisega erahuvid ja üksainus keskpank.
Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud poolteist aastat tagasi, märtsis 2022, avaldatud raamatus ” The Great Reset: War” 2. faas , soovib The Great Reset plaani taga olev globalistlik segadus meeleheitlikult sõda – mida suurem, seda parem –, kuna see hõlbustab üleminek nende “uude maailmakorda”.
Mida rohkem alasid tasandatakse, seda lihtsam on nende asemel nutikaid linnu uuesti üles ehitada. Mida rohkem inimesi tapetakse, seda elastsemad on ellujääjad ning tõenäoliselt lepivad nad orjuse vastutasuks mõne näilise rahu ja turvalisuse eest.
Sõda hävitab tarneahelaid, energiasektorit, toiduainetega varustamist ja tööjõudu, mis tekitab sõltuvust valitsusest, mille omakorda võtavad üle maailmamajanduse kokkuvarisemisega erahuvid ja keskpangad. Ukraina sõja lõpetamine võib selle plaani nurjamiseks aidata.
Vähemalt viivitaks see suure lähtestamise lõplikku rakendamist drastiliselt, andes meile aega muude lahenduste väljatöötamiseks. Kuid selle asemel lisavad Ameerika juhid järjekordsele sõjale õli.
Nagu ennustati, pole USA alates Venemaa sissetungimisest Ukrainasse teinud muud peale konflikti teravnemise ja nüüd, 7. oktoobril 2023, Hamasi juhitud rünnakuga Iisraeli vastu, karjuvad Ameerika sõjakullid taas, nõudes kättemaksu lööke mitte ainult Gazas asuvate palestiinlastest tsiviilisikutele, vaid ka Iraani vastu, keda kahtlustatakse Hamasi vägede rahastamises. 1
Praeguste sõdade konteksti mõistmine
Rahu nõuab võimet näha konflikti mõlemat poolt ja see on midagi, mida peavoolumeedia ei soodusta. Näiteks on meile korduvalt öeldud, et Venemaa rünnak Ukrainale oli “provotseerimata”, ometi on Venemaa kannatlikkus olnud piirini üle kümne aasta.
Venemaa vaatenurgast võitleb ta eksistentsiaalse ohuga. Samal ajal näitavad tõendid, et Ameerika Ühendriikide Ukraina kaitse alus on seotud sellega, et see on väärtuslik rahapesu keskus ja potentsiaalselt salajane bioloogiliste relvade tootmise liitlane .
Nüüd väidetavalt võitleb Iisrael ka eksistentsiaalse ohuga ja ka Ameerika juhtkond ei tee selles olukorras midagi rahu edendamiseks. Süüdistatakse üht või teist poolt, selle asemel, et vaadelda sündmusi ajaloolises kontekstis ja püüda leida lahendust.
Pikk konfliktide ajalugu
Ülaltoodud video on History Hit Networki dokumentaalfilm, mis annab ülevaate Iisraeli ja Palestiina pikaajalisest konfliktist, mis sai alguse Iisraeli iseseisvaks rahvusriigiks kuulutamisest 1948. aastal.
Nagu videos selgitatud, emigreerusid tuhanded juudid 1920. ja 30. aastatel Palestiinasse, mille tulemuseks olid vägivaldsed kokkupõrked kohaliku araabia elanikkonnaga. Sel ajal okupeeris Briti impeerium Palestiina ja selle katsed piirata juutide sisserännet ajasid juudid marru. Samal ajal avaldasid britid juutide kodumaa toetamist araablased marru.
Siis puhkes II maailmasõda ja hinnanguliselt 6 miljonit juuti mõrvati natside koonduslaagrites. Pärast sõda hakkasid juudid taas tulvama Palestiinasse, mida nad pidasid oma kodumaaks ja 1947. aastaks mõistsid britid, et olukord oli muutunud jätkusuutmatuks.
Äsja moodustatud ÜRO välja töötatud lahendus oli vaidlusaluse Palestiina maa jagamine kaheks osaks. Juudid tähistasid ja araablased mässasid. 14. mail 1948, päeval, mil Briti väed lahkusid Palestiinast ja kuulutati välja Iisraeli riik, puhkes kahe kogukonna vahel vägivald.
Moslemiriigid Liibanon, Süüria, Iraak, Jordaania ja Egiptus ründasid vastloodud riiki ja kindlustasid selle sees araabia territooriumi. Ülejäänud Iisraeli territooriumilt ajasid Iisraeli väed välja tuhanded palestiinlased.
See on tänaseni küpseva konflikti aluseks. Kodudest sunniviisiliselt eemaldatud palestiinlased ei unustanud seda kunagi. Olukord eskaleerus veelgi 1967. aastal, kui Iisrael haaras Jordaanialt ja Süürialt täiendavaid territooriume. Dokumentaalfilmi järgi:
“See oli sõda, kus araabia riigid kavatsesid ilmselgelt Iisraeli rünnata. Iisraelil oli justkui nii juriidiline kui ka moraalne õigus anda esimesena löögi ja nad ründasid esimesena.”
Iisraeli ennetava löögi tulemusena läks Gaza sektor, mis algselt kuulus Egiptuse koosseisu, Iisraeli kontrolli alla. 1973. aastal lõid Iisraeli vaenulikud naabrid Yom Kippuri usupüha ajal üllatusrünnakuga tagasi. Pärast aastaid kestnud agressiooni kohtusid Egiptus ja Iisrael lõpuks 1978. aastal rahu läbirääkimisteks.
1978. aasta Camp Davidi kokkulepetega tagastati Siinai poolsaar Egiptusele, Iisrael aga jättis Ida-Jeruusalemma, Jordani Läänekalda, Golani kõrgendikud Süürias ja Gaza sektori. Iisrael omandas ka üle 1 miljoni Palestiina araablase, kes elasid Iisraeli okupeeritud aladel.
Hamasi tõus
Lepingud ei leevendanud aga vanu erimeelsusi ning aastakümneid hiljem jätkasid Iisraeli väed ja Palestiina Vabastusorganisatsioon (PLO) vaenutegevust. Rahukõnelusi uuendati 1990. aastate alguses Norras Oslos, mille tulemuseks oli kahe riigi lahendus.
Oslo kokkulepped tagasid Iisraeli õiguse eksisteerida iseseisva riigina ja selle, et araabia naabrid lõpetavad nõudmise Iisraeli hävitamisele ning tagavad selle asemel selle julgeoleku.
Vastutasuks oleks palestiinlastele tagatud ka iseseisev riik. Selle tulemusel said palestiinlased valida endale valitsuse Läänekalda ja Gaza sektori territooriumil. Samal ajal pidi Jeruusalemm olema “vaba linn”.
Asjad ei läinud aga plaanipäraselt. 2000. aastal jätkusid vägivaldsed kokkupõrked kahe kogukonna vahel ning 2006. aastal valisid palestiinlased ametisse kõva liini islamirühmituse Hamas liikmed. Valitsev partei Fatah sai 132-kohalises valitsuses vaid 45 kohta, Hamas aga 74 kohta.
Probleem? Hamasi asutamisharta sisaldas kohustust Iisraeli riik täielikult hävitada, mis on Oslo lepingute otsene rikkumine. Politoloog Tahani Mustafa kirjeldab Hamasi kui “Moslemivennaskonna Palestiina ahela relvastatud tiiba, kuna need loodi spetsiaalselt sel põhjusel 1987. aastal”. 2
Mustafa sõnul oli Hamasi valimine “protesthääletus” Fatahi korruptsiooni ja valitsuse ebaõnnestumiste vastu ning Iisraeli jätkuva okupeerimise vastu nende arvates Palestiina maal.
Vägivald intensiivistus järgmise nelja aasta jooksul, mille tulemusena hukkus mõlemal poolel tuhandeid inimesi. Nagu dokumentaalfilmis märgitakse: “See on konflikt, mille taga on vanad vaidlused ja lahendamata kaebused, kus kumbki pool süüdistab teist.” Mõlemad peavad end Palestiina seaduslikeks omanikeks ja kumbki ei ole nõus maa jagamise kompromissiga kaasa minema.
Palestiina valitsus jagunes
Lisades veel ühe keerukuse kihi, võitlesid Hamas ja Fatah ka sisemiselt julgeolekujõudude üle kontrolli eest. Hamas püüdis luua ühtset valitsust, kuid Fatah keeldus ja läbirääkimised lõpuks katkesid.
USA luure relvastas Fatahit Hamasi vastu sõjalise riigipöörde läbiviimiseks, kuid Hamasi luure püüdis plaani kinni ja haaras ennetavalt kontrolli Gaza sektori üle. Nii jagati 2007. aasta juunis Palestiina valitsus kaheks: Fatah kontrollis Palestiina ala Läänekaldal ja Hamas Gazat, mis on üks planeedi kõige tihedamini asustatud piirkondi.
Iisrael vastas Gaza majandusblokaadiga, takistades elanikel saada toitu, ravimeid, ehitusmaterjale ja palju muud, et sundida neid Hamasi välja viskama. Vastuseks blokaadile pommitasid Hamasi võitlejad Iisraeli ja Iisrael vastas samaga.
Pärast kaks aastat kestnud edasi-tagasi õhulööke sõlmis Egiptus 2008. aastal relvarahu ja mõlemad pooled leppisid kokku, et mida kauem relvarahu kestab, seda avatumaks muutuvad Gaza piirid. Paraku rahu ei kestnud kaua. Kuus kuud hiljem, 2008. aasta detsembris, alustas Iisrael operatsiooni Cast Lead, pommitades rünnaku esimese nelja minuti jooksul 100 Gaza sihtmärki.
Järgmise kolme nädala jooksul tungisid Iisraeli väed Gazasse, rünnates nende väitel Hamasi tugipunkte. Kuid kuna see oli nii tihedalt asustatud, olid tsiviilohvrid vältimatud. 2009. aasta jaanuari keskpaigaks olid Iisraeli väed tapnud 1400 Palestiina tsiviilisikut, sealhulgas 313 last. Iisrael lõpetas operatsiooni lõpuks 18. jaanuaril 2009 pärast rahvusvahelist hukkamõistu.
Moslemi Vennaskond
Nagu filmis selgitatakse, oli 2012. aastaks Egiptuses Kairos võimule saanud Moslemivennaskond ning Moslemivennaskonna ja Hamasi vahel sõlmiti liit ning Egiptusest voolas Gazasse väga vajalikke kaupu. 2013. aastal kukutati moslemivennaskond riigipöördega.
Uus valitsus ei toetanud Hamasi ja blokeeris maa-alused tunnelid, mida kasutati kauba smugeldamiseks Egiptusest Gazasse. 2014. aastaks seisis Hamas silmitsi finantskriisiga, kuna suurem osa valitsuse sissetulekutest kuivas kokku, kui kaupade salakaubavedu lakkas. Ligi pooled Gaza täiskasvanud elanikkonnast olid töötud ning puhast vett ja elektrit nappis.
ÜRO kuulutas Gazas välja humanitaarhädaolukorra, kuid Hamasi populaarsus püsis. Gaza elanikud süüdistasid oma hädades hoopis Iisraeli ja Läänekaldal asuvat Fatahit.
Konflikt jätkub
2012. aastal hukkus Iisraeli droonirünnakus Hamasi juht Ahmed Al-Jabari. Järgnevatel päevadel pommitati täiendavaid sihtmärke, sealhulgas Hamasi peakorterit ja laskemoona kauplusi. Samuti said kannatada tsiviilinfrastruktuurid. Hamas vastas valimatu raketitulega Iisraeli tsiviilpiirkondadesse. Iisraeli raketikaitsesüsteem Iron Dome piiras Iisraeli ohvrite arvu kuuele.
Rahukõnelused jätkusid 2014. aastal, kuid kukkusid kokku. Sama aasta juunis röövisid ja mõrvasid palestiinlased Läänekaldal kolm Iisraeli teismelist. Süüdlaste leidmiseks alustati ulatuslikku sõjalist operatsiooni, mille tulemusena arreteeriti 350 palestiinlast, sealhulgas Hamasi juhtivaid ametnikke.
Pinged eskaleerusid kiiresti. Kui rühm Iisraeli rahvuslasi tappis Palestiina noore, lasi Hamas kättemaksuks rakette. Vastuseks käivitas Iisrael operatsiooni Protective Edge. Taas muudeti Gaza sektor sõjatsooniks. Seitse nädalat kestnud operatsiooni lõpus oli Gazas maatasa tehtud üle 20 000 palestiinlaste kodu ja tapetud üle 2000 elaniku.
USA tunnustab Jeruusalemma Iisraeli pealinnana
2016. aastal teatas USA vastvalitud president Donald Trump, et USA tunnustab Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja paigutab sinna ümber USA saatkonna. Rahvusvaheline üldsus mõistis sammu hukka, väljendades muret, et see süvendab konflikti Palestiinaga.
Jordani Läänekaldal ja Gazas asusid palestiinlased iganädalasi massimeeleavaldusi, kuna pidasid seda Jeruusalemma vaba ja neutraalse hoidmise lepingu rikkumiseks. Nad nimetasid meeleavaldusi “Suureks tagasituleku marsiks” ja nõudsid õigust naasta oma esivanemate kodudesse, mille Iisrael oli neilt 1948. aastal ära võtnud, ning Iisraeli 12-aastase Gaza blokaadi lõpetamist.
2019. aasta märtsis vihastas Trump palestiinlasi uuesti, teatades, et USAst saab esimene riik, kes toetab Iisraeli okupatsiooni Golani kõrgendikel.
Nagu filmis märgitakse, on USA toetanud “Iisraeli laienemist sõja abil” ja selle tulemusena “kahe riigi lahendust, mis on ainus lahendus, mida maailm on suutnud sellest konfliktist alates sellest ajast näha. 1967, on praegu väga ebatõenäoline.”
2020. aasta jaanuaris avalikustas Trumpi administratsioon Iisraeli-Palestiina rahuplaani viimase osa. Palestiinlased saaksid oma iseseisva riigi, kuid Hamas peaks loobuma võimust Gaza üle. Iisrael saaks ka rohkem maad. Palestiinlased lükkasid plaani kohe tagasi ja Hamas jäi võimule.
Kõik see toob meid tänasesse päeva ja Hamasi juhitud rünnakusse Iisraeli tsiviilisikute vastu oktoobri esimesel nädalal. Nagu näete, on sellel viimasel agressioonivoorul palju ajalugu, palju konteksti. Mõlemale poolele on ühel või teisel hetkel ülekohut tehtud ja mõlemad on valesti teinud. Poolele asumine ilma selle ajaloolise konteksti vähemalt pealiskaudse mõistmiseta võib kaasa tuua ainult suurema verevalamise. Ometi seda meie juhid teevad ja see õhutab sõjaleeki.
Hizbollah kasutab USA-sse tungimiseks Mehhiko kartelle
8. oktoobril 2023 ütles Hizbollah kõrgeim ametnik Hashem Safi al-Din, et USA ja Iisraeli rikkumine islami pühapaikade vastu ja “kõikide joonte ületamine” on see, mis viis viimase rünnakuni. Lisaks hoiatas ta, et kui “rumalus” jätkub, ühineb Liibanon Iisraeli üleujutusega. 3
Juba praegu on Hizbollah’ väed tulistanud Liibanoni piiri äärseid Iisraeli sõjaväeobjekte “solidaarsusena Palestiina vastupanuga”. Teadaolevalt vastas Iisrael droonirünnakuga “Hezbollah infrastruktuuri” vastu selles piirkonnas. 4
Asjaolu, et Liibanon hoiatab Ameerikat Iisraeli-Palestiina konfliktist eemale hoidmise eest, on eriti tähelepanuväärne tõendite valguses, mis viitavad sellele, et Hezbollah kasutab Mehhiko kartelle terroristide smugeldamiseks USA-sse meie laialt avatud lõunapiiri kaudu, ja on seda teinud juba pikka aega. tublisti üle kümne aasta. Väidetavalt on Hezbollah loonud ka kodubaasi USA piiri lähedal Mehhikos. 5 , 6 , 7
Nagu märkis Robert F. Kennedy Jr, on Bideni administratsioon, jättes piiri turvamata, USA immigratsiooni tõhusalt Mehhiko kartellidele allhanke korras . Nad otsustavad, kes sisse tuleb, ja on põhjust kahtlustada, et nende hulgas on erinevat laadi terroriste.
Bideni administratsioon toetab ka Iisraeli eskaleerumist Iraani vastu, 8 mis tõstab panuseid veelgi ja ähvardab terrorirünnakutega Ameerika pinnal. Ajakarastatud konfliktidele, nagu Lähis-Idas, ei ole lihtsaid vastuseid, kuid agressiivne vastumeetmetele kutsumine ei ole ilmselgelt kellegi, kõige vähem Ameerika elanikkonna huvides.
Ometi oleme siin, näiliselt võimetud, et takistada sattumist sellesse, mis võib areneda mitme rindega maailmasõjaks. Lähiajal on parim, mida saate tõenäoliselt teha, et tagada, et teie pere on meie infrastruktuuri ja tarneahela häireteks hästi ette valmistatud.
“Inimene on energia ja teda ümbritseb energia. Inimese elu eest kannab hoolt tema enda hingeenergia ja vaimuenergia, kes on ühendatud Kõiksusega. Kui sa pole matrixi Jumala programmi all ja pole juhitav tehisintellekti poolt, on sul võimalik sellest sõdades olevast maailmast(illusioonist) väljapoole, puutumatuks jääda. Sul on võimalus elada harmoonilises elukeskkonnas. Suhtle ainult nende hingega inimestega, kes on poliitikast ja matrixi programmeeringutest väljas.” – Veiko Huuse
Artikli allikas: Mercola.com
