Sarnaselt sellele, et lennureisid muutusid üle maailma põhjalikult pärast 11. septembrit 2001 a. – seda õigustas riiklik julgeolek ja terrorismivastane sõda –, on maailm nüüd oluliselt erinev COVID-19 eelsest seisundist. 2019. aastal enesestmõistetavaks peetud vabadused võeti 2020. aastal järsult ära, seda taas õigustati riigi julgeoleku ja rahva tervisega. Kes Eestis müüb Covid-jälgimistehnoloogiat, saad teada artiklist.
Kuid nüüd, isegi kui COVID-19 on neutraliseeritud, pole viiruse jälgimiseks ja jälgimiseks väidetavalt kasutusele võetud tehnoloogiad kuhugi kadunud. Vastupidi, neid kasutatakse ja laiendatakse endiselt kogu maailmas, mis näitab, et maailma elanikkonna massiline jälgimine ei puudutanud COVID-19, vaid midagi palju suuremat, mis võib kaotada vabaduse, nagu me seda teame.
- Associated Pressi uurimine näitab, et pandeemiaajastu massiseiretehnoloogiaid kasutatakse kontrollivahenditena
- Hiinas on COVID-19 QR-koode kasutatud liikumise, protestide ja muude eriarvamuste piiramiseks
- Iisraelis kasutas turvaagentuur Shin Bet COVID-19 kontaktide jälgimise tehnoloogiat, et saata tekstisõnumeid, milles süüdistati süütuid inimesi vägivallaaktis.
- Kardetakse, et COVID-19 massiseiretehnoloogiatest saab laialdase sotsiaalse kontrolli meede, mille käigus terviseandmeid, eluasemeteavet, finantsprofiile ja muud kasutatakse iga inimese tervikliku profiili loomiseks maa peal.
- Lahendus hullumeelsusest loobumiseks ning isikliku privaatsuse ja vabaduste võimalikult suureks kaitsmiseks on mitte loobuda vabatahtlikult oma kontrollist ja teabest
COVID-19 tõrjeks kasutatavad tehnoloogiad
Associated Pressi aastapikkune uurimine paljastab kogu maailmas murettekitava suundumuse, mille kohaselt kasutatakse kontrollivahenditena pandeemiaajastu massiseiretehnoloogiaid.
“Pandeemia segadust tekitavatel algusaegadel uskusid miljonid kogu maailmas valitsusametnikke, kes ütlesid, et vajavad konfidentsiaalseid andmeid uute tehniliste tööriistade jaoks, mis võiksid aidata koronaviiruse levikut peatada. Vastutasuks said valitsused tuletõrjevooliku, mis sisaldas üksikisikute privaatseid terviseandmeid, fotosid, mis jäädvustasid nende näomõõtmised ja kodused aadressid,” märkis AP.(1)
Nüüd avastavad üksikisikud, et andmeid kasutatakse nende vastu – piiratakse reisimist ja aktivismi, õiguskaitseasjades ja isegi jagatakse neid spiooniagentuuridega. Nagu John Scott-Railton koos Interneti-valvekoeraga Citizen Lab ütles AP-le: “Igal sekkumisel, mis suurendab riigi võimu üksikisikute jälgimisel, on pikk saba ja see on põrkuv süsteem. Kui olete selle kätte saanud, on väga ebatõenäoline, et see kunagi kaob.”(2)
Jälgimist Hiinas kasutati eriarvamuste summutamiseks
Hiinas pidid kodanikud installima mobiiltelefonirakendused, mis toodavad sõltuvalt tervislikust seisundist QR-koode. PCR-testi tulemustel põhinev roheline tulemus võimaldab inimesel vabalt liikuda, samal ajal kui kollane või punane tulemus piiras reisimist või nõudis kodust kinnipidamist. Pärast laialdasi meeleavaldusi teatas riik, et ei jõusta enam riikliku tasandi tervishoiueeskirju, et avada reisimine provintside vahel.
Kuid Peking nõudis restoranidesse, spordisaalidesse, kontoritesse ja mujale sisenemiseks endiselt kohalikke koode. Mõnikord võidi viimase kolme aasta jooksul supermarketisse sisenemist piirata, välja arvatud juhul, kui esitatakse rohelist koodi, ja elanikud võidakse karantiini panna, kui nad olid lähikontaktis kellegagi, kelle test oli COVID-19 suhtes positiivne.
AP uurimine, mida toetas Pulitzeri kriisiaruandluse keskus, näitas ka, et valitsus kasutas eriarvamuse peatamiseks COVID-19 koode:(3)
“Septembri alguses ostis endine varahaldur Yang Jiahao rongipileti Pekingisse, kus ta kavatses esitada keskvalitsusele mitmesuguseid kaebusi. Eelmisel õhtul kutsus naine, keda ta kirjeldas kui käitlejat, ta õhtusöögile. Käitlejad palkab tavaliselt riigi julgeolek stabiilsuse tagamise operatsioonide raames ja nad võivad nõuda inimestel kohtumist või reisimist, kui võimud kardavad, et nad võivad probleeme tekitada.
Yang sõi koos käitlejaga ja järgmisel hommikul teatasid Guangzhou tervishoiuasutused COVID-19 juhtumist vähem kui kilomeetri kaugusel einestamiskohast, ütles ta. Linna määruste põhjal oleks Yangi kood pidanud kollaseks muutuma, nõudes, et ta teeks mõned COVID-testid, et näidata, et ta on negatiivne.
Selle asemel muutus rakendus punaseks, kuigi testid näitasid, et tal ei olnud COVID-i. Yangile anti käsk karantiini minna ja tema uksele pandi paberist pitser.”
Teises näites üritasid pangakliendid, kellel ei olnud juurdepääsu oma Interneti-pangakontodele, sõita Zhengzhousse protestima. Kui nad rongijaama jõudsid, muutusid nende QR-koodid punaseks ja politsei saatis nad keldrisse karantiini. Kokku 1317 linna protestima sõitnud inimest said pangakomisjoni vastu punased koodid, mis võeti vastu kiirraudteejaamast, lennujaamast ja maanteelt.(4)
Iisraeli Shin Bet Security seiretehnoloogia “taaskasutamine”
Sarnane suundumus on aset leidnud ka Iisraelis, kus turvaagentuur Shin Bet võttis kasutusele telefoniseiretehnoloogia, mida kasutati võitlejate jälgimiseks COVID-19 kontaktide jälgimiseks. Sellest ajast alates on seda uuesti kasutatud ja see on saatnud tekstisõnumeid, milles süüdistatakse süütuid inimesi vägivallaaktides 2021. aasta mais Al-Aqsa mošees toimunud rahutuste ajal ja lubatakse: “Me võtame teid vastutusele.”
Majd Ramlawi oli nende seas, kes teksti said. Ta on barista kohvikus väljaspool mošeed, mis on turvakaameratega kaetud piirkonnas. “See on nagu valitsus teie kotis,” ütles Ramlawi AP-le. “Kui kolite, on valitsus selle telefoniga teiega.” AP teatas:(5)
“Shin Beti tehnoloogia kodumaine kasutamine on tekitanud Iisraelis kära eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste pärast ning küsimusi selle täpsuse kohta. Iisraeli telekommunikatsiooniettevõtete üle järelevalvet teostav kommunikatsiooniministeerium lükkas tagasi taotluse, milles sooviti saada täiendavaid üksikasju, mille AP jaoks esitas mittetulundusühing Movement for Freedom of Information, mis teeb sageli koostööd meediaorganisatsioonidega.
Iisraeli mittetulundusühingu Kodanikuõiguste Ühenduse advokaat Gil Gan-Mor hindab, et sajad araablased Jeruusalemmas said rahutuste ajal ähvardava sõnumi ja ütles, et massilise tekstisõnumi plahvatus oli enneolematu. “Sa ei saa lihtsalt inimestele öelda: “Me jälgime teid … ja me maksame kätte,” ütles ta. „Seda tööriista ei saa kasutada inimeste hirmutamiseks. Kui teil on kellegi vastu midagi, võite ta kohtu alla anda.”
Järelevalve ületamine on ülemaailmne probleem
AP hankis teabevabaduse seaduse kaudu dokumendid, mis näitavad, et riigid üle maailma tegelevad oma kodanike massilise jälgimisega.(6)
- Mehhiko – México eeslinnas Huixquilucan rakendati pandeemia ajal seiretööriist, mis edastab ametivõimudele hädaabi helistajate asukoha, reaalajas video ja heli. Öeldi, et tehnoloogia on avaliku turvalisuse tagamiseks vajalik.
- Pakistan – riik kasutas sõjaväe nuhkvara ja luureteenuseid, et luua rakendus, mis tuvastas nii COVID-19-sse nakatunud kui ka läheduses olevad inimesed. Funktsiooni Radius Alert kritiseeriti privaatsusrikkumiste ning kasutajate jälgimise ja küberrünnakute haavatavaks jätmise pärast.
- Lõuna-Aafrika – ametivõimud kasutasid metsloomade salaküttide jälgimiseks välja töötatud tehnoloogiat pandeemialepingute jälgimiseks. Kehtestati liikumispiirangud ja teatud linnades võeti kasutusele nutika politseitehnoloogia, sealhulgas näotuvastus ja automaatsed numbrimärgiskannerid.
- Indoneesia – tervishoiuministeeriumi rakendus eHAC kogus Indoneesiasse või Indoneesiast välja reisimiseks kasutajatelt passinumbrid, riiklikud isikutunnistused ja COVID-19 testimise oleku. Rakendust kasutanud 1,3 miljoni inimese andmed jäid avatud serveris potentsiaalsete pettustega kokku puutuma.
- Singapur – Singapuri rakenduse Trace Together COVID-19 kogutud andmed on õiguskaitseorganitele kättesaadavad, et uurida teatud kuritegusid, mida peetakse rasketeks kuritegudeks.
Indias kasutati samal ajal maskide volituste jõustamiseks näotuvastustehnoloogiaid, kusjuures politsei pildistas inimesi, kes maske ei kandnud või kandsid neid valesti. Selliseid tehnoloogiaid on pandeemiast saadik kiiresti laiendatud ja nüüd saab patrulliv ohvitser avalikkuses juhuslikult inimese nägu skannida ja kasutada rakendust, et kontrollida varasemat kuritegelikku tegevust. AP andmetel:(7)
„[Hyderabadi] politseikomissar C.V. Anand ütles, et linn on viimastel aastatel kulutanud sadu miljoneid dollareid patrullsõidukitele, CCTV-kaameratele, näotuvastus- ja geograafilise jälgimise rakendustele ning mitmesajale näotuvastuskaamerale, muuhulgas algoritmidele või masinõppele.
Hyderabadi juhtimis- ja juhtimiskeskuses näitasid ohvitserid AP reporterile, kuidas nad käitavad CCTV kaamerakaadreid läbi näotuvastustarkvara, mis skannib pilte kurjategijate andmebaasi alusel… Ohvitserid otsustavad, keda nad peavad kahtlaseks, tekitades hirmu privaatsuskaitsjate, mõnede moslemite ja Hyderabadi liikmete seas. madalama kasti kogukonnad.”
Austraalias võeti kasutusele ka rakendused andmete kogumiseks ja inimeste teavitamiseks, kui nad viibivad COVID-19 positiivse testiga inimese läheduses. Kuid andmed kogusid hiljem luureagentuurid. Kohalikul tasandil kasutasid kodanikud registreerimisrakendust, mis teavitab neid, kui nende piirkonnas esineb COVID-19 puhang. Kuid õiguskaitseorganid kasutasid andmeid kriminaaluurimiseks ja kontaktide jälgimiseks.
Kardetakse, et tehnoloogiatest saab laialdase sotsiaalse kontrolli meede, mille käigus kasutatakse terviseandmeid, eluasemeteavet, finantsprofiile ja muud, et luua iga inimese kohta maa peal terviklik profiil.
“Tänapäeval kujutatakse jälgimist tehnoloogilise imerohuna suurte sotsiaalsete probleemide lahendamiseks Indias, mis on toonud meid Hiinale väga lähedale,” ütles New Delhis asuva Internetivabaduse fondi tegevdirektor Apar Gupta AP-le. “Seadust pole. Puuduvad kaitsemeetmed. Ja see on massilise jälgimise üldotstarbeline kasutuselevõtt. ”(8)
Pandeemia kiirendatud massiline andmete kogumine USA-s
2020 aastal andis USA andmeanalüütika tarkvaraettevõttele Palantir Technologies 24,9 miljonit dollarit, et toetada USA tervishoiu- ja inimteenuste ministeeriumi COVID-19 reageerimist. AP teatas: (9)
„Dokumendid, mille immigrantide õiguste rühmitus Just Futures Law sai teabevabaduse seaduse alusel ja jagas AP-ga, näitasid, et föderaalametnikud kaalusid, kuidas jagada andmeid, mis läksid palju kaugemale kui COVID-19. Võimalused hõlmasid tuvastatavate patsientide andmete, näiteks vaimse tervise, ainete kasutamise ja käitumistervise teabe integreerimist rühmakodudest, varjupaikadest, vanglatest, võõrutusasutustest ja koolidest.”
USA haiguste tõrje ja ennetamise keskused ostsid 2021. aastal ka mobiiltelefonide asukohaandmeid. Andmemaakleri Cuebiqi antud seadme ID-de alusel näitasid „mobiilsuse statistika” andmed vähemalt 20 miljoni mobiiltelefoni igapäevased asukohad. ID võib linkida teavet üksikute mobiiltelefonidega ja seda saab kasutada paljude muude ebaausamate kasutuste hulgas ka sulgemiste ja ettevõtete sulgemise mõjude hindamiseks.
Nagu Scott-Railton koos Citizen Labiga AP-le ütles: “COVID kiirendas nende tööriistade ja nende andmete riigipoolset kasutamist ja normaliseeris need, nii et see sobis narratiiviga avaliku kasu kohta. Nüüd on küsimus selles, kas me suudame nende andmete kasutamisega arvestada või on see uus normaalsus?”(10)
Kas nad jälgivad teie igat liigutust?
Autoritaarse kontrolli ja massilise jälgimise meetmed on kogu maailmas kasvanud ning USA Silicon Valley ja riikliku julgeoleku osariik on nüüdseks ühte sulanud, ütles sõltumatu ajakirjanik Whitney Webb.(11)
Aastakümneid kestnud sõjad kodumaise dissidentluse vastu on alati hõlmanud tehnoloogiat, nagu andmebaasid, ja nüüd areneb see tehnoloogia, nagu näotuvastusrakendused ja kaamerate laialdane kasutamine.
Hiina valitsus on andnud miljardeid näiteks videovalvefirmale Hikvision, mille kaamerad on levinud üle maailma. Nende madalad kulud, tänu Hiina subsideerimisele, võimaldasid neil oma konkurentsi edestada, kuid on kasvanud mure, et nad juhatavad sisse politseiriiki ja võivad toimida “tagauksena Pekingisse”.
Eestis müüb Hikvision kaameraid ja aitab inimkonna totaalsele jälgimisele kaasa https://www.megateh.ee/
Hikvision on tööstuses raskekaallane, suuteline tootma 260 000 kaamerat päevas, mis teeb iga kolme sündinu kohta kaks korda päevas.12 Suurbritannias on kasutusel 6 miljonit kaamerat – enamik neist on Hikvisioni poolt –, samas kui ettevõtte kohalolek on samuti suurenenud, kasvades 70 Ühendkuningriigi töötajalt 2018. aastal 128-le 2021. aastal. Hikvisioni tehnoloogiate hulgas, mida Suurbritannias laialdaselt kasutati, olid 2020. aastal COVID-19 sümptomite tuvastamiseks kasutusele võetud kuumuse tuvastamise kaamerad.(13)
Kogu maailmas on kasutusel miljoneid Hikvisioni kaameraid, mis on koondunud suurematesse linnadesse, sealhulgas rohkem kui 750 000 seadmesse USA-s.(14) Hikvisionil on ka USA tütarettevõte EZVIZ, mis asub Californias ja nimetab end ülemaailmseks nutika kodu turvabrändiks. Loob oma intelligentsete seadmete, täiustatud tehisintellekti tehnoloogiate ja pilveteenuste kaudu kasutajatele turvalise, mugava ja nutika elu.
Paljud inimesed on omaks võtnud “nutikate” seadmete mugavuse oma kodudes ja kantavate seadmete kasutamise, kuid massiseiresüsteemide ja igapäevaelu põimimisel on ohte, olgu need siis Hikvisioni või mõne muu ettevõtte tootjad. Lahendus hullumeelsusest loobumiseks ning isikliku privaatsuse ja vabaduste võimalikult suureks kaitsmiseks on mitte loobuda oma kontrollist vabatahtlikult.
Nad loodavad, et võtate oma mobiiltelefoni kõikjale kaasa ja võtate kasutusele muud digitaalse kontrolli vormid, nagu vaktsiinipassid, nutiseadmed ja keskpanga digitaalsed valuutad. Kui teil on võimalus valida uusim privaatsust vähendav tehnoloogia, ärge seda tehke.
“Tehnoloogiate poolt pakutav lihtsus ja mugavus võtab ära sinu privaatsuse ja suveräänsuse.” – Veiko Huuse
Artikli allikas: Mercola
Viited:
- 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 AP News December 21, 2022
- 11 Sound Cloud, Media Roots Radio August 1, 2021
- 12, 14 The Atlantic October 18, 2021
- 13 The Telegraph May 30, 2022
- 15 EZVIZ, About Ezviz
Loe lisaks:
