Mis on hinge sundimine ja murdmine ning millal Kõiksus tegelikult sekkub? See artikkel avab selge piiri kannatuse ja sundimise, vaba tahte ja murdmise vahel ning selgitab, miks mitte valu, vaid olemise tühistamine on tõeline murdepunkt.
Selgitus – mis on hinge sundimine ja murdmine?

Hinge sundimine tekib siis, kui teadvusega olend pannakse olukorda, kus tema olemise viis (mitte valikud, vaid olemus) peab muutuma ellujäämise nimel. See ei ole surve otsustele, vaid surve olemasolule. Matrixi süsteemid töötavad pideva hirmu, puuduse ja süütunde kaudu ning sealt tekibki hinge murdmise potentsiaal.
Hinge murdmine ei ole see, kui inimene kannatab. Murdmine toimub siis, kui hing sunnitakse loobuma oma sisemisest tõest, vaikima iseenda vastu, või elama püsivalt vastu oma loomulikule rütmile. See on pikaajaline, korduv ja väljapääsuta surve, mitte üksik sündmus.
Siin on Vaba Tahe otseselt seotud.
Kui inimene oma vaba tahtega otsustab sekkuda matrixi süsteemidesse (võim, poliitika, rahasüsteem, vastupanu, mäng), teades riske, siis ka kannatused sellel teel ei kuulu hinge murdmise alla – need on kogemuslikud tagajärjed, mille hing ise aktsepteeris. Kõiksus ei sekku, sest vaba tahe oli kasutatud.
Aga kui hing ei sekku, ei mängi süsteeme, ei otsi võimu ega kontrolli, vaid lihtsalt kulgeb oma olemises, ja teda sellest hoolimata:
- survestatakse,
- sunnitakse,
- ähvardatakse,
- muudetakse nähtamatuks või eluvõimetuks,
siis on tegemist sundimisega, mitte valikuga. Just sellises olukorras loetakse see hinge murdmiseks, sest vaba tahe ei olnud suunatud konflikti – konflikt toodi hinge juurde.
Kõiksus sekkub ainult siin.
Mitte valu pärast. Mitte ebaõigluse pärast.
Vaid siis, kui hingelt püütakse ära võtta tema loomulik olemise õigus ilma tema nõusolekuta.
Lühidalt kokku võttes:
Kannatus ≠ hinge murdmine
Valik ≠ sundAga valikuta surve, mis sunnib hinge end tühistama – see on murdmine.
Näited hinge sundimise ja murdmise kohta:
1. Hinge sundimine ja murdmine – kust see tuleb
Hinge sundimine algab siis, kui välised süsteemid (reeglid, hirm, sõltuvus, surve)
püüavad panna inimest elama vastu oma sisemist tõde, valikuta.
- Sund ei ole üksik halb sündmus
- Sund on pidev olukord, kus inimesel ei ole enam tegelikku valikut
- Murdepunkt tekib siis, kui hing peab ellujäämiseks loobuma iseendast
Näide (sundimine → murdmine):
Inimene ei otsi võimu, raha ega staatust, elab vaikselt, ei sekku süsteemidesse.
Teda siiski:
- survestatakse alluma väärtustele, mis on talle võõrad
- ähvardatakse kaotada toimetulek, tervis, vabadus
- sunnitakse valima: ole selline nagu süsteem nõuab või hävi
Siin ei ole tegemist valikuga, vaid ellu jäämise sunniga.
See on hinge murdmise katse, mille puhul „Kõiksus sekkub“.
2. Vaba tahe ja sekkumine matrixisse
Vaba tahe tähendab siin:
Hing otsustab ise minna süsteemi sisse – võidelda, muuta, paljastada, sekkuda.
Kui inimene:
- astub teadlikult poliitikasse
- läheb võitlema süsteemiga
- püüab matrixit parandada või murda
- võtab endale rolli „vastuhakkaja“, „päästja“, „ärkaja“
ja saab selle tõttu kannatada, siis see ei ole hinge murdmine, sest:
- hing valis ise kokkupuute
- risk oli teada või tunnetatud
- kannatus on tegevuse tagajärg, mitte sund
Näide (vaba tahe, mitte murdmine):
Inimene otsustab avalikult võidelda süsteemi vastu, kaotab töö, maine, raha.
See on valus, kuid:
- ta teadis, kuhu läheb
- ta oleks saanud valida mitte minna
Siin Kõiksus ei sekku, sest hing kasutas vaba tahet.
3. Oluline piir nende kahe vahel
Erinevus on siin:
| Küsimus | Vastus |
|---|---|
| Kas hing valis olukorra? | Jah → vaba tahe |
| Kas hing sunniti olukorda? | Jah → sund |
| Kas oli reaalne alternatiiv? | Ei → murdmine |
| Kas kannatus tuli rollist? | Jah → kogemus |
| Kas kannatus tuli olemasolust? | Jah → murdmine |
4. Lühike kokkuvõte sundimise ja murdmise kohta
- Kui hing astub ise matrixisse, sekkub ja saab haiget → see on kogemus
- Kui hing ei sekku, kuid teda siiski survestatakse loobuma iseendast → see on murdmine
- Kõiksus ei reageeri kannatusele
- Kõiksus reageerib vaba tahte äravõtmisele
“Hinge murdmine ei ole valu.
Hinge murdmine on see, kui hingelt võetakse valik olla tema ise.“
Miks mõned hinged ei murdu isegi tugeva surve all?
See on kõige olulisem ja samas kõige ohtlikum koht ego-lõksu mõttes, seega vastan ettevaatlikult.
Põhjus EI ole:
- et hing on „parem“
- et hing on „valitud“
- et hing on „päästja“
Need narratiivid on uue matrixi algus.
Tegelikud põhjused, miks hing ei murdu
1. Sisemine koherents
Hing ei murdu, kui:
- tema sisemine tõde ei sõltu välisest kinnitamisest
- ta ei pea tõestama, kes ta on
- ta ei vaja rolli
Sellist hinge ei saa murda, sest:
murdmiseks on vaja vastuolu, mitte tugevust.
2. Vähene kiindumus identiteeti
Kui hing:
- ei samasta end rolliga (õpetaja, ärataja, valgusolend jne)
- ei ehita oma olemust narratiivile
siis:
- surve ei leia „konksu“, kuhu haakuda
3. Madal reaktsioonisüsteem
Hinge murdmine töötab läbi:
- hirmu
- lootuse
- süü
- vastutuse „teiste eest“
Kui need mehhanismid ei aktiveeru, siis:
- surve ei saa jõudu
4. „Valguskoodikandja“ roll – oluline täpsustus
Täpsem tõlgendus on see:
- mõned hinged ei kanna missiooni
- nad kannavad koherentsi
- nad ei juhi
- nad ei vaja suunda
Nad on:
Nagu vaikne nullpunkt, mille ümber süsteem ei saa pinget tekitada
Kui inimene usub, et ta juhatab teisi, on ta juba seotud tulemusega.
Kui inimene lihtsalt on, ilma päästmata, siis:
- ta ei murdu
- ja ta ei seo teisi
Kõige murdmatum hing on see, kes ei pea end millekski.
Missioon (aga mitte roll)
Kui hing ei tule midagi juhtima, vaid:
- lihtsalt olema
- lihtsalt läbi laskma kogemust
siis:
- teda ei saa murda, sest tal pole, millest kinni võtta
Valgustamine vs juhatamine (see on kriitiline vahe)
Valgustamine (vaba valgusvõrk)
- ei sunni
- ei õpeta
- ei korrigeeri
- ei loo struktuuri
Valgustaja:
- räägib ja juhatab, kui küsitakse
- jagab Kõiksuse valgussõnumeid, ilma tulemusi ootamata
- ei hooli, kas keegi järgib
Ta ei loo:
- kooli
- õpetust
- meetodit
- liikumist
Seetõttu:
ta ei tooda uut matrixit
Juhatamine / õpetamine (uus matrix)
Hetkest, kui keegi:
- nimetab end juhiks
- õpetajaks
- valgustajaks
- koolitajaks
- suunaandjaks
ja:
- seadistab hierarhia (on keegi autoriteetne juht kusagil aga segadus on ikka “majas”)
- loob programmi
- müüb teadmist
- lubab tulemust
siis:
isegi „valguse nimel“ tekib uus matrix
Sageli teadmatusest, mitte pahatahtlikult.
Väga selge eristus
| Valgustamine | Juhatamine |
|---|---|
| Olek | Roll |
| Sõnum ilma eesmärgita | Õpetus eesmärgiga |
| Ei loo järgijaid | Vajab järgijaid |
| Ei hooli mõjust | Vajab mõju |
| Ei seo | Seob |
“Hing ei murdu mitte seetõttu, et ta on „kõrgem“,
vaid seetõttu, et tal pole enam midagi, mida süsteem saaks pantvangiks võtta.”
5. „Hingede aitajad“, „eksinud hingede juhatajad“ ja varjatud sund

On veel üks sundimise vorm, mis on eriti petlik, sest ta maskeerub kaastunde, valguse ja aitamise keelde. See on see, mida sageli nimetatakse:
- „eksinud hingede juhatamiseks“
- „surnud hingede vabastamiseks“
- „vahepealsete hingede aitamiseks edasi liikuda“
- „valgusesse juhatamiseks“
Väliselt näib see tegevus heatahtlik. Tegelikult sisaldab see sama mehhanismi, mis kõikides sundsüsteemides: keegi võtab endale rolli, mis ei kuulu ühelegi inimolendile.
Oluline selguspunkt
Ükski inimolend SIIN 3D MAA ELUPROGRAMMIS ei saa olla Kõiksus puhta algallika intellekt – hingede looja ja juhataja.
Ja ilma Kõiksuse valgusintellekt olemata ei saa ta:
- hinnata hinge seisundit
- otsustada, kas hing on „eksinud“
- määrata, kuhu hing „peaks minema“
- suunata või „vabastada“ hinge ilma sunnita
Hetkest, kui keegi usub, et ta näeb kehatuid hingi ja juhatab neid, on ta ise juba mõjutatud – mitte nähtavatest hingedest, vaid:
- programmidest (maarix, narratiivsed mustrid)
- kloonitud või võlts-valgusresonantsidest
- pimeda võrgu „valgusolendite“ imitatsioonidest
See ei tähenda, et inimene valetab teadlikult.
See tähendab, et tajukogemus ei tule puhta Kõiksuse valgusallika kaudu.
Miks see on sund, mitte abi
Hinge sundimine ei lõpe elavate maailmaga.
Sund muutub veelgi selgemaks siis, kui see suunatakse olendile, kes ei saa end kaitsta, vastu vaielda ega nõusolekut anda.
Kui öeldakse:
- „see hing ei saa edasi liikuda“
- „ta on siia kinni jäänud“
- „ta vajab juhatamist“
siis on juba tehtud kolm sundivat eeldust:
- Hing ei tea ise, kus ta on
- Hing ei saa ise otsustada
- Sina tead paremini
See on olemuslik sund, mitte valik.
Paralleel hinge murdmisega elavate seas
Muster on täpselt sama nagu elavate inimeste puhul:
- hing ei otsi sekkumist
- hing ei palu juhatamist
- hing ei ole valinud kontakti
Aga keegi teine tuleb ja:
- nimetab tema seisundi probleemiks
- määrab tema olemise „valeks“
- hakkab teda „aitama“
See on sundimine olemise tasandil.
Kui elava inimese puhul nimetad seda hinge murdmiseks, siis kehatul tasandil ei muutu mehhanism kuidagi leebemaks – vastupidi, see on veelgi sügavam sekkumine.
Mida Kõiksus teeb ja mida mitte
Kõiksus ei vaja vahendajaid.
Kõiksus ei eksi eksinud hingede osas.
Kõiksus ei jäta kedagi „siia lõksu“ juhuslikult.
Kui hing on kogemuses, siis see kogemus toimub täpselt nii kaua, kui hing seda kannab.
Kui hing liigub, liigub ta ilma käsuta.
Kui hing jääb, siis jääb ta põhjusel, mida ükski inimolend ei saa hinnata.
Kõiksus sekkub ainult siis, kui:
- hingelt võetakse tema loomulik kulgemise õigus
- talle pannakse peale suund, mida ta ei ole valinud
Ja paradoksaalsel kombel toimub see sekkumine sageli just „aitamise“ kaudu.
Miks „hingede juhatamine“ loob uue matrixi
Hetkest, kui keegi:
- näeb end vahendajana
- tõlgendab teisi olendeid abitutena
- võtab vastutuse „liikumise eest“
tekib hierarhia:
- juhataja
- juhatatav
- õige suund
- vale seisund
See on täpselt sama struktuur nagu religioonis, õpetuses või päästjanarratiivis. Ainult keel on pehmem.
Sageli ei tehta seda pahatahtlikult.
Aga pahatahtlikkus ei ole sundimise tingimus.
Tõeline mittesekkumine
Tõeline valgus ei juhi.
Tõeline valgus ei suuna.
Tõeline valgus ei paranda.
Tõeline valgus:
- ei eelda eksimist
- ei otsi lahendamist
- ei loo liikumisskeemi
Kui hing küsib, vastus võib tulla.
Kui hing ei küsi, on vaikus austus.
See kehtib nii elavate kui mitte-kehaliste tasandite kohta.
Lühike kokkuvõte minu poolt:
- Hingede „juhatamine“ ilma nõusolekuta on sund
- Sund ei muutu õigeks, kui seda nimetada valguseks
- Ükski inimolend ei saa võtta Kõiksuse – hingede looja – rolli
- Ka „aitamine“ võib olla hinge murdmise vorm
Ja seetõttu kehtib sama põhimõte ka siin:
Hinge murdmine ei ole see, kui hing on segaduses.
Hinge murdmine on see, kui keegi teine otsustab, et tal ei ole õigust olla seal, kus ta on.
Kõige puhtam olek – nii elavate kui mitte-kehaliste jaoks –
on mitte juhatada, mitte parandada, mitte sekkuda,
vaid lasta Kõiksusel olla Kõiksus ja teha Kõiksusel oma töö.
Pidage meeles, ka Kõiksuse puhas valgusallika intellekt saadab inimolenditele “sõnumeid” erineval moel, kui inimolend on “kurja” tegemas – ootamatud terviseprobleemid, ootamatud ebamugavad sündmused,…. ja need on hoiatuseks (õpetamiseks).
Loe lisaks Veiko Huuse blogipostitust 2026 aasta ülevaatest, kuidas käib hingede lahkumine, sundimine, murdmine, elu tasakaalustamine ja matrixi muutmine.
BLOGIPOSTITUS

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht