Aastaid on meid hoiatatud kartma päikest. Meile öeldakse, et ilma päikesekreemita ei tohi õue minna. Et iga kiir, mis nahka puudutab, vanandab ja kahjustab nahka. Kuid järjest rohkem inimesi küsib – kas see narratiiv teenib meie tervist või hoopis ärihuve?
Päikesekreem – kaitse või keemiline pomm?
Enamus poelettidel olevaid päikesekreeme sisaldavad sünteetilisi UV-filtreid, naftapõhiseid ühendeid, säilitusaineid ja lõhnaaineid. Kui neid aineid kuumutab päike, tekivad keemilised reaktsioonid, mis võivad luua uusi, kantserogeenseid ühendeid – ühendeid, mis võivad soodustada vähki.
See tähendab, et me määrime endale naha suurimasse organisse kemikaale, mida me ei sööks kunagi. Ja kui päike need keemilised ained aktiveerib, siis meie keha hoopis kannatab. See pole kaitse – see on krooniline koormus meie kehale.
“Suurim vale: et päike tekitab vähki – tegelik oht on naftakeemias, mida me oma nahale määrime. Päike ei tapa, päike annab elu.”
Nahale määri ainult seda, mida julgeksid suhu panna ja alla neelata
Loodus pakub meile paremaid võimalusi. Terve ja looduslik nahahooldus tähendab seda, et nahale läheb ainult see, mida võiksid panna ka oma taldrikule. Kookosõli, oliiviõli, veiserasv (ghee), sheavõi, aloe, hapukoor jne – kõik need on nahale kasulikud ja samal ajal söögikõlbulikud. Nad ei koorma keha toksiliste jääkidega ega põhjusta keemilisi reaktsioone päikesevalguse käes.
Päike + puhas keha = tervis
Kui keha on puhas ja toidetud päris toiduga, siis suudab ta ka päikesevalgusega loomulikult kohaneda. Kuid kui toitumine on täis töödeldud rasvu (nagu rapsiõli), sünteetilisi lisaaineid või ravimeid, siis need toksiinid kuhjuvad ka nahas. Ja kui päike nende peale paistab, tekivad põletused, tundlikkus ja kahjustused – mitte päikese tõttu, vaid keha sisekeskkonna tõttu.
“Kui su toit on puhas, siis päike ei põleta. Kui sööd rapsiõli ja maitsetugevdajaid, on nahk toksiine täis – ja päike reageerib neile tekitades kahju.”
Päikeseprillid – takistus looduslikule reguleerimisele
Veel üks vähetuntud fakt: meie silmad on võtmetähtsusega keha soojusregulatsioonis. Kui päikesevalgus siseneb läbi silma, annab see ajule märku, mis aasta- või ilmastikuaeg on, ja seejärel aktiveeruvad naharetseptorid. Nad teavad, millist kaitset vajame – rohkem pigmenti, higi, õlisust, kaitsekihi paksenemist jne.
Kuid kui me paneme päikeseprillid ette, katkestame selle loomuliku signaalide ahela. Keha ei saa enam aru, mis toimub. See segab naha kohanemist ja võib viia põletuste või ebamugavustundeni. Päikesevalgus ei ole meie vaenlane – meie keha on loodud sellega koostööd tegema, kui me lubame tal seda teha.
Te mürgitate iseennast ja oma lapsi
Mõned ohtlikud ained, paljudest, päikesekaitse kreemides ja õlides:
1. Oksübensoon (Oxybenzone)
- Kasutus: UV-filtrina (UVB ja osaliselt UVA)
- Võimalikud riskid:
- Endokriinsüsteemi häired – võib matkida östrogeeni
- Imendub kergesti nahka ja on leitud uriinist, verest ja rinnapiimast
- Võib põhjustada allergilisi nahareaktsioone
- Teadusuuring: Krause et al., 2012 – Endocrine Reviews
2. Oktinoksaat (Octinoxate / Ethylhexyl Methoxycinnamate)
- Kasutus: UVB kaitse
- Võimalikud riskid:
- Hormoonide tasakaalu mõjutamine (östrogeeni sarnane toime)
- Keskkonnakahjulik – kahjustab korallrahusid
- Teadusuuring: Schlumpf et al., 2004 – Environmental Health Perspectives
3. Homosalaat (Homosalate)
- Kasutus: UVB kaitse
- Võimalikud riskid:
- Koguneb organismi kudedesse
- Võib mõjutada hormonaalset tasakaalu
- Teadusuuring: Blüthgen et al., 2012 – Chemosphere
4. Oktokrüleen (Octocrylene)
- Kasutus: UVB ja osaliselt UVA kaitse
- Võimalikud riskid:
- Võib laguneda ja moodustada bensofeenoone, mis on kantserogeensed
- Võib tekitada allergiat ja nahapõletikku
- Teadusuuring: Balaguer et al., 2020 – Chemical Research in Toxicology
5. Parabeenid (nt Methylparaben, Propylparaben)
- Kasutus: Säilitusained
- Võimalikud riskid:
- Hormoonide imiteerimine
- Võib seostuda rinnavähiga (küll mitte üheselt kinnitatud)
- Teadusuuring: Darbre et al., 2004 – Journal of Applied Toxicology
Miks see oluline on?
- Need ained imenduvad läbi naha, eriti kui kantakse suurtele pindadele iga päev.
- Laste ja rasedate puhul võivad mõjud olla tugevamad.
- Mõned neist ainetest on Euroopas ja Hawaiil juba keelatud või piiratud kasutusega.
Kõige hullem on see, et me määrime neid mürgiseid päikesekaitsekreeme oma laste peale. Meie enda kätega, teadmatusest ja hirmust, me mürgitame oma lapsi. Lapse nahk on mitu korda õhem kui täiskasvanul, nende keha alles areneb, ja iga keemiline ühend, mida nende nahale paneme, imendub kiiresti vereringesse. Kui seejärel päike nende nahale paistab ja need keemilised ained kuumenema hakkavad, tekivad reaktsioonid, mille tagajärgi ei pruugi me näha täna – aga mis võivad avalduda aastate pärast krooniliste haiguste või hormonaalsete häiretena. Me peame lõpetama oma laste katsetamise laboriloomadena. Laps vajab loodust, mitte laboritoodet.
Nahk ei ole kilp – see on sisenemistee
On naljakas (ja natuke kurb), kuidas inimesed arvavad, et ravikreemid ja salvid „imenduvad” nahka ja mõjuvad kehale – aga kui räägime mürkidest ja kemikaalidest päikesekreemides, siis öeldakse, et „nahale määrimine pole ohtlik”. Aga see on täpselt sama mehhanism! Nahk on poolläbilaskev organ, mis laseb ained otse vereringesse. Seepärast toimivad näiteks nikotiiniplaastrid, hormoongeelid ja valutõrjesalvid – sest nad jõuavad keha sisemusse läbi naha.
Iga kord, kui sa määrid endale midagi peale – olgu see toit või toksiin –, sa „sööd” seda ka naha kaudu. Seega, kui sa ei sööks mingit keemilist ühendit lusikaga sisse, ära määri seda ka nahale.
Päike – meie keha loomulik D-vitamiini tehas
Päike ei ole lihtsalt valgus ja soojus – see on elu. Kui UVB-kiirgus päikesevalgusest jõuab meie nahani, käivitub seal loomulik protsess: naha kolesteroolist (jah, kolesterool on siin kasulik!) sünteesitakse D-vitamiini eelvorm, mida maks ja neerud hiljem muundavad aktiivseks D-vitamiiniks – kaltsitriooliks.
See hormoonilaadne vitamiin:
- tugevdab meie immuunsüsteemi (vältides infektsioone ja põletikke),
- aitab kehal imendada kaltsiumi ja fosforit, mis on vajalikud tugevate luude ja hammaste jaoks,
- mängib rolli meeleolu reguleerimises (D-vitamiini puudus on tugevalt seotud depressiooni ja väsimusega),
- osaleb rakujagunemises ja ainevahetuses, aidates hoida keha noorena ja tasakaalus.
Ilma piisava päikesevalguseta ei tooda keha ise D-vitamiini, ja ainult toidust (nt rasvane kala, munad) seda tavaliselt piisavalt ei saa. Just seetõttu kannatab suur osa inimestest kroonilise D-vitamiini vaeguse all – ja see mõjutab tervet keha.
Päike – meie alahinnatud tervendaja
Kui me räägime päikesest, siis enamasti käib jutt ainult D-vitamiinist. Aga päikesevalgus teeb meie kehaga palju rohkemat – ta aitab reguleerida kümneid elutähtsaid protsesse. Siin on mõned kõige olulisemad:
1. D-vitamiin – immuunsüsteemi ja luude nurgakivi
UVB-kiired aktiveerivad naha kaudu D-vitamiini tootmise. Ilma piisava D-vitamiinita nõrgeneb immuunsus, kaltsium ei imendu korralikult ja tekivad probleemid luude, hammaste ja isegi meeleoluga. D-vitamiin aitab kehal põletikuga võidelda ja võib kaitsta ka autoimmuunhaiguste ja vähktõve eest.
2. Melatoniin ja une rütm
Päevavalgus – eriti hommikune päike – sätib meie sisemise kella (tsirkaadrütmi) paika. Kui sa saad hommikul päikesevalgust, siis aju teab, et „päev on käes”. See käivitab ajutise melatoniini tootmise peatamise ning õhtul, 12–16 tundi hiljem, hakkab keha loomulikult tootma melatoniini – unehormooni. Kui sa ei saa valgust või kannad pidevalt päikeseprille, võib see rütm sassi minna.
3. Serotoniin – päike = rõõm
Päikesevalgus aitab kaasa serotoniini ehk „õnnehormooni” tootmisele. Serotoniin reguleerib meeleolu, keskendumist ja emotsionaalset tasakaalu. Madal serotoniinitase on seotud ärevuse ja depressiooniga. Just sellepärast on talvel, kui päikest napib, inimestel tihti „madal” tunne.
4. Vererõhu alandamine ja veresoonte tervis
Uuringud on näidanud, et UV-kiirgus aitab vabastada nahas lämmastikoksiidi (NO), mis lõõgastab veresooni ja alandab vererõhku. See vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski. Päike ei koorma südant – ta rahustab seda.
5. Kiirem haavade paranemine ja põletikuvastane toime
Päikesevalgus (mõistlikus koguses) aitab kaasa haavade paranemisele. UV-valgus omab antibakteriaalset toimet ja võib isegi vähendada naha põletikku, aknet ja ekseemi sümptomeid. Päike toimib nagu loomulik ravi – kui teda kasutada teadlikult.
6. Hormonaalne tasakaal
Päikesevalgus mõjutab ka meie hormonaalset süsteemi – näiteks kilpnääret, suguhormoone ja stressihormoone. Kui sa saad regulaarselt valgust, töötab kogu keha rütmiliselt ja tasakaalus. Pimedus, valgusepuudus ja kunstvalgus seevastu viivad keha segadusse.
Kokkuvõtteks: Päike ei ole ainult „D-vitamiini allikas” – ta on elu reguleerija. Ta mõjutab meie aju, südant, immuunsust, meeleolu, seedimist ja une kvaliteeti. Küsimus pole selles, kas päike on kasulik – küsimus on selles, kas me julgeme teda taas usaldada.
Küsimus ei ole ainult päikeses. Küsimus on selles, kas me julgeme loodust – ja iseennast – taas usaldada.
Me oleme liiga kaua elanud hirmus: hirmus päikese ees, hirmus enda keha ees, hirmus elu ees. Aga päike ei taha meid põletada. Ta tahab meid toita, tervendada ja äratada. Meie esivanemad elasid looduse rütmis ja teadsid – päike on elu.
On aeg see mälu taaselustada.
Mine õue. Võta prillid eest. Võta kingad jalast. Tunneta valgust, soojus ja elu.
Julge olla päikese käes. Julge usaldada oma keha. Julge elada loomulikult.
Autor Annika Urm
Loe lisaks:
39
