Eesti Vabariigi Põhiseadus ei ole pelgalt dokument, vaid rahva vabaduse ja väärikuse alus. Kui see vundament kõikuma lööb, kui võim asub kaitse asemel rahvast rõhuma, siis tuleb meil kõigil endalt küsida: mida saab ja peab edasi tegema?
Viimasel ajal on üha enam kuulda hääli, mis väidavad, et õiguskaitsesüsteem ei toimi, ametnikud ei kuula, kohtud pöörduvad rahva vastu ning valitsus langetab otsuseid, mis lähevad vastuollu rahva tahte ja põhiseaduse vaimuga. Kui see on tõsi, siis on meil mitte ainult õigus, vaid ka kohustus tegutseda.
Eesti põhiseaduses on kirjas võimude lahusus, kus kohtud ja riigivõim on eraldi ja need ei tohi sekkuda teineteise tegevusse. Täna on mõlemad võimud väljunud pea kõigist seadustest ja kehtestanud isikupõhiste maailmavaadete järgi hierarhia. Kui Eesti Vabariigi elukorralduse aluseks olev dokument – Põhiseadus – kohtunike ja valitsuse jaoks ei kehti, on rahval kohustus sekkuda!
Põhiseaduse § 54: rahva vastupanuõigus
„Kui muu võimalus puudub, on igal Eesti kodanikul õigus ja kohustus seista vastu vägivaldsele katsele muuta põhiseaduslikku korda.“
See tähendab, et kui kõik rahumeelsed ja seaduslikud vahendid – valimised, kohtud, pöördumised – on ammendatud või enam ei toimi, on rahval endal vastutus seista vastu põhiseaduse rikkumisele.
See ei ole üleskutse mässule. See on üleskutse vabaduse ja õiglusriigi kaitsele.
Karistusseadustiku § 28: hädakaitse ei ole kuritegu
Samuti ütleb Karistusseadustiku § 28, et hädakaitse pole kuritegu. Kui võim ründab rahva õigusi või põhiseaduslikku korda, on rahval seaduslik õigus seda tõrjuda – rahumeelselt, proportsionaalselt ja õigluse nimel.
Mida saab rahvas teha, kui institutsioonid vaikivad või rikuvad seadust?
Kui ametlikud kanalid ei toimi ja seaduserikkumised on tõendatavad, peab rahvas astuma samme. Ja need sammud peavad olema selged, sihipärased ja kooskõlas põhiseadusega.
1. Tõde välja tuua – faktidega
- Dokumenteerida põhiseadusevastased otsused ja tegevused.
- Jagada infot, korraldada arutelusid, luua sõltumatuid infokanaleid.
- Ametnikud, kes rikuvad põhiseadust, tuleb tuua avalikkuse ette.
2. Organiseerida rahumeelne vastupanu
- Ühinege kogukondlikeks kodanikuühendusteks.
- Korraldage rahvakoosolekuid, valveaktsioone, rahvafoorumeid.
- Looge kodanikukaitse võrgustikke, mis seisavad põhiseaduse kaitsel.
3. Ehitada uus rahvavõimu mandaat – Eesti Vanemate Kogu
- Kui ametlik võim on usaldust kuritarvitanud, tuleb rahval endal hakata looma uusi esindusvorme: Eesti Vanemate Kogu, rahvakoosolekud, mis ei toimi poliitiliste parteide, vaid põhiseaduse alusel.
- Kinnitada koheselt uus Eesti põhiseadus rahva referendumiga – Eesti Elukorralduslik Kokkulepe (EEK)
4. Kaitsevägi peab teenima rahvast, mitte võimu
Põhiseaduse § 124 ja § 54 järgi peab Eesti Kaitsevägi alluma tsiviilvõimule – kuid mitte siis, kui see võim on põhiseadust rikkunud. Sõjavägi ei tohi täita ebaseaduslikke korraldusi.
Sõduril on kohustus mitte alluda korraldusele, mis on seadusevastane.
Küsimused, millele iga Eesti kodanik peaks endale vastama:
- Kui võim valetab ja rikub põhiseadust, kaua me veel vaikime?
- Kui õiglus ei jõua kohtus inimeseni – kas me elame endiselt õigusriigis?
- Kui valitsus ei esinda rahva tahet – kas see on veel demokraatia?
- Millal muutub vastupanu mitte ainult õiguseks, vaid kohustuseks?
- Kui rahvavõim ei toimi enam valimiste kaudu – kuidas saab rahvas ennast kuuldavaks teha?
Sõnum rahvale:
Põhiseadus ei ole ametnike tööriist, vaid rahva kaitsekilp.
Kui ametkonnad ja institutsioonid seda kilpi murendavad, peab rahvas selle taas enda kätte võtma – rahumeelselt, kindlameelselt ja seaduslikult.
Rahva Võim ei ole asi, mida antakse. See on asi, mida võetakse tagasi – väärikalt, üheskoos, targalt.
Jaga üleskutset ja osale vastupanuliikumistes.
Liitu vastupanuliikumisega ja Uue Eestimaa loomisega – Eesti Vanemate Kogu
39
