Foto: Nursipalu harjutusvälja huviala

Nursipalu elukeskkonna kaitseks pöörduti Euroopa Komisjoni, NATO ja Euroopa ajakirjanike poole

Meie Nursipalu MTÜ

0 Jagamist
0
0

PRESSITEADE, 21.05.2023

Sel nädalal saatis Meie Nursipalu MTÜ kaebuse Euroopa Komisjoni õigusvolinikule,
NATO peasekretärile ja Euroopa ajakirjanikele seoses demokraatia põhimõtteid ja
kodanike põhiõigusi rikkuva protsessiga Nursipalu harjutusvälja laiendamisel. Kirjas EU
juhtidele kutsutakse üles Euroopa otsustajaid ja ajakirjanikke tegudele, et peatada
ebademokraatlik, Euroopa liidu õigusruumis lubamatu protsess Nursipalus.
Meie Nursipalu MTÜ selgitab, et Eesti valitsus tahab laiendada kiirkorras Nursipalu
olemasolevat harjutusvälja senisest (3134 ha) kolm korda suuremaks ilma looduskeskkonna ja
sotsiaal-majanduslikke mõjusid hindamata. Kuna Eesti seadusandlus seda ei võimalda, siis
poliitilise kokkuleppe läbisurumiseks tahetakse muuta seadust. Praegu kohustab Eesti
seadusandlus mõjusid hindama ja rahvast kaasama. Valitsus aga kavatseb muuta seadust nii, et
demokraatlikku kaasamispraktikat ja mõjude hindamist saaks edaspidi täielikult vältida.
Harjutusvälja laiendamisse ei ole kaasatud piirkonna kohalikke elanikke ega nende esindajaid,
kuigi selle laiendamise alale on jäämas 21 kodu, inimesed peaksid oma kodudest ja maast
loobuma. Neile lisaks peaksid 217 omanikku oma maa riigile müüma. 2 km piiranguvööndisse
jääks kokku 450 kodu. 2,5 km kaugusele laiendatava harjutusvälja piirist jääb Võru linn ja
maakonnahaigla. Euroopa mastaabis võib selle kohta öelda, et militaarala trügib Võru linna
osaks. Sihtmärgialasid võimsatele relvadele tahetakse teha looduskaitseliselt ja kultuuriliselt
rikkale põlistalude maale. Igal pool mujal Euroopas oleks selline mõttesuund mõeldamatu.
On vastuvõetamatu, et suuremahulist, elukeskkonda ja üle 30 000 inimest otseselt mõjutava
militaarse ala laiendamist tahab valitsus läbi suruda kiirkorras ilma igasuguste mõjuanalüüsideta
ja inimestega arvestamata.
Meie Nursipalu MTÜ kutsub Euroopa otsustajaid ja ajakirjanikke appi peatama poliitilisest
survest tulenev arulage plaan.

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.