Foto: Nursipalu kett. FOTO: JASSU HERTSMANN | DELFI MEEDIA

Meie Nursipalu MTÜ vastulause koalitsioonikõnelustega seoses Nursipalu teemal

Delfi Meedia

Avaldame Delfis ilmunud artikli Nursipalu teemal. Lisatud Veiko Huuse kommentaar.
0 Jagamist
0
0

MTÜ Meie Nursipalu ei saa nõustuda koalitsioonikõneluste käigus rahvale edastatud tulevaste koalitsioonipartnerite plaaniga minna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel edasi riigikaitselise erandiga ja kiirkorras, ekstra selleks seadusi muutes.

MTÜ Meie Nursipalu peab sellist asjade käiku jämedaks demokraatia põhimõtete rikkumiseks. Avalikkuse tähelepanu vajab asjaolu, et kohaliku elanikkonna põhiprobleem pole mitte kompensatsioonide suurus, nagu valitsus üritab näidata, vaid kaalul on Eesti Vabariigi Põhiseadusest ja Inimõiguste ülddeklaratsioonist lähtuvalt palju olulisemad küsimused. Selline harjutusväljaku laiendus on ebasobiv ja senine riigi tegutsemine läheb otsesesse vastuollu isegi 22. veebruaril Riigikogus vastu võetud uuendatud Eesti julgeoleku­poliitika aluste põhimõtetega.

Maarika Niidumaa MTÜst Meie Nursipalu rõhutab, et äärmuslikud meetmed ja kiirustamine pole rahuajale kohane. „Meil pole kehtestatud sõjaseisukorda. Inimesed on sellegi poolest oma kodude kaitsel, vastandudes hoopis omaenda riigile, mis soovib võtta ja maatasa teha alles 25 aastat tagasi tagastatud ning üles ehitatud kodutalud. Toimuv ei suurenda kaitsetahet ei Võrumaal ega mujal,“ nendib Niidumaa. „Me ei alahinda olukorra tõsidust, kuid me ei saa lubada, et demokraatia kaitsmise erakorralise vajadusega hakataks põhjendama ebademokraat­likke võtteid. Ootame oma riigilt, et otsustajate sõnad ja teod ning dokumendid, mis on otsuste aluseks, oleksid omavahel kooskõlas,“ kinnitab naine, kes suhtleb igapäevaselt väga paljude murelike võrokestega.

21. veebruaril toimunud riigikaitsekomisjoni avalikul istungil jäi kõlama nii poliitikute kui osalenud kodanikeühenduste seisukoht, et Nursipalu protsess tuleb sellisel kujul seisata ning küsida uuesti, kas, kuhu ning milliste põhjendustega suuremat harjutusväljakut rajada saab. Miks on selle istungi tulemus koalitsioonikõnelustel ära unustatud?

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ütles 21. veebruaril komisjoni avalikul istungil: „Julgeolek ei ole vaid sõjaline ja riigikaitseline julgeolek. Kui te vaatate julgeolekupoliitika aluste dokumenti, siis ka see käsitleb julgeolekut laiemalt.“ (Vt ka lisas punkt 2: avara julgeolekukäsituse definitsioon)

Reformierakonna (Kaja Kallas), Eesti 200 (Margus Tsahkna) ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna (Raimond Kaljulaid) esindajad teatasid pärast reedest koalitsioonikõneluste vooru, et kavatsevad Nursipalu harjutusväljaku kiireks laiendamiseks muuta seadust, et laiendamisega kiiresti edasi liikuda. „Otsustasime, et läheme muutma seadust, et täpsustada riigikaitselise erandi raame, et saaks kiiremini edasi minna. Meil on vaja muuta seadust, et riigikaitselist erandit sisustada nii, et seal on mõeldud ka harjutusalasid,“ ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas AK uudistele 10. märtsi õhtul. Kallas rõhutas taas, et oma kodudest lahkuma sunnitud elanikud peavad saama õiglase kompensatsiooni.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on oma vastuskirjas 29.01.2023 nr 1.1-1/10 MTÜ Meie Nursipalule öelnud, et negatiivse mõju alla jäävate isikute ringi ei ole plaanis määrata. Seega pole ette näha, et valitsus ise tõsiselt, regionaalpoliitilisi mõjusid hinnates ning õiglaselt kompensatsioonide teemat kaaluks, sest harjutusväljaku laienduse vahetusse lähedusse jäävad piirkonnad saavad olema müra taseme tõusust ja looduskeskkonna muutusest väga tugevalt häiritud, sh Lõuna-Eesti suurim linn Võru tervikuna. Küsimus ei puuduta kindlasti vaid neid talusid, kust inimesed on lahkuma sunnitud.

Plaanitava laienduse keskpunktist 15 km raadiuses elab 23 000 inimest, mis on 2/3 kogu Võrumaa elanikkonnast. Olemasoleva polügooni rajamisel 10 aastat tagasi Kaitseminis­teeriumi poolt piirkonnale antud lubadusi pole siiani täidetud. Kavandatava polügooni laienduse alale, sh uue militaarbaasi alale Tsiatsungõlmaal, jäävad Natura2000 alad, muinsuskaitseobjektid, kogu Eesti kontekstis tähelepanuväärselt rikkad looduskooslused (Keretü ja Timmase looduskaitsealad) ning Lõuna-Eesti suured metsad (millele on hetkel võetud juba pretsedenditult palju raieteatisi), RMK raietööd on peatatud. Laiendatud harjutusväljaku pindala oleks kolm korda tänasest suurem – 10 000 hektarit.

Allikas: Artikkel ilmus Delfis 14.03.2023

“Kelle vastu relvastume? Kas Eesti valitsusjuhid on käitunud kellegi suhtes ülekohtuselt, et peab relvastuma ja Eestimaa muutma “Teiseks Ukrainaks”? Kas Eesti poliiteliit oskab rääkida ainult relvadega ja sõjavägivalla keeles? Kuhu on jäänud harmoonilise elukeskkonna ja ühiskonna loomine? Miks Eesti poliiteliit ei korralda referendumit Eestimaa “äraandmiseks” võõramaalaste sõjabaasidele? Kas Eestimaa kodanik ja maa pole enam oluline? Küsimusi tekib aina juurde….” – Veiko Huuse

Loe lisaks Nursipalu teemal:

Veiko Huuse blogipostitus Nursipalust

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.