Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kohtu all PfizerGate afääriga. PfizerGate on nii suur korruptiivne afäär, et Ursula peaks loobuma presidendi kohast kuniks kohtuprotsessid on lõppenud.
Kui on üks isik, kes rohkem kui keegi teine sümboliseerib Euroopa Komisjoni küündimatust, siis on see kindlasti komisjoni president Ursula von der Leyen.
Pärast 17. mail 2024 Liège’is toimunud kohtuistungit küsitlesid paljud inimesed BonSens.org, kuidas ühineda kriminaalkaebusega, mille Frédéric Baldan ja advokaat Diane Protat esitasid Ursula von der Leyeni vastu Liège’i eeluurimiskohtunikule.
2022. aasta jaanuaris algatas BonSens.org ühendus tsiviilhagi Euroopa Liidu ja Pfizeri sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamiseks. See meede on hädavajalik, et võimaldada hüvitise maksmist kõrvaltoimete ohvritele ja kaaskannatajatele, ja see menetlus Belgias jätkub.
Käesolev tsiviilhagi, mille ühingu nimel esitasid Bonsens.org Protat, Snyder ja Berne õigusdoktor Olivier Frot´i toetusel, ei välista, et füüsilised isikud või juriidilised, olenemata sellest, kas nad on osalenud Covidi “inokuleerimisprogrammis“ või mitte, võivad Belgias esitatud kriminaalkaebusega ühineda enda nimel, nagu ka „Navigants Libres“, keda esindab samuti advokaat Maître Diane Protat.
Tegemist on kriminaalasjaga, mis on Euroopas tõepoolest kasvamas ja ühendus, BonSens.org sellega parajasti rakendab, tehnilisi vahendeid, kes arvavad, et neile on antud juhul ülekohut tehtud, saaksid sellega liituda.
BonSens.org esitas 3. mail 2024 Euroopa Parlamendi petitsiooniametile petitsiooni Ursula von der Leyeni ja kõigi tema komisjoni liikmete tagasiastumiseks. See petitsioon ei ole veel internetis ja BonSens.org on palunud parlamendiliikmete abi, et selle avaldamist kiirendada. Lisateavet selle teema kohta leiate siit.
Frédéric Baldan on samuti esitanud selle taotluse ametliku teatena kõigile Euroopa Ülemkogu, komisjoni ja Euroopa Rahvapartei (PPE) liikmetele, kuhu Ursula von der Leyen kuulub. Lisateavet selle teema kohta leiate siit.
Küsimused ja vastused
Frédéric Baldani poolt 5. aprillil 2023 advokaat Diane Protat’le esitatud kaebuse kohta esitati palju küsimusi, mis oli pressikonverentsi teema, mille leiate sellel lingil klõpsates.
Selles koostöös BonSens.org pakutud analüüsis ilmnesid selgelt neli õiguslikku rünnakunurka.
1 – Kas Frédéric Baldani esitatud kaebus on sama, mis teiste advokaatide kaebus?
Ajakirjanduses on teatatud, et Euroopas on Ursula von der Leyeni vastu esitatud mitmeid kaebusi. Praeguseks on teadaolevalt ainus, mille üle on siiani kuulatud ärakuulamist, hr Protat esitas Frédéric Baldanile 5. aprillil 2023 ja mille jaoks on 17. mail 2024 toimunud kokkuleppemenetluse istung. Kohtuistung on kavandatud toimuma 6. detsembril 2024.
2 – Kellele see kaebus on suunatud?
Kaebus on suunatud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla, Pfizeri ja Moderna vastu.
3 – Kes on hagejad?
Frédéric Baldani, esialgse kaebusega ühines
- Kaks liikmesriiki: Poola ja Ungari
- Kaks erakonda: „Vivant“ Belgias, „Les Patriotes“ Prantsusmaal
- Euroopa Parlamendi liikmed,
- Itaalia mõttekoda: „Generazione Future“, õigusprofessor Ugo Mattei
- Üle 460 meremehe, kes on Navigants Libresi ja Luuchvart Collectiefi (Holland) liikmed
- Frédéric Beltra, kes esitas tsiviilhagi.
4 – Kas vastab tõele, et Belgia kohtusüsteem ei soovinud erakondade sekkumist?
Kaks erineva tausta ja riigiga erakonda on esialgse kaebusega liitunud juba 2023. aasta juulis.
Läbipaistvus ei kannata mingit poliitilist värvi, selles osas pole mingeid piiranguid.
2021. aastal esitas advokaat Protat kaalumiseks õigusteooria, mis on kohalduv kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikide haldusõigussüsteemides.
Ta kirjeldab üksikasjalikult oma nelja telge, mille ta töötas välja kolme kohtuniku ees: Tingimusliku müügiloa (müügiluba) uuendamise taotlus tuli esitada kuue kuu jooksul alates esmasest müügiloast. Ta on palunud riigil esitada nõutavad dokumendid. Vastasel juhul oleksid korraldusasutused õigustühised.
Vaata ka Tingimuslikud müügiload: läbipaistvuse puudumine? Ühendused seavad ANSM-i kahtluse alla
Covidi inokuleerimisprogramm, sellega seoses kehtestatud mandaadid ja koroonapass rikkus:
- õigust elule,
- füüsilisele ja moraalsele puutumatusele,
- vabale ja teadlikule nõusolekule ning
- õigust omandile.
Õigus elule: toetudes Euroopa õiguse ülimuslikkusele, argumendile, mille väljatöötamisel on osalenud Prantsuse advokaadid Philippe Prigent ja Maître Diane Protat. Järgnevalt on neid argumente täiendatud, toetudes Anglo-Ameerika ja Kontinentaal-Euroopa õigusteooriale.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon kaitseb artiklis 2 õigust elule, et rünnakut elule ei saa õigustada rahvatervise küsimusega.
Igasugune inimeste kohtlemine, mis seab põhimõtteliselt kahtluse alla nende subjekti kvaliteedi, nende staatuse juriidilise subjektina on seetõttu rangelt keelatud (BVerfGE 30, 1; 87, 209; 96, 375).
Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus on vastanud küsimusele, kas mõne inimese tapmine paljude päästmiseks on õigustatud oma 15. veebruari 2006. aasta kohtuotsuses BVerfG, BvR 357/05.
Lennundusjulgestuse seaduse kohta tehtud otsuses leidis konstitutsioonikohus, et „… riik ise sekkub nende haavatavate inimeste ellu. Nagu eespool öeldud, eirab lennundusjulgestusseaduse § 14 lõike 3 alusel mis tahes tegevus nende inimeste subjektistaatust viisil, mis on vastuolus põhiseaduse artikli 1 lõikega 1 ja sellest tulenevalt riigi huvides tapmise keeluga. See ei muuda tõsiasja, et selle lähenemisviisi eesmärk on kaitsta ja säilitada teiste inimeste elusid.“
USA ülemkohtu 1997. aasta kohtuasjas Washington vs. Glucksberg tehtud otsusele tuginedes on õigus keelduda soovimatust ravist, kuna see on „täielikult kooskõlas selle riigi ajaloo ja põhiseaduslike traditsioonidega“ ning väited, mis on antud juhul esitatud „on piisavad, et tugineda sellele põhiõigusele“.
USA üheksanda ringkonna apellatsioonikohus on 7. juuni 2024. aasta arvamuses märkinud:
Kohtu varasematest otsustest võib tuletada põhimõtet, et pädeval isikul on põhiseadusega kaitstud vabaduse huvid keelduda soovimatust ravist” (Cruzan vs. Direktor, Missouri tervishoiuosakond., 497 USA 261, 278–79 (1990)). Kohtuasjas Washington vs. Glucksberg, 521 USA 702 (1997) selgitas kohus, et Cruzani väidetud „pädeva isiku õigust keelduda ravist“ oli „täiesti kooskõlas selle riigi ajaloo ja põhiseaduslike traditsioonidega“, pidades silmas, et tavaõiguses oli sundravil „pikk õigustraditsioon, mis kaitseb otsust keelduda soovimatust ravist“. Ibid., lk 724–725 (tsitaat välja jäetud). Arvestades neid Glucksbergi väiteid, vastab seal kirjeldatud õigus ajaloopõhistele standarditele, mida kohus kohaldab „põhiõiguste, mida põhiseaduses kusagil ei mainita” tunnustamiseks (Dobbs vs. Jacksoni naiste terviseorganisatsioon., 597 USA 215, 237–38 (2022)).
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasjas Herczegfalvy vs. Austria 24. detsembril 1992. aastal tehtud otsuse alusel on Euroopa tavaõiguse õigusdogmaatika tasandil loogiline järeldada, et Eesti Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. aasta kohtuotsus nr 3-22-157 seoses Covidi inokuleerimisprogrammiga ja muuhulgas tööõiguse raames kehtestatud farmatseutiliste sekkumise mandaadi puhul, ei kohaldu, kui arvestada lisaks 7. juuni 2024. aasta USA föderaalkohtu õigeksvõttu, et Covidi “vaktsiinid“ ei ole vaktsiinid. Sellega seoses tuletatakse meelde, et USA-s New Yorgis 19. detsembril 1966. aastal allakirjutamiseks avatud Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 7 lõikes 2 sätestatakse, et farmatseutilise mandaadi avalikus sektoris või ettevõtluse tasandil töösuhetes kehtestamine rikub siduvat rahvusvahelist inimõigust, kuna „muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.“
Eesti Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024 otsuse eriarvamuses viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja otsus asjades nr 47621/13 jt: Vavřička jt vs. Tšehhi Vabariik ei kohaldu isegi, kui Euroopa Nõukogu osalisriigis on vastavalt p-d 300 jj nimetatud „vaktsiinikahjude korvamist reguleeriv seadus (tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus)“, kuna selles on peetud kitsalt silmas vaktsineerimisnõude kehtestamise eelduseks toodet, mis on traditsiooniline vaktsiin, mida Covidi nn vaktsiinid USA üheksanda ringkonna apellatsioonikohtu 7. juunil 2024. aastal avaldatud arvamuse enamuse seisukohast ei ole.
Leidub tõendeid, mis vihjavad tõsistele ohutusprobleemidele. Selle hulgas dokumenteerib Ameerika ÜhendriikideVaktsiini kõrvaltoimete aruandlussüsteem (VAERS) 37 544 surmajuhtumist, 216 213 haiglaravist, 21 668 südameatakist ning 28 366 müokardiidi ja perikardiidi juhtumist 26. aprilli 2024. aasta seisuga muude vaevuste hulgas. USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC) ametnikud on tunnistanud „müokardiidi teadete kõrget kontrollimäära VAERS-ile pärast mRNA põhist COVID-19 vaktsineerimist“, mis viib järeldusele, et „alaaruandlus on tõenäolisem“ kui ületeatamine.
Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioon artiklis 6 on öeldud, et „igasugust ennetavat, diagnostilist ja terapeutilist meditsiinilist sekkumist tohib läbi viia ainult asjaomase isiku eelneval, vabal ja teadlikul nõusolekul ning asjakohase teabe alusel. Nõusolek tuleks vajaduse korral anda sõnaselgelt ja andmesubjekt võib selle igal ajal ja mis tahes põhjusel tagasi võtta, ilma et andmesubjekt kannataks ebasoodsas olukorras või kahjus.“
Bioeetika deklaratsiooni artikkel 11 kohaselt „üksikisikuid ega rühmitusi ei tohi inimväärikust, inimõigusi või põhivabadusi rikkudes mingil põhjusel diskrimineerida ega häbimärgistada.“
Bioeetika deklaratsiooni “rahvatervise kaitseks“ saab mõjuvatel põhjustel osaliselt piirata, kuid artikli 28 kohaselt ei saa deklaratsiooni siiski tõlgendada kui riigi, rühma või üksikisiku alust osaleda tegevuses või sooritada tegu, mis on vastuolus inimõiguste, põhivabaduste ja inimväärikusega. Geeniravis osalemise nõue või inokuleerimise tõendamise nõue kujutab endast põhimõtteliselt meditsiinilise sekkumise üle otsustamise vaba otsustamise põhireegli rikkumist ja on seetõttu lubamatu põhjus inimeste heaolust ja liikumisvabadusest ilmajätmiseks.
Eelkõige võttes arvesse, et Euroopa Ravimiameti (EMA) avalduste kohaselt ei olnud Covidi katsetoodetele lubade väljastamine nõude eesmärk – kaitse leviku eest – kunagi seotud ravimi enda toimeviisiga. Koroonapassi eesmärk oli kõrvaldada tsiviilisikute grupp sisuliselt avalikust elust, kes ei suutnud tõendada piisavat nakkusohutuskaitset. Selles osas oli põhiseaduses sätestatud teadlik eesmärk tagakiusamine. Ulatusliku rünnaku tunnus on olemuselt kvantitatiivne, isegi kui see võimaldab korrapäraselt teha järeldusi ebaõigluse kvaliteedi kohta. Kohustus peaks jõudma otseselt nendeni, kellel on veel “asjakohaseid vaktsineerimislünki“. Kokku mõjutaks see minimaalselt Statistikaameti andmebaasi RV021 alusel 1 366 491 (2023) isikut. “Laiaulatuslik“ omadus on ilmselgelt täidetud. Inimesi ei saa sundida ega muul viisil mõjutada võtma potentsiaalselt surmavat riski, et potentsiaalselt teisi päästa.
Samuti tugines Euroopa määrusele terapeutiliste uuringute kohta: õigus vabale ja teadlikule nõusolekule on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, peab olema see kehtiva õiguskorra alusel kaitstud. Kui seatakse selle määruse tõlgendamine antud alustel kahtluse alla, soovitatud on esitada “tõlgendamisküsimus“ Euroopa Liidu Kohtule, kuna selle tõlgendamine oleks siduv kõigile liidu liikmesriikidele.
Viimane kaitsetelg on õigus omandile: Euroopa tasandil kaitstakse omandit, kuna sellel on muinsuskaitseline väärtus. See on eraarsti patsiendi juhtum, kellele saab keelata praktiseerimise ainult kriminaal- või ordinaalkaristusega. Kohustamine on kehale suunatud omandiõiguste vastu, mis jällegi kujutab endast “faktide rünnakut“.
Pfizergate pole ainus afäär
Kui on üks isik, kes rohkem kui keegi teine sümboliseerib Euroopa Komisjoni küündimatust, siis on see kindlasti komisjoni president Ursula von der Leyen (edaspidi VDL).
Küsimused VDL-i aususe puudumise kohta kerkisid esmakordselt esile 2015. aastal, kui teda süüdistati doktoritöö plagiaadis. Lõpuks vabastati ta süüdistustest, kuid nagu BBC 9. märtsil 2016 teatas, möönis Hannoveri meditsiinikooli president Christopher Baum, et “proua von der Leyeni lõputöö sisaldas küll plagiaadimaterjali”, kuid lisas, et “polnud olnud kavatsus petta”. Tema esimene õnnelik pääsemine.VDL-i aususe puudumine jätkus ka ajal, mil ta töötas Saksamaa kaitseministrina aastatel 2013–2019. Ministeeriumisoleku ajal sattus ta skandaali seoses 250 miljoni euro suuruse väljamaksega relvalepingutega seotud konsultantidele. Saksamaa föderaalne kontrolliamet leidis, et nõustamistasudeks deklareeritud 250 miljonist eurost oli kulutatud vaid 5,1 miljonit eurot. Lisaks oli üks konsultantidest McKinsey & Company, kus VDL-i poeg oli kaastöötaja, tekitades seega võimaliku huvide konflikti. Ühtlasi selgus, et kahest VDL-i mobiiltelefonist olid kustutatud lepingutega seotud teated. Kuigi ta lõpuks korruptsioonisüüdistustest vabastati, on küsimused tema aususe kohta sel perioodil tänaseni säilinud.Kaks skandaali üle elanud VDL ei suutnud oma õnne uskuda, kui Macron 2019. aasta juulis koos Merkeliga Spitzenkadidateni protsessist mööda läks ja ta Jean-Claude Junkeri järglaseks Euroopa Komisjoni juhiks nimetas. Spitzenkadidateni protsess, mille kaudu esile kerkib juhtiv kandidaat ja mille seejärel Euroopa Parlament ratifitseerib, on ise mõnevõrra salapärane. VDL-i puhul oli tal õnne, et EL ei suutnud kokku leppida kummagi kahe peamise kandidaadi, Martin Weberi ja Frans Timmermansi suhtes. Seega jäi täieliku parandaja, Macroni ja VDL-i mentori Merkeli ülesandeks jõuda kokkuleppele, kasutades seda suurepärast demokraatlikku ja läbipaistvat tööriista, mida nimetatakse “tagatoa kokkuleppeks”. Euroopa Ülemkogu kiitis VDLi kandidatuuri heaks ja 16. juulil hääletas Euroopa Parlament tema ametisse nimetamise poolt. Aga see oli tihe hääletus. Kokku 747 saadikust hääletas tema poolt vaid 383, vastu 327, erapooletuks jäi 22 ja üks hääl oli kehtetu. EL-i reeglite kohaselt peab komisjoni president olema valitud rohkem kui 50% parlamendiliikmete häältega. Seega sai ta vaid 9 häält rohkem kui lävend. Võrrelge seda tema eelkäija Junckeriga, kes sai 2014. aastal 422 häält.
Pärast Euroopa Komisjoni presidendiks määramist sattus VDL taas vaidlustesse, mis seekord hõlmas Covid-19 vaktsiini hankimist Pfizerilt. Skandaal, mille meedia nimetas Pfizergate’iks, oli seotud 1,8 miljardi Pfizeri vaktsiiniannuse ostmisega, et seda kasutada kogu ELis.
Võinuks arvata, et ettevaatamatu VDL on kõigist nendest üleastumistest õppust võtnud, kuid tundub, et Ursulale ja korralikule skandaalile ei takista miski.
Mis toob meid tema viimase ebasobivuseni, sõbralikkuseni. Selle aasta jaanuaris määras VDL CDU poliitiku Martin Pieperi vastloodud ja tulutoovale VKEde erisaadiku ametikohale. La Matinale Europeenne teatas kohtumisest veebruaris, kuid ingliskeelses meedias leidis kohtumisega seotud poleemika laialdast kajastust alles aprillis.
Ametisse nimetamine oli vastuoluline kahel põhjusel: 1) värbamisprotsess oli vigane ja 2) Pieperi valikut peeti poliitiliselt motiveeritud.
Esimeses numbris paljastas anonüümne EL-i ametnik, et oli veel kaks kandidaati, üks Rootsist ja üks Tšehhist, kes said värbamisprotsessis Pieperist parema tulemuse.
Teise küsimuse puhul oli tugev kahtlus, et VDL valis Pieperi selleks, et meelitada CDU poole ja võita seeläbi nende toetus tema uuesti Euroopa Komisjoni juhiks nimetamiseks. Ametisse nimetamine tekitas tugeva vastukaja nii teistelt komisjoni liikmetelt kui ka parlamendiliikmetelt. Neli kõrgemat volinikku, sealhulgas Joseph Borrell ja siseturuvolinik Thiery Breton, kirjutasid 27. märtsil VDL-le, väljendades muret ametisse nimetamise läbipaistvuse ja erapooletuse puudumise pärast. 11. aprillil hääletasid saadikud häältega 382 vastu 144 Pieperi ametikoha tühistamise poolt. Kuigi hääletus ei olnud komisjonile siduv, muutus Pieperi seisukoht vastuvõetamatuks ja 16. aprillil astus ta tagasi. Saksa/roheliste Euroopa Parlamendi liikme Daniel Freundi sõnul oli see Euronewsis “kurb ja häbiväärne”. Ta lisas: “Ma ei tea, kuidas me saame seda valijatele selgitada.”
Selle artikli kirjutamise ajal teatas Euronews, et tema ametisse nimetamiseks on leping sõlmitud. Pole selge, millal Euroopa Parlament tema poolt varem hääletab, kuid tõenäoliselt hiljem sel nädalal. Täpne kuupäev on tühine asi.
Mis pole triviaalne, on see, et VDL-i uuesti ametisse nimetamine veel 5 aastaks, hoolimata kõigist ülalmainitud ebasobivustest, kinnitaks seda, mida paljud on juba mõnda aega propageerinud, et EL vajab radikaalset reformi.
ELi kodanikud peavad nägema, et ELi institutsioonid on palju läbipaistvamad, vastutustundlikumad ja demokraatlikumad.
Toimetas ja koostas Revo Jaansoo
Allikad: BonSens.org, FranceSoi, zerohedge
39
