Kas Kaja Kallase minek Brüsselisse on Eesti rahva jaoks õnn või õnnetus?

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Inimeste ja elu juhtimine on julgete, tugevate, teadlike, intelligentsete ja moraalsete tegevus. Poliitikud on julged ja tugevad kuid nende tegevus pole kooskõlas ja harmoonias looduse ega riigi enamuse kodanike tahtega. Poliitikud saavad olla kõrgetel ametikohtadel ainult poliitiku erakonna liikmete, nende liikmete poolt mõjutatud inimeste(üldjuhul need, kes oma peaga ei mõtle, ei analüüsi ja elavad kellegi korralduste järgi) ja erakonna sponsorite toel (valikul).

Kui Eestis valitseb üldjuhul 5 erakonda oma 50000 liikmega ning riigiteenistuses ja riigiametites töötab kokku a 150 tuhat inimest, siis nemad ja nende sõbrad(pereliikmed, jne) on need poliitilised käpiknukud – nad hääletavad kellegi poolt, kelle nimi on neile ette öeldud.

Kuid päeva lõpuks ei saa ühelgi valimishääletusel ükski kandidaat piisavalt rahva toetust, mis oleks võrdne enamuse Eestimaa hääletusõigusega kodaniku toetusega. Kaja Kallas sai EU 2024 a valimistel a 20000 häält. Eesti elanike arv on 1,3milj. Hääleõiguslikke kodanikke on Eestis 965 555 (2023 a seisuga). Kas 20000 häält, mille Kaja Kallas sai, on Eesti rahva enamus? Enamuse saavutamiseks oleks pidanud Kaja Kallase poolt olema 482778 inimest! Kaja sai aga ainult 20000 häält ehk ainult 2% hääleõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna liikmete arv on a 9600. Ma olen aru saanud, et igal liikmel on kas perekond ja olulised sõbrad, kes sõprussuhete hoidmiseks hääletavad “soovitatud” inimese poolt. Seega, Kaja Kallase poolt hääletasid suurem osa reformierakonna liikmed ja mõjutatud inimesed. Minule on jäänud mulje, et Kaja Kallasel pole nende inimeste häält ega toetust, kes Eestimaa jaoks rasket ja tervist hävitavat tööd teevad – töökad ja elu eest võitlevad päris(põlis) eestlased.

Kas Kaja Kallase minek Brüsselisse on Eesti rahva jaoks õnn või õnnetus?

Eesti suurmeedia on viimasel kahel päeval põnevaid pealkirju postitanud:

Ekraanipildid Delfi meediast 29.06.2024

Lisan siia minu isikliku arvamuse neid pealkirju lugedes. Sisu ma ei tea, sest need on tasulised. Ja üldse, sisu mind ei huvita ka, nagu ei huvitu enamus inimesi, sest loeb ainult pealkiri ja inimesed kujundavad oma arvamuse pealkirja järgi. Kas ma eksin?

Arvamus:

  1. Kaja Kallase lahkumine peaminstri kohalt Brüsselisse on väga tervitatav ja soovin talle seal edu. Kuigi, Eestis midagi sisuliselt ei muutu, on siiski õrn lootus Eesti päästa pankrotist, kuhu Kaja Kallas ja tema erakond selle viis. Mina naeratan ja tunnen rõõmu. Kaja Kallas liitus nendega, kuhu ta päriselt ka sobib tema senist tegevust vaadates.
  2. Reformierkond käitus sarnaselt EKRE-le kui valiti uut esimeest või juhtkonda kriitilises olukorras. Minule on jäänud mulje, et ega see ei erine sellest kui nad teeksid erakonnas sees valimisi mingi reeglistiku järgi. Tulemus on sama ja erakonnad on näidanud korduvalt, et seadused ja reeglid takistavad neid endid ning on alati “mängumaa” ehk peidetud tekst ja see peidetud tekst on “Igaüks tõlgendab reeglit ja seadust omamoodi aga suurele juhile jääb õigus”. Nii, et mingist demokraatiast polegi mõtet rääkida toonil, et see on vabadus ja õiglus. Demokraatia nagu see sõna tähendabki, on deemon(saatan) ja kraatia(reegel, türannia, jne). Mina olen aru saanud, et poliitilised erakonnad mängivad kokku ja näitavad avalikkusele tsirkust “Hea ja halb politseinik”.
  3. Eesti mainele on Kaja teinud palju Booste – Venemaa kallal haukumine ja sanktsioonide eest NR1 seisja nii, et oma mees aktiviseeris Venemaaga äri, ja Kaja andis veel selleks laenu. Nursipalule surub jõuga NATO sõjabaasi. Eesti majandust on Kaja oma tarkade otsustega boostinud nii kõvasti, et suurettevõtted sulgevad tegevust või kolivad teise riiki, töötus kasvab, ettevõtlus väheneb, maksukoorem tõuseb, sotsiaaltoetused vähenevad, vaesus on ületanud 50 tuhande inimese piiri, valitsussektori kulud kasvavad, Ukrainasse on saadetud raha ja toetust Eesti rahva heakskiiduta ja Eesti enda hävitamise hinnaga, jne. jne. Boost on kõva ja mulle on minu elukogemusest jäänud mulje, et inimene muutub selliseks nagu ta on, esimese 7 eluaasta jooksul. Hingelisel on võimalik parandusi teha aga kes on hinge ära loovutanud kellegi teise olendrassi kontrolli alla, siis tema muuta enam midagi ei saa. Seega, arvan, et Kaja tegevus ja suhtumine Brüsselis Eestile midagi head kaasa ei too ja see Boost võib olla väga kuri ja halb. Brüsselis on kõik kurjad inimolendid koos.
  4. Kristen Michal on nõus Kliimaministeeriumist kliimaministri kohalt lahkuma ja asuma peaministri kohale. Minu arvates pole sellel vahet, millist ministeeriumi Kristen juhib. Ta ei ostusta midagi, ta kannab kellegi teise (Brüsselist) otsuseid edasi – loeb valjult rahvale ette:). Mina olen koolis ja elus õppinud seda, et CO2 on elu üks peamisi alustalasid ja seda vajab kogu elusloodus ja organismiliigid ellu jäämiseks, ning CO2 ei saa kunagi üleliia olla – Maal on CO2 puudus, sest CO2 puuduse tõttu tekivad kõrbed, surevad organismiliigid ja kogu elu hävib. Seega, kui Michal asus juhtima Kliimaministeeriumi, mille ülesanne on ohjata väljamõeldud probleemi ehk CO2-te, siis mina pean sellist inimolendit väga rumalaks, lausa idioodiks, kes peab CO2 vastu võitlust maksurahaga ja hävitab elu. Kui nüüd selline inimolend saab veel rohkem võimu juurde, siis tema tegevus saab olema veel rohkem võimendatud. Mina olen elus kogenud seda, et kui hullule anda rohkem vabadust ja võimu, siis on tagajärjed kohutavad.

Kokkuvõtteks küsin sinult armas lugeja: Kas Kaja Kallase minek Brüsselisse on Eesti rahva jaoks õnn või õnnetus?

Minu vastus on see, et nii õnn kui ka õnnetus, sest Kaja loodud probleemid ei lahene, kui inimene vahetab ametit, elukohta, nime või riiki. Probleemid saavad inimese kätte ja nendega tuleb varem või hiljem tegeleda.

Kogu selle Eesti elu otsustab ikkagi rahvas – 965555 hääleõiguslikku kodaniku. Tuleb luua rahva võim – see on ainus lahendus.

Artikkel on Veiko Huuse isiklik arvamus ja EV Põhiseduse järgi on meil kõigil jätkuvalt sõnavabadus, arvamuse vabadus, vabadus elada, vabadus töötada, vabadus ise oma tervise eest otsustada ja ajakirjandusvabadus.

Loe lisaks:

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.