Toimetuse valduses on hulk dokumente ja pöördumisi, mis viitavad murettekitavale mustrile Eesti õigussüsteemis. Nendes materjalides tõusetub küsimus, kas prokurör Toomas Tombergi ümber on kujunenud kooskõlastatud tegevusvõrgustik, mille kaudu survestatakse isikuid SLAPP-kaebuste (strateegilised hagid avalikkuse osalemise vastu) abil ning jäetakse tähelepanuta nende õigused.
SLAPP-hagisid käsitletakse rahvusvaheliselt kui õigussüsteemi kuritarvitamist, millega vaigistatakse kriitilisi hääli, ajakirjanikke ja kahtluste esitajaid. Eestis on see praktika tõstatanud küsimusi nii meediavabaduse kui kohtuvõimu sõltumatuse kohta.
Võrgustiku struktuur: meedia, advokaadid, prokuratuur
Toimetuse kogutud materjalide põhjal viitavad mitmed allikad seotusele järgmiste isikute ja struktuuride vahel:
- Prokurör Toomas Tomberg, Põhja Ringkonnaprokuratuurist, on mitmes asjas olnud seotud otsustega, kus kriminaalmenetlust ei ole alustatud isikute suhtes, keda kannatanud on süüdistanud ahistamises ja laimus. Samas on menetlusi alustatud kaebajate endi vastu, isegi kui tõendid viitavad vastupidisele.
- Triniti advokaadibüroo esindajad Karmen Turk ja Maarja Pild on koostanud hagiavaldusi isikute vastu, keda nimetatakse artiklites ohvriteks. Need hagid on esitatud selliselt, et need takistavad kriitiliste isikute sõnavabadust.
- Meediaomanikud nagu Margus Linnamäe (Postimees Grupp, Kanal 2, Elu24) ja Jüri Pihel on seotud platvormidega, kus väidetavalt on avaldatud ohvreid kahjustavaid artikleid. Kannatanute väitel on see osa suuremast mõjutustegevusest.
Kannatanute sõnul kasutatakse õigussüsteemi nende vastu
Mitu allikat, sh Veiko Huuse, Eneke Roots ja Kristiina Heinmets, on toimetusele edastanud dokumente ja avaldusi, milles kirjeldatakse järgmist:
- Kriminaalasjad algatatakse sageli nende endi vastu, samas kui nende poolt esitatud tõendid ahistamise, libakontode kasutamise, eraelu rikkumise ja laimu kohta jäetakse tähelepanuta.
- Prokuratuuri ja advokatuuri võimalik kattumine ilmneb näiteks seeläbi, et Toomas Tombergi abikaasa töötab advokaadina büroos, kust määratakse ka kaitsjaid inimestele, keda Tomberg ise menetleb. See on tekitanud küsimusi huvide konflikti osas.
- Kohtunikud Kaie Almere, Anna Liiv, Mairi Heinsalu ja Grete Vahtra on korduvalt teinud otsuseid, mida kannatanud peavad ühepoolseks, eelistades väidetavaid ahistajaid.
Indrek Meltsas ja Katrin Lust – korduvalt viidatud nimed kannatanute pöördumistes
Mitmed allikad nimetavad Indrek Meltsast kui isikut, kes kasutab libakontosid (nt “Ain Olen”, “Vahur Saks”) ohvrite ähvardamiseks ja provotseerimiseks. Samuti on tema tegevus seotud pildistamise ja salvestamisega kohtusaalides. Ta on seotud ka meediaprojektidega nagu Inbox.news.
Katrin Lust, meediategelane, on mitme pöördumise kohaselt avaldanud kümneid artikleid konkreetsete isikute kohta, mis on toonud kaasa töökaotust, vaimse tervise langust ja sotsiaalset isolatsiooni. Nende artiklite eemaldamise nõudeid on kohtud järjepidevalt tagasi lükanud.
Peaprokurör ja kohtusüsteemi juhtfiguurid
Astrid Asi, kes oli varem Harju Maakohtu esimees ja on täna peaprokurör, on allikate väitel mänginud võtmerolli süsteemi toimimise katusefiguurina. Avalduste kohaselt ei ole prokuratuur võtnud arvesse mitmeid kaebusi, mis puudutavad nimetatud võrgustikku.
Skeem: SLAPP-hagid, huvide konflikt ja mõjuvõimuga kauplemise oht
Toimetuse valduses olevate materjalide järgi:
- SLAPP-hagid algatatakse süsteemselt, et suruda maha ohvrite avalikkuse ees esinemisi.
- Prokurör määrab kaitsjaid, kellel on seosed tema perekonnaga või tuttavatega, mis võib viidata huvide konfliktile.
- Tõendeid ohvrite ahistamise kohta, sealhulgas üle 400 lehekülje materjali, ei ole kriminaalasjade menetlemisel arvestatud.
Kokkuvõte: Kas tegemist on süsteemse probleemiga?
Toimetuse hinnangul väärivad esitatud materjalid ja mustrid sõltumatut uurimist. Kui väited peavad paika, võib tegemist olla laiemapõhjalise probleemiga, kus meedia, õigussüsteem ja poliitilised sidemed moodustavad koosluse, mis võimaldab mõjukatel isikutel vältida vastutust ning survestada teisi oma õigusi loovutama.
Seni, kuni ametlikku uurimist ei alustata, jääb vastus küsimusele – kas Eesti õigussüsteem on sõltumatu ja õiglane – ajakirjanikele ja kodanikele otsida.
Loe lisaks:
